Pühapäev, 16. oktoober 2016

Probiootikumide loeng, kuidas hoolitsen oma keha eest dieediperioodil

Olen juba pikalt tahtnud Teile rääkida dr.Ohhira probiootikumide loengust, kus käisin eelmisel kuul. Loeng kestis kolm tundi ning oli väga põhjalik ja huvitav, aeg lendas kiirelt. Eriti meeldis mulle see, kuidas kuulajad jagasid oma kogemusi ning arutleti koos erinevatel teemadel. Toon ka Teieni mõned mõtted ja teemad, mida loengul puudutati. Enamus tekstist pärineb dr.Ohhira FB lehelt

Meie aju ja seedesüsteem teevad omavahel tihedalt koostööd

Me kõik oleme tundnud kuidas meie aju mõjutab meie kõhtu kui oleme armunud, tunneme „liblikaid kõhus“, kui oleme pikka aega stressi seisundis olnud, muutub kõht „imelikuks“. Aju mõjutab seedesüsteemi ja on tähtis teada, et ka seedesüsteem mõjutab meie aju! Meie soolestikus elavad mikroorganismid saadavad ajule erinevaid signaale ning mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist rohkem kui me arvata oskame.

Inimese kehas on kaks omavahel ühendatud närvisüsteemi: kesknärvisüsteem, mis koosneb ajust ja seljaajust, ning seedetrakti närvisüsteem, mis asub seedekulglas. Mõlemad närvisüsteemid arenesid meis välja lootefaasis samast koest ning on omavahel ühendatud. Seedetrakti närvisüsteemi kasutavad meie soolestikus elavad bakterid, seened ja muud mikroorganismid selleks, et saata ajusse erinevaid signaale. Näiteks, kui meie soolestikus vohab Candida albicans seen, siis saadab see meie ajusse käsklusi süüa rohkem lihtsüsivesikuterikast toitu, mis on Candida lemmikpala. Me sööme suhkruid, Candida invasioon me soolestikus tugevneb ning ta nõuab veelgi rohkem suhkruid. Selleks, et magusaisusid ohjeldada, on vaja soolestiku mikro oora tasakaalu saada, suurendades tugevate kasulike bakterite hulka, kes pahalaste ülemvõimu lõpetavad.

Lisaks meie menüüd puudutavatele „käsklustele“, saadavad meie soolestikus elavad parasiidid (kahjulikud mikroorganismid) ajusse signaale ka meie käitumise muutmiseks. Niisamuti nagu patogeensed sooleelanikud mõjutavad meie mõtteid, tundeid ja käitumist negatiivses suunas, põhjustades depressiooni, ärevushäireid, käitumishäireid, valesid söömisharjumusi jne, mõjutavad kasulikud bakterid meie mõtteid ja tundeid positiivses suunas. Kui meie mikro oora on tasakaalus (meie jaoks kasulikke baktereid on ca 85% ning kahjulikke vaid 15%), siis tunneme end rõõmsa ja õnnelikuna. Kas teadsid, et 95% meie kehaomasest serotoniinist (õnnehormoonist) toodetakse soolerakkudes. 

Tasakaalus mikrofloora mängib väga suurt rolli, et me tunneksime ennast hästi ja oleksime terved! Kuidas aga hoida mikrofloorat tasakaalus, kui meie ümber on nii palju negatiivseid mõjutajaid. Antibiootikumid, ravimid, kiiritused, kloori või fluoriidi sisaldav vesi, töödeldud toidud. Taimed on pritsitud kemikaalidega, mis hävitavad kasulikud bakterid. Loomad on tihti söödetud tervaviljaga, mis on muundatud (GMO). Enamus taimed on kasvatatud pinnases, mis on kemikaalidega pritsitud ja seetõttu on hävinud sealne mikroorganismide elu. Selle tõttu peame me taastama oma mikrofloora seedetrakti bakteritega süües naturaalseid toite, mis sisaldavad baktereid mida me vajame. Lisaks saame mikrofloora tasakaalustamisele kaasa aidata tarbides kvaliteetseid looduslikke probiootikume. 

Probleemide lahendamine juurtasandil ja isetervenemisvõime

See pole enam uudis, et me elame keskkonnas, mis on järjest rohkem tervist kahjustav. Siiski on hea teada, et sellest hoolimata on meil võimalik enda tervis korda teha võimsate looduslike vahenditega, mis on tervist toetavad ning lahendavad probleeme juurtasandil. Kui probleemi pole, ei saa olla ka tagajärge. Kahjuks pöörab tänapäeva meditsiin rohkem tähelepanu sümptomitele ja nende ravimisele, selle asemel, et leida üles probleem, mis põhjustab neid sümptomeid. Valuvaigisti võtab valu, kuid valu põhjust ei kõrvalda, põletikuvastased ravimid kõrvaldavad põletiku, kuid põletiku põhjusega ei tegeleta. 

Kõik looduslikud keha toetavad raviviisid, olgu need siis tervislikud menüümuutused, taimsed toidulisandid, kehapuhastused, vaimsed praktikad või muud, toetavad keha isetervenemisvõimet. Iga meie rakk on võimeline isetervenema kui kõrvaldada tema funktsioneerimist takistavad asjaolud (toksiinid, patogeenid, toitainete tasakaalutus, madal rakuenergia). Looduslikud keha toetavad raviviisid aga tegelevad probleemide juurpõhjuste kõrvaldamisega ning seega loovad kehas harmooniat, et kõik protsessid saaksid toimida loomulikult ja takistusteta, nii nagu algselt loodud. 

Tervenemiskriis

Isetervenemise protsessi käigus tekib sageli selline ebameeldiv reaktsioon nagu „tervenemiskriis“, mis võib väljenduda sümptomites nagu nohu, väsimus, nahalööve, külmetuslaadsed sümptomid, varasemate haiguslike sümptomite taasilmnemine (õigesti välja ravimata põletikud, haigused) jne. Erinevalt haiguslikust kriisist (haigusest), on tervenemiskriis märk tervise paranemisest ning kestab tavaliselt lühikest aega- tavaliselt mõnest tunnist mõne päevani, kuid kui tegemist on kroonilise haigusega ning inimene otsutab kasutada võimsaid looduslikke tervenemisvahendeid, võib tervenemiskriis kesta ka pikemalt. Tervenemiskriisi jälgides ja lahti mõtestades saab palju infot iseenda, enda keha, terviseprobleemide ja emotsionaalsete reaktsioonide kohta. Seetõttu ei ole mõistlik tervenemiskriisi sümptomeid medikamentidega maha suruda, vaid tuleks jätkata keha puhastamisega, järgida tervislikku elustiili ning aidata probleemidel pinnale ujuda neid toetades loodusravi vahenditega (erinevad looduslikud teed, toormahlad, hea kvaliteediga vesi, kompressid, loputused jne.).

Mis me saame enda keha jaoks teha?



Kuidas hoolitsen mina oma keha ja mikrofloora eest dieediperioodil

Nagu te juba teate, olid mul suured probleemid seedimise ja ainevahetusega. Minu õnneks sattusid õigel ajal minu teele õiged inimesed. Sain proovida dr.Ohhira probiootikume. Kuigi ka muul ajal on mikrofloora tasakaal oluline, siis dieedil olles mängivad kasulikud bakterid meie mikroflooras eriliselt suurt rolli. Soolestiku bakterid mõjutavad toitainete läbitöötamist ja kasutamist. Dieedil olles on toidukogused väiksemad, seega on veel eriti oluline, et me saaksime vajalikud toitained maksimaalselt kätte. Lisaks on oluline, et baktereid oleks piisavalt palju, et need kataksid kogu soolestiku seina. Vastasel juhul võib juhtuda, et need kahjulikud ained leiavad tühjad augud üles ja satuvad ikkagi meie organismi. 

Enne probiootikumide kuuri tegin oma menüüs ka mõned muudatused - suurendasin süsivesikute osakaalu, vähendasin valku. Lisaks vähendasin ka piimatoodete tarbimist. Probiootikumide kuuriga alustasin (kui ma nüüd ei eksi) neljandal septembril ning võtsin neid umbes viis nädalat. Esimene nädal ei tundnud ma mingeid muutusi, pigem olin veel rohkem väsinud kui varem (võib-olla oli siis tegemist väikese tervenemiskriisiga?), aga järgmise nädala teisipäevast tundsin, et pakatan energiast. Üldine olemine polnud ikka pikka aega nii hea olnud ning ka ainevahetus hakkas alates sellest ajast järjest kiiremini tööle. 

Nüüdseks olen oma seedimise taas korda saanud ning seda meeletult rasket tunnet kõhus pole enam olnud (välja arvatud mõned üksikud korrad, kui olen õuntega liialdanud). Lisaks vaatamata sellele, et olen juba kaks kuud olnud 1400kcal dieedil (ma tean, et see on vale ja nii pikalt ei tohiks nii madalal kaloraažil olla, aga kord sai juba see otsus tehtud - vigadest õpitakse ja teinekord olen targem), on mu üldine olemine üllatavalt hea ja olen päris hästi vastu pidanud. Ma usun, et see on kõik suuresti tänu probiootikumidele. Seega julgen soovitada!



Minu enesetunne ja meeleolu on pikka aega olnud päris hea ning paljusid on see imestama pannud. Samuti ei ole mul toidu osas tekkinud isusid - tahaks lihtsalt süüa samasid toite (kasvõi ainult köögivilju) suuremas koguses. Võistlus läheneb ja sellest nädalast tunnen esimest korda tohutut väsimust ja kurnatust - teadsin, et mingi hetk see tuleb, sest olen ju nii pikalt olnud suures defitsiidis. Kui varem möödus väsimus suhteliselt kiiresti, siis seekord on TERVE nädal olnud meeletult kurnav - olen salaja ka pisaraid poetanud - me kõik oleme inimesed, aga enamjaolt püüan ikka tugev olla. Siis kui tegutsen, ei saa nagu väsimusest arugi, aga kui ükskord jälle istun maha, siis on selline tunne, et enam ei liiguks kuhugilepoole. See kõik on aga ilmselt ka seetõttu, et eelmine nädal jätsin süsivesikutega laadimise vahele - taaskord VIGA! Sel nädalal ma seda viga enam ei tee ning mulle soovitati julgelt teha laadimist kahel järjestikusel päeval, sest muidu lihtsalt ei jõuaks enam trenni teha ja töötaks oma progressile vastu. Eelmine pühapäev jäi ka korralik foodprep tegemata. Sel nädalal aga jõudsin iga päev suhteliselt hilja koju ja magama sain alati peale südaööd - koju jõudes oli ju vaja süüa teha, süüa ning järgmise päeva toidud ette valmistada, natukene ka koristada. Seega ka unetunde jäi väheks. Isegi kui oleksin vajalikud unetunnid võib-olla ehk täis saanud, siis minu uni on see nädal olnud väga katkendlik. Täna öösel sain ikka eriti vähe magada ja põhjuseks ilmselt täiskuu. Olen tähele pannud, et täiskuu ajal ma lihtsalt ei saa korralikult magada ja nii ka seekord. Täna püüan teha kõik selleks, et järgmine nädal oleks lihtsam - täna-homme on refeed päev (et taastada oma energiavarud), planeerin järgmise nädala toidukorrad, teen ostunimekirja ja lähen ostan järgmiseks nädalaks kõik vajaliku ära, õhtul korralik foodprep. Panen telefoni alarmi, millal pean magama sättima, et saaksin kätte korralikud 7-8 tundi und!

Natukene kaldusin teemast kõrvale, aga tahtsin veel kokkuvõtvalt välja tuua, mida teen mina, et end dieediperioodil võimalikult hästi tunda ja toetada oma tervist:



  • Probiootikumide kuur (dr.Ohhira)
  • Peaaegu iga hommik esimese asjana - pool liitrit vett + poole sidruni mahl
  • Päeva jooksul tarbin võimalikult palju vett - 3 liitrit päevas tuleb kindlasti
  • Kasutan igapäevaselt toorkakaod ja maca pulbrit (teelusikatäis pudrule või peti sisse) ning vahepeal ka herneproteiini - nende kasulikest omadustest räägin mõnes teises postituses
  • D vitamiin - 8000IU päevas
  • Omega 3 kapslid, et saada kasulikke rasvhappeid
  • Nädalamenüüsse kuuluvad hapendatud toidud - maalt kaasa võetud hapukapsas ja hapukurgid
  • Tarbin rohkelt erinevaid köögivilju, puuvilju ja marju
  • Jälgin, et saaksin päevas piisava koguse kiudaineid (minimaalsel 25g)
  • Refeed päev kord nädalas
  • Joon iga päev rohelist teed või taimeteed
  • Toidu valmistamisel kasutan palju erinevaid kasulikke vürtse, maitseaineid - kaneel, ingver, tšilli, kurkum, vürtsköömned, erinevad karrid, sibul, küüslauk, salve, tüümian jne. 
  • Püüan iga päev süüa võimalikult samadel kellaaegadel - neli korda päevas
  • Siiamaani on sellega olnud raskusi, aga püüan anda endast parima, et saaksin iga päev vähemalt 7 tundi korralikku und!



Tähtsamad asjad said vist kirja pandud. Nüüd teen lõuna, tegelen ostunimekirjaga ja jalutan poodi. Loodan, et need kaks refeed päeva annavad mulle järgmisse nädalasse piisavalt palju energiat, et end paremini tunda. Mul oleks Teile veel nii paljust rääkida, aga see kirjutamine ja mõtete koondamine võtab ka ikka omajagu aega. Igal juhul, kui Teil on mulle küsimusi, siis kirjutage julgelt! :)

Nautige pühapäeva!



Pühapäev, 9. oktoober 2016

Esimesed võistlused bikiinifitnessis

Esimesel oktoobril toimusid Tallinnas fitnessipäeva raames esimesed Tallinna Meistrivõistlused Fitnessis. Üritus oli suunatud eelkõige algajatele, mistõttu otsustasin samuti osa võtta. Põhiliselt oli eesmärk läbi teha võistluseelne periood, lavaks ettevalmistamine ja saada lavakogemust enne suuremat võistlust, mis leiab aset oktoobri lõpus. Ma ei kahetse kordagi, et selle otsuse tegin, sest sain ürituselt nii palju positiivseid emotsioone ja korraliku motivatsioonilaengu. Lisaks sain kinnitust, et need 5-10 minutit laval on kõike seda kuid, teinekord isegi aastaid kestvat pingutust ja vaeva igati väärt! Nüüd räägiksingi Teile lähemalt, kuidas sujus kogu ettevalmistus ning mis toimus võistluspäeval. 

Tahaksin kõigepealt tänada oma õde Kailit, kes tegi mulle nädal enne kerge maniküüri ja pediküüri. Salongis käimiseks lihtsalt polnud seekord aega. Samuti suurimad tänud armsale Siretile, kes oli niivõrd abivalmis, et tuli üks õhtu minu poole, et teha mulle proovimeik. Jagas näpunäiteid ja õpetusi ning lisaks kõigele laenas ta mulle kaasa oma meigvahendid ja -tarvikud. Minu igapäevane meik on väga tagasihoidlik ning tugevama meigi jaoks mul vahendeid pole. Mõtlesin küll, et lähen ja soetan need endale, kuid selleks oleksin ma pidanud ilmselt varuma tunde, sest no isegi juukselaki ostmisel olin hädas - seisin ikka tükk aega riiuli ees mõeldes, et miks neid nii palju erinevaid peab olema. Ma lihtsalt kasutan selliseid tooteid väga vähe. Siret nagu oleks minu mõtteid lugenud ja pakkus ise oma abi ilma et ma midagi oleksin pidanud mainima. Tulevikus lubas ka aidata selles kirevast valikust enda jaoks õiged tooted otsida, et teinekord oleksid olemas. Igal juhul olen väga tänulik, sest sellel nädalal olin pidevalt tegudel, aega nappis ning taaskord sai lisaaega võetud unetundide arvelt, mis pole tegelikult üldse hea variant.



Mul oli juba varasemalt tehtud pikk nimekiri, mida on vaja osta ja võistlustele kaasa võtta. Nädala jooksul kolasin erinevates poodides, et soetada vajaminevaid asju - grimm (kasutasin Jan Tana kuivgrimmi), kunstripsmed, suur juukseklamber, ehted, värvirull ja -alus, tume hommikumantel (seda ma lõpuks ei leidnudki), juukselakk, märjad beebisalvrätikud. BodyVisioni lehe pealt tellisin endale Posing Gel'i. Kaasa oli vaja pakkida ka kummikindad, kummilint, meigiasjad, sirgendaja. Aga mis kõige tähtsam - bikiinid ja kingad. Bikiinidega aga oli selline lugu, et need vajasid omajagu kohendamist ja kõige rohkem muretsesingi nende pärast, kuna ei istunud seljas nii nagu oleksin lootnud. Sain bikiinid kätte postiga, eelnevalt saatis õmbleja mulle video, proovis käisin vaid korra, kui töö oli veel üsna poolik. Õnneks oli Anna (Anna Bikinis) nõus Tallinnas reede õhtul need üle vaatama, enda kätte võtma ja vajaminevad parandused tegema. Bikiinid sain kätte laupäeval vahetult enne registreerimist ja kui ma need selga panin, ohkasin kergendunult.

Minu kõigekõige suuremad tänusõnad lähevad armsale Liisule, kes oli nõus minuga kaasa tulema ja mind aitama. Liis on korra juba laval käinud ning teab, kuidas asjad käivad. Ma ei tea mis ma oleksin temata teinud. Tallinnasse läksime juba reede õhtul. Kohe peale tööd pakkisin asjad lõplikult kokku ja suundusime bussi peale. Meile pakkus öömaja minu armas sugulane Ave (Aitähh!). Õnneks ta elab bussijaamast vaid seitsme minuti kõnni kaugusel. Meid võeti väga lahkelt vastu. Ave juba aimas, et toidu pärast ta muretsema ei pea, sest meil mõlemil olid oma toidud nendeks kaheks päevaks karbikestega ilusasti kaasas. Sõimegi oma õhtusöögi ära ja hakkasime ettevalmistusi tegema. Ma olin kodus juba enamus karvad kehalt eemaldanud (sest nagu võib-olla enamus juba teavad, siis KÕIK kohad peab karvadest priiks tegema - muidu jääb grimm triibuline), kuid Liis vaatas minu selja üle, sest sinna ju ise väga hästi ligi ei pääse. Seejärel pidin end põhjalikult koorima. Pärast koorimist ja kuivamist olin esimeseks grimmikihiks valmis. Liis oli veel eelneval päeval üle vaadanud nipid, kuidas võimalikult ühtlaselt grimm peale kanda. Kui grimm peal, siis pidin 20 minutit käed laiali seisma ja kuivama. Kell oli juba 1 öösel. Pugesin siis tekikoti sisse, lasin silmad kinni ja rändasin unedemaale. 

Hommikul ärkasime ja käisime pesus. Kui pisut toitumisest rääkida, siis nii nagu ka paljud teised tüdrukud, siis ka mina ei hakanud soolade ja veega manipuleerima, sest sellega kaasneb ikkagi ka oht oma vorm ära rikkuda - pole seda riski väärt! Küll aga soovitas treener enne võistlusi süüa pigem toitu, mis sisaldaks rohkem süsivesikuid ja vähem rasva. Hommikul läksin kindla peale välja - puder täisterakaerahelvestest. Pudrust pole mitte kunagi tekkinud halba tunnet kõhus, vaid pigem vastupidi. Ka lava taha võtsin kaasa karbikese pudruga, mille peale lisandiks üks väike banaan. Sellest pudrust rändas mu kõhtu vaid paar ampsu ja ülejäänud sõin pärast võistlusi. Lihtsalt polnud aega ja ilmselt ärevusest ei tundnud ka tühja kõhtu. 

Pärast hommikusööki sättis Liis minu juuksed ilusaks - kerged minikrepid juuksejuure piirkonda, et anda kohevust, kergelt sirgendajatega juuksed üle ja õrn kiht lakki peale. Pakkisime siis jällegi asjad kokku ja hakkasime Arigato spordiklubi suunas liikuma. Jõudsime sinna 12ne paiku, mil hakkas registreerumine. Anna andis bikiinid üle ja soovis edu. Kiirelt siis lava taha, et panna bikiinid selga ja end registreerimiseks ette näidata. Valisin numbri - 8. See kõik, mis toimus lava taga, tegi alguses kohmetuks ja oli hoopis midagi muud kui ette kujutasin, aga sellega harjus õnneks ruttu. Igaüks ajas oma asja ja keskendus iseendale. Haarasime Liisiga enda alla ka ühe pisikese nurgakese, viskasime asjad laiali ja siis hakkas Liis mulle teist grimmikihti peale rullima. Samal ajal kui ma kuivasin, alustas Liis meigiga. Kui Liis mulle peegli kätte andis, siis algul ei tundnud ma ennast ära. Superilus meik sai ning lisaks sain kinnitust, et lilla on nii minu värv! Kunstripsmed aga olid eriti harjumatud, kuid need andsid hea efekti. Kuna meil ei olnud piisavalt tumedat jumestuskreemi, siis aitas meiki kohendada kaunis abivalmis Kelly, kes oli tulnud fitnessipäevale vabatahtlikuks ja aitas naisi veelgi kaunimaks teha. Aitähh ka Sinule, et võtsid mind ette ja andsid meigile selle viimase sära ja lihvi! Lõpuks olin ma valmis ja iga kord kui peeglist end vaatasid, ei tundnud end ära. Niivõrd harjumatu, aga ma jäin kõigega väga rahule. Enda ümber teisi naisi vaadates, mõtlesin, et kuidas küll kohtunikud hindavad. Kõik naised nägid niii head välja!


Kui me lõpuks grimmi ja meigiga valmis saime, olid teised juba õli peale kandmas ja lihaseid pumpamas. Ilmselgelt olime viimased, kes valmis said ja ise ei pannud seda tähelegi. Aeg lihtsalt läks nii kiirelt. Lisaks oli üritus pisut ajagraafikust ees ning lõpp läks juba üsna kiireks. Liis patsutas mind kiiresti poseerimisgeeliga läikima, haarasin kummilindi ja läksime ukse juurde ootama. Tegin paar kerget harjutust biitsepsile, triitsepsile, lisaks mõned kükid. Oligi kõik - juba kutsuti meid kõiki järjekorda. Närv oli sees ja mis kõige hullem - pidin ESIMESENA lavale minema. Naiste kategoorias oli võistlejaid kokku viis. Enne kui ise arugi sain, olin laval. Lavavalgustus oli niivõrd ere, et vaevu nägin kohtunikke. Tegin oma I-kõnni, poosid ja seejärel jäin lava tagumisse nurka seisma kuni teised tüdrukud end kohtunikele näitasid. Kui ma sinna seisma jäin olid minu mõtted järgmised - mida ma seal laval tegin, kas mul oli käsi õigel puusal, kas ma pingutasin oma reielihaseid piisavalt, kas ma üldse teist küljepoosi võtsin sisse, kas tagantseisul tõin juuksed eest ära jne. Kõik oli nagu peast pühitud.


Kui kõik olid oma I-kõnni ära teinud, kutsuti meid koos ette ja lasti teha veerandpöördeid ja neid kohe ikka päris mitu ringi ja lõpuks ma tundsin kui väsinud mu lihased juba olid. Ikka tõeline pingutus on see poseerimine ja selline tunne oli, et see kestis terve igaviku, kuigi tegelikult olime laval võib-olla maksimaalselt 10 minutit. Järgmisel päeval andsid kusjuures lihased ka endast märku.


Kui ma lava pealt lõpuks maha sain, mõtlesin, et kõik läks halvasti. Liis aga ütles, et ma jätsin endast laval väga rahuliku ja enesekindla mulje ning olen seda ka teistelt kuulnud. Lisaks kiideti grimmi - jällegi veelkord suured tänud Liisule! Igal juhul sain kinnitust, et poseerimine ja lavaline liikumine tahab kõvasti veel lihvimist ja harjutamist, et tekiks lihasmälu ja kõik tuleks niiöelda automaatselt - seda kindlam oleks tunne laval. Tundsin, et alati ei tulnud kõik poosid nii välja nagu oleks võinud.

Lõpuks oligi autasustamise aeg. Meid kutsuti kõiki korraga lavale ning siis hakati tagantpoolt ette kutsuma. Viies koht, neljas koht, kolmas koht - ikka veel seisin tagumises reas. Ja kui teine koht ka lõpuks ette kutsuti, sain aru, et olen esimene. Kuna ma ei osanud seda isegi mitte loota, siis olid emotsioonid ikka ülivõimsad! Mis siis, et see väiksem võistlus ja osalejaid oli suhteliselt vähe - ikkagi minu esimesed ja tunded olid kirjeldamatud! Isegi rõõmupisar tuli silmanurka - jah, olen üsnagi emotsionaalne inimene.





Pärast võistlusi läks Liis Arigato spordiklubisse kohustuslikku intervalli tegema (ka tema ju valmistub võistlusteks). Mina pesin samal ajal grimmi maha ja sättisin asju kokku. Sõime sealsamas kõhud täis ja oligi aeg bussi peale minna, et tagasi Tartu poole liikuda. Ma tänan kõiki heade soovide, kaasaelamise ja toetuse eest! Nüüd ootan Teid kõiki 29.oktoobril Salme kultuurikeskusesse, kus toimuvad need põhivõistlused - Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis.

Enamus võistlejaid ilmselt premeerisid end pärast võistlust kõige hea ja paremaga. Ka mina alguses mõtlesin, et läheks välja sööma, aga kuna konkreetselt miski ei isutanud (ausaltöeldes isegi magusat ei tahtnud), siis läksin hoopis koju ja sõin oma päevamenüüsse kuuluva maitsva vürtsika läätsesupi ära ning magustoiduks paar õuna - kõht täis ja igati rahul! Minule andis see võistlustel osalemine hoopis motivatsiooni juurde selleks, et dieediga ikka järje peal püsida ja anda endast parim. Kuigi jah, ma tean, et see üks õhtu poleks vormile väga liiga teinud. Liis kutsus mind kaasa Vein ja Vinesse, kus veidi aega istusime ja lobisesime, jõime teed. Pikalt ei olnud, sest see päev oli ikka üsna väsitav ja nii hea tunne oli lõpuks kodus oma teki all olla.


Pühapäevaks oli mul plaanis refeed päev. Olen sellest eelnevalt ka rääkinud ning toimisin täpselt samamoodi - tõstsin süsivesikuid lisades päevast kaloraaži 1800 peale. Seega algas minu hommik korraliku kausitäie kaerahelbepudruga (mmmmmmmm!), mille peale läksid sügavkülmast imemaitsvad metsmaasikad. Ausaltöeldes ei kujuta enam ette hommikuid ilma pudruta. Kõrvale muidugi üks suur tass kohvi, mis valmib nagu ikka värskelt jahvatatud ubadest ja aeropressi abil.

Nüüd siis ikka samas vaimus edasi. Ainult kolm nädalat on veel järgmiste võistlusteni ja see aeg läheb niivõrd ruttu, et ei saa arugi. Järgmine postitus tuleb samuti õige pea ja plaanis on Teile natukene rääkida dr.Ohhira loengust, mis toimus Võrus, natukene üldiselt, mis toidulisandeid kasutan ning kuidas on lood minu ainavahetuse ja üldise tervisega.


Ilusat pühapäeva jätku! :)