Pole küll otseselt seotud trenni ja minu eluviisiga, aga täna käisin k-tapingu koolitusel ja mõtlesin ikkagi ka sellest natukene rääkida. Olen ammu mõelnud selle algkoolituse läbida ja lõpuks sai kätte võetud ja ära käidud. Töö juures ikka on aeg-ajalt vaja läinud teipimist ja siis olen lihtsalt teise füsioterapeudi juurde saatnud. Tegelikult see pole ju üldse raske kui tunned lihaseid ja anatoomia selge, aga nüüd kui olen koolituse läbinud, tunnen ennast siiski kindlamalt. Antud koolitusel käsitleti ainult lihasaplikatsioone. Kui sügisel tuleb jätkukoolitus, siis ilmselt lähen ka sinna.
K-Taping-teraapia põhineb kahel põhitoimel. Esimene toime seisneb naharetseptorite stimuleerimises See leevendab valu ja toetab propriotseptoreid. See tõhustab kompleksset lihaste, liigeste, kõõluste ja närvide koostööd. Teine toime avaldub, kui elastne K-Tape ja selle eriline pealekandmise viis kergitavad nahka ja kudesid. Nõnda jääb vigastatud kudedele rohkem ruumi. Selle tagajärjel saab lümfivedelik paremini voolata, paraneb vereringe ning valuretseptorid saavad leevendust. Tervenemisprotsessi kiirendab juba ainuüksi vereringe paranemine. Kui lisada siia veel stimuleeriv mõju lümfivedeliku voolamisele ja retseptoritele, on selge, miks K-Taping-teraapia erakordselt laialdast kasutust on leidnud. (http://www.k-taping.eu/ee/)
Kui ma hommikul mõtlesin, et tuleb pikk ja väsitav päev, siis tegelikult läksid need tunnid niii kiiresti ja ei saanud arugi kui juba oligi kell viis õhtul. Koolitusel jagati meid paaridesse ja saime enamus aplikatsioone üksteise peal järgi proovida. Osad teibid võtsin jooksvalt juba koolituse ajal maha, aga koju jõudes olin ikka veel suhteliselt triibuline. Lihtsalt pidin mõned pildid tegema :D
Kõhu teipimisel oli minu paarilisel kohe mure - mis saab selle ilusa nabarõngaga. Lahendus aga lihtne - tuli lihtsalt nabarõnga jaoks väike auk sisse lõigata. Igal juhul jäin koolitusega rahule ja usun, et tasus ära käia küll.
Pärast trenni mõtlesin tükk aega mida süüa teha. Hommikul sõin täisterakaerahelvestest tehtud putru banaani ja maapähklivõiga. Lõuna sõin koolituse ajal ja kuna ma ei hakanud sööki kaasa tassima, siis pidin tegema oma valiku kohvikus. Tahtsin küll võtta suppi, aga just siis kui minuni jõudis järjekord, sai see otsa. Võtsin siis hakk-kotleti, kõrval oli salat ja kartul. Kartulit sõin küll viimati aastavahetusel. Nüüd siis mõtlesingi, et olen juba päris palju süsivesikuid söönud, aga valku suhteliselt vähe. Seetõttu otsustasin, et teen ühe salati, kuhu läks tuunikala, kodujuust, kirsstomatid ja paprika. Maitsestasin vaid sidrunipipraga. Aga sellest ei piisanud, tegin veel juurde ka kiire munapudru, kuhu läks üks muna ja kaks munavalget. Korralik kõhutäis, kuid ei mingit rasket tunnet. Hea otsus!
Üleüldse, kes mind natukenegi tunneb, teab ka, et muna on ilmselt minu lemmiktoit. Mul lihtsalt ei saa sellest kunagi küll. Võin vabalt iga hommik süüa muna ja ma ei tüdine sellest ära. Mõnikord söön ka õhtul muna või siis vahepalana. Mulle meeldib see, et muna on nii mitmekülgne - munapuder, omlett, tamagoyaki, härjasilm, praemuna, keedumuna, kunagi sai isegi proovitud 60 minuti muna (60 minutit 60 kraadises vees küpsenud muna) - kõik maitseb!
Üks mõte veel, mida olen tahtnud jagada. Nii tihti on mulle öeldud - sul veab, sa oled peenike ja võid süüa mida tahad. Või et sul on head geenid. Ei ole nii. Kui ma olin 18, siis tõesti tundus, et võingi kõike süüa, mida tahan ja ikka olen sale. Kuid mida aastad edasi, seda aeglasemaks läheb ainevahetus ja seda hoolikamalt tuleb oma toidulaud üle vaadata ja teha õiged valikud. Tegelikult on üsna vähe neid inimesi, kes võivad ükskõik mida süües saledana püsida. Kuid üks asi on sale ning hoopis teine asi on treenitud ja heas toonuses keha. Seda me ei saa geenidega, me kõik peame selle nimel vaeva nägema. Ma usun, et kui ma sööksin päevast päeva rämpstoitu ja magusat, siis vaataks mulle ka peeglist hoopis teine inimene vastu. Õnneks ma ei tahagi rämpsu ja magusat ka mitte üleliia. Ma teen tervislikke valikuid, see on minu elustiil. Algus on raske, kuid tasapisi muudatusi tehes ja kohanedes muutub see järjest kergemaks. Ma olen palju vaeva näinud ja kavatsen samamoodi jätkata. Tahan ka vanemas eas võimalikult hea välja näha ja mis kõige tähtsam - tahan olla terve! Hiljuti sattusin peale ühele artiklile ja mõtlesin, et vohh, tahan ka selles vanuses nii hea välja näha - SIIN on artikkel. Uskumatu, eks?
Üks mõte veel, mida olen tahtnud jagada. Nii tihti on mulle öeldud - sul veab, sa oled peenike ja võid süüa mida tahad. Või et sul on head geenid. Ei ole nii. Kui ma olin 18, siis tõesti tundus, et võingi kõike süüa, mida tahan ja ikka olen sale. Kuid mida aastad edasi, seda aeglasemaks läheb ainevahetus ja seda hoolikamalt tuleb oma toidulaud üle vaadata ja teha õiged valikud. Tegelikult on üsna vähe neid inimesi, kes võivad ükskõik mida süües saledana püsida. Kuid üks asi on sale ning hoopis teine asi on treenitud ja heas toonuses keha. Seda me ei saa geenidega, me kõik peame selle nimel vaeva nägema. Ma usun, et kui ma sööksin päevast päeva rämpstoitu ja magusat, siis vaataks mulle ka peeglist hoopis teine inimene vastu. Õnneks ma ei tahagi rämpsu ja magusat ka mitte üleliia. Ma teen tervislikke valikuid, see on minu elustiil. Algus on raske, kuid tasapisi muudatusi tehes ja kohanedes muutub see järjest kergemaks. Ma olen palju vaeva näinud ja kavatsen samamoodi jätkata. Tahan ka vanemas eas võimalikult hea välja näha ja mis kõige tähtsam - tahan olla terve! Hiljuti sattusin peale ühele artiklile ja mõtlesin, et vohh, tahan ka selles vanuses nii hea välja näha - SIIN on artikkel. Uskumatu, eks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar