Teisipäev, 23. veebruar 2016

BeFit konkursi lõpp - eesmärkide saavutamisest, mõõdud ja kehakoostise analüüs

Eelmine nädal oli siis minu viimane nädal BeFit konkursist. Täna saatsin pildid ja lõpumõõdud ära koos lühikese ülevaatega oma teekonnast. 

Kuidas siis viimane nädal kulges? Loomulikult kasutasin veel maksimaalselt ära võimalust käia healthy attitude klubis treeningutel. Viimasel nädalal käisin kolmel korral 40-minutilises EMS-treeningul, kahel korral käisin ka Jumpimas. Reedel tegin lisaks veel harjutusi kõhulihastele, kasutades topispalli. Pühapäeva hommikul mõõtsin, kaalusin ja pildistasin. 




Ma võin kindlalt väita, et olen enamus alguses püstitatud eesmärgid saavutanud. Tuletame neid veidi meelde:

1. Saavutada ilusam rannavorm, vähendada keharasva protsenti ja tuua lihased rohkem välja. Ise ma tunnen, et olen saavutanud elu parima vormi. Pole ennast varem enda kehas nii hästi tundnud kui praegu. Siiski leian, et alati saab minna paremuse poole ja sinna ma ka edaspidi püüdlen. Käisin ka kehakoostise analüüsil, millest räägin natukene allpool. Rasvaprotsent on küll suhteliselt sama kui sügisel mõõtmas käies - 17,6%, kuid käisin erinevates kohtades ja kuna on erinevad aparaadid, siis ei saa neid ilmselt üks-ühele võrrelda. Edaspidi plaanin aeg-ajalt käia samas kohas mõõtmas (MyFitnessis). Olen näitajatega väga rahul. 

2. Teiseks eesmärgiks oli saavutada trimmis jalad ja prink pepu. Tunnen küll, et liigun sellele eesmärgile järjest lähemale. Kusjuures selle kahe kuu jooksul ongi minu arvates kõige suuremad muutused näha just nendes piirkondades.

3. Kui numbritest rääkida, siis oli minu eesmärgiks väike kehakaalu langus. Pildistamise päeval oli hommikune kaal 55kg, kuid see kõigub kuni 56-ni. Konkursi algul aga oli hommikune kaal 57kg ja samuti kõikus pigem ülespoole. Seega olen 1,5-2kg alla võtnud, mis oligi minu eesmärk. Nüüd püüan seda kehakaalu säilitada, kuigi on plaanis hakata jõusaalis käima ning võib-olla kaal hakkab pigem tõusma, kes teab. Kõige olulisem on ikkagi peegelpilt! Eesmärgiks oli ka talje peenemaks saada ning ideaalis lootsin selle numbri 68-le saada. Pühapäeva hommikul mõõtsin lausa mitu mitu korda üle, kuna ise ka ei uskunud, et mõõdulint näitas numbrit 65,5cm. See hommik tundsin ka end kuidagi eriti saledana. Praeguseks on aga keha teatud põhjusel hakanud jälle vett kinni hoidma, mille tõttu on ka tunne kohe teine (naised ilmselt teavad, millest ma räägin). Kehaanalüüsil mõõtis aparaat minu vööümbermõõduks 67,8cm. Võib-olla mõõtsin ma valest kohast taljet. Ikka kõige peenemast kohast, nabast veidi ülevaltpoolt. Alati on muidugi parem kui keegi teine võtab mõõdud, aga mõtlesin et kuna alguses võtsin ka ise, siis peaks ka lõpus ise võtma. Igal juhul oma mõõtmiste järgi olen kogu kehalt kaotanud 14cm - pole paha! Täpsemad mõõdud enne/pärast vormis:

Kehakaal – 57kg/55kg
Rind – 89cm/88cm
Talje – 71cm/65,5cm
Puusad – 92cm/91cm
Õlavars – parem 24,5cm, vasak 24cm / parem 24,5cm, vasak 24cm
Reis – parem 54,5cm, vasak 53,5cm / parem 52cm, vasak 51,5cm
Säär - parem 34cm, vasak 34cm / parem 33cm, vasak 33cm


Pühapäeval käisime Tartus Aparaadis söömas. Kõik kiitsid seda toidukohta ja mõtlesime, et peaks ka ära proovima. Mina võtsin kiidetud burgeri rebitud sealihaga ja magustoiduks külmutatud toorjuustukoogi sinihallitusjuustuga. Tõesti oli maitsev ja võib teinekordki minna. Õhtul tuli mõte üle pika aja joogat teha. Kunagi tegin beachbody programmi P90X, kus sai minu lemmikuks YogaX. See on peaaegu poolteist tundi kestev joogatund kus algul on erinevad päikesetervitused, siis tulevad tasakaaluasendid, seejärel venitusasendid ning lõpuks YogaX Belly7, ehk siis seitse harjutust kõhulihastele. Väga mõnus oli! Kunagi tegin seda isegi kord nädalas ja leidsin, et arendas väga hästi painduvust ja tasakaalu, ka süvalihastele mõjus hästi. Üheks asendiks oli küünal, mida on ikka koolis kehalise kasvatuse tundides piisavalt tehtud. Võtsin siis asendi sisse ja ohhooo, kõhulihas tuli tervitama. Huvitaval kombel tulid selles asendis kuubikud kuidagi eriti hästi nähtavale. Vähemalt sain teada, et nad on olemas. Jooga oli mõnus.

Esmaspäeval käisin siis Tartu Lõunakeskuse Myfitnessis kehakoostise analüüsil. Treeneriks oli Siim, kes on mulle ka ühe korra EMS treeningut läbi viinud. Tundis mind igal juhul ära ja küsis, et kuidas siis eesmärkide saavutamisega läinud on. Neljapäeval on mul viimane EMS treening ja sain teada, et seal veel kohtun Siimuga. Igal juhul astusin aparaadi peale, seisin natukene ja siis printis see välja A4 suuruses lehe minu andmetega. Siim vaatas lehte ja oli kuidagi väga mõtlik. Ma ehmusin algul kuidagi ära ja küsisin, et kas on väga halvad näitajad. Selle peale ütles Siim, et ei ole, pigem vastupidi. Tema arvates võiks see olla näidisleht, mille poole püüelda. 



Järgnes konsultatsioon, mille käigus Siim seletas mulle veidi mida nendest numbritest välja lugeda. Mida ma siis teada sain:

  • Minu keha on 23 aastane (peaaegu neli aastat ju noorem kui minu vanus näitab - natukese rohkem kui kuu aja pärast saan ju 27).
  • Minu kehas on 10,1kg rasva, pehmeid kudesid (skeleti- ja silelihaseid) on 43,9kg.
  • Vedelike sisaldus on hea, mis tähendab, et joon piisavalt.
  • Kõhupiirkonna analüüsi järgi ütles Siim, et toitumisega ma enam väga rasva % langetada ei saa, sest olen selle nii miinimumi viinud ja sealt ei anna enam midagi võtta. Soovitas pigem keskenduda lihasmassi suurendamisele, sest siis hakkavad protsendid nihkuma. Ehk siis nagu mul juba plaanis ongi - rohkem jõutrenni raskustega. Kindlasti tuleb jätkata ka tervisliku toitumisega ja ka aeroobset treeningut ei tohiks päris ära unustada. 
  • Minu põhiainevahetus on 1296kcal, ehk siis see on energia, mida minu keha vajab lihtsalt äraelamiseks. Kui aga päeva jooksul ka liigutan ja teen kergema trenni, siis võiksin energiat saada 1996kcal
  • Minu kehatüüp on lihaseline, madal rasva %
  • Kehaosade kaupa on mul rasvamass igal pool ala ning pehmete kudede mass on normis.
  • Positiivne on ka see et parema ja vasaku kehapoole rasva ning pehmete kudede mass on suhteliselt võrdne. 
Mõtlesin, et kord aastas võiks vähemalt käia kehakoostist analüüsimas. Hetkel leian, et võib enam-vähem ju rahule jääda küll. Ma küll lootsin, et ehk on rasva % läinud väiksemaks, kuid Siim ütles, et võib-olla ongi see minu keha jaoks piir. Et edasi saaks seda mõjutada vaid lihasmassi kasvatamise arvelt. Siiamaani on aga minu treeningud rohkem keskendunud aeroobsele ja rasvapõletusele. Tuleb hakata suuremate raskustega treenima :)

Minu jaoks on nüüdseks BeFit konkurss lukus. See aeg on läinud meeletul kiirusel, kuid on olnud põnev teekond. Kas see oli ka kerge? Kui päris aus olla, siis EI. Päevagraafik oli alati üsna intensiivne. Tavaliselt hommikuti kell 6 äratus, siis oli vaja teha hommikusöök valmis ja pakkida töö juurde kaasa lõuna ning vahepala. Mõnikord jõudsin seda teha ka eelmise päeva õhtul. Töölt jõuan koju õhtul kuue ajal ja siis läksin tavaliselt otse trenni. Mõni päev jõudsin koju alles kell 9 õhtul. Koju tulles oli vaja süüa teha, mõnikord ka järgmiseks päevaks. Lisaks tuli leida aega, et puhata ja magada. Üldiselt püüdsin ikka oma 7-8 tundi täis magada, kuid mõnikord kippus uneaeg ka kuue tunni peale jääma. Lisaks oli ka muid toimetusi, milleks tuli aega leida. Aga nagu öeldakse, siis kes teeb see jõuab. Oluline on oma aega oskuslikult planeerida, siis jõuab kõik ära tehtud. Minu tugevuseks on see, et kui ma kord juba midagi ette võtan, siis lähen lõpuni välja ja annan endast parima. Seepärast olengi ilmselt suutnud kodus erinevaid treeningprogramme jälgida ja nii end vormis hoidnud. Ka seekord tunnen, et andsin endast parima ja igal juhul kiidan ennast. Kui oleks võimalik aega tagasi kerida, siis ainuke asi mida ma muudaksin on toitumine. Ma soovin et ma oleksin veidi varem avastanud Fitlapi toitumiskava. Ehk oleks siis tulemused veel paremad olnud. 

Igal juhul on mul ääretult hea meel, et otsustasin konkursist osa võtta, sest see on andnud mulle tohutult palju motivatsiooni ning tänu konkursile olen ka mitme kogemuse võrra rikkam (sain proovida EMS-treeninguid ja jumpingut, fitlap toitumiskava, blogi kirjutamist jne). Ma ise tunnen, et olen saavutanud oma elu parima vormi ja nüüd saab minna ainult paremuse poole. Kindlasti jätkan ka edaspidi tervisliku ja füüsiliselt aktiivse eluviisiga, samuti plaanin jätkata blogipidamisega, sest väga loodan, et see on kellegile ikka motivatsiooni juurde andnud ja ehk annab ka edaspidi. Endiselt võite mulle kirjutada, kui on küsimusi -  vastan alati :)

Pildid avalikustan siis, kui konkurss on ametlikult lõppenud, ehk siis märtsi keskpaiku. Veidi veel põnevust. See nädal on mul plaanis veel üks jumping ja EMS treening ning nädala lõpus lendan kaheks nädalaks puhkama. Täpsemalt räägin sellest kunagi hiljem :)

Ilusat vabariigi aastapäeva! 






Teisipäev, 16. veebruar 2016

Eelviimane nädal, lõpp paistab

Ja juba ongi minul jooksmas konkursi viimane nädal, mis tähendab seda, et pean nädala lõpus tegema pildid ja võtma uued mõõdud, sest pean need hiljemalt 23ndaks ära saatma. 22 veebruar on plaanis käia ka MyFitnessis kehakoostise analüüsil. 

Eelmisest nädalast on aga kokkuvõte tegemata. Nagu ikka möödus nädal ulmeliselt kiiresti ja võib öelda et ka täitsa edukalt. Suutsin peaaegu terve nädal jälgida korralikult Fitlapi kava (alustasin teisipäevast). Pühapäeval oli ainult hommik kava järgi, aga ülejäänud päeva sõin ka pigem tervislikult. Trennist rääkides, siis sel nädalal oli mul kaks 40-minutilist EMS treeningut, kolm jumpingut, üks 30 minutiline EMS jooks ja üks jõusaalipäev. Täpsemalt siis tabelis. Nagu näete, siis suutsin reedel ka puhkepäeva teha. See tuli raskelt, aga ükspäev ma vaatasin tabelit ja avastasin, et eelmine puhkepäev oli ammu aega tagasi ja sundisin end puhkama, sest tean ju tegelikult, et see on vajalik.



Kolmapäeval võttis jooksmine ikka korralikult läbi. Unustasin rätikut küsida ja nägu lihtsalt tilkus higist. Siiski otsustasin, et proovin siis peale ka jumpingut teha. Teised olid juba alustanud, mina liitusin 5-10 minuti pärast. Tõesti oli kergem hüpata, nagu Enely ütles. Lihased olid jooksust juba korralikult soojad ja ei olnud nii kanged nagu tavaliselt trenni alguses on. Pärast tundsin end superhästi.

Laupäeval tegin EMS-is jälle nii, et enne jõutreening ning hiljem jooks. Panin sama tempo ja kalde nagu tavaliselt, aga no mitte kuidagi ei jõudnud joosta. Lõpuks tegin lihtsalt 13 kraadise kaldega kiirkõndi. Küsisin Elise käest, et mis jama on, ma tavaliselt ju jõuan. Siis Elise ütles, et ega ta ei imesta, sest enamus lihasgruppidel impulsid peaaegu põhjas ja keeras aparaadi minust eemale, et ma numbreid ei näeks (eks ikka naljaga). Ühesõnaga tegi mulle ühe parajalt raske trenni.                                   
Laupäeva õhtul läksin Tallinna kallimale külla ja tegime õhtul koos lillkapsapõhjal pitsat. Üldiselt olid kogused fitlapi retsepti järgi, aga lisasime peale ka sinihallitusjuustu ja vabavarast šampinjone. Tegime kümnekordse minu koguse, sest õhtul tulid ka külalised. Alguses tundus põhja tainas liiga vedel, aga kuna polnud varem teinud, siis eeldasin, et ju siis peabki nii olema. Ja tõesti küpses põhi ahjus kenasti kuldpruuniks ja krõbedaks. Väga maitsev pitsa sai ja kindlasti teeksin seda veel. 

Pühapäeval magasime une mõnusalt täis. Ärkasime ja tegime ühe korraliku juustuse pudru kaerakliidest. Kui kõhud täis, ootasime veidi ja hakkasime jõusaali poole sättima. Läksime läheduses asuvasse mustamäe keskuse MyFitnessi. Mina siis kasutasin proovitrenni ära. Enne trenni otsisime aga kava, mida võiks teha. Otsustasin teha SELLE kava esimest päeva, ehk siis rind ja selg. Päris mõnus oli ja järjest rohkem tekib mul ikka tahtmine jõusaalis hakata käima. Ilmselt alguses kasutaksingi fitnessi treeningkavasid, tunduvad täitsa asjalikud. 


Peale jõusaali läksime kohe kinno ja kuna kõhud olid ikka päris tühjad ja vahepeal ei olnud aega süüa, siis võtsime nachosid. Mitte just kõige targem tegu ehk, aga vahepeal ju võib. Igal juhul oli üks mõnus ja väsitav valentinipäev. 

See nädal on ka trennigraafik paigas ja toitun ikka fitlapi kava järgi. See hakkab mulle järjest rohkem meeldima ja kindlasti kasutan seda ka edaspidi. Milline siis menüü välja näeb? Tänane päev siis veidi täpsemalt:

Hommik:
Piimaga keedetud täisterakaerahelvestest puder metsmaasikate, kohupiima ja meega (332kcal, süsivesikuid 36,2g, valke 34,3g, rasvu 6,21g)

Lõuna:
Tatrajahus paneeritud kanafileeribad tomatikastmega + paprikas + pomelo (392kcal, süsivesikuid 45,3g, valke 28,6g, rasvu 12,2g)

Vahepala:
Kohupiim kirsside ja kookoshelvestega (342kcal, süsivesikuid 22,9g, valke 37,3g, rasvu 12,2g)

Õhtusöök:
Salat (kanafilee, hapukoor, kurk, õun, mandlid) + jassi seemneleib (362kcal, süsivesikuid 29,2g, valke 27,8g, rasvu 16,6g)

KOKKU: 1430kcal, süsivesikuid 134g (36,3%), valke 128 (34,8%), rasvu 47,2 (28,9%)

Täna ootab mind õhtul üks põnev fotosessioon ja peale seda teen kodus trenni (õlad + jalad). 








Kolmapäev, 10. veebruar 2016

Trenn, toitumine, nutridata

Uskumatu kui kiirelt läheb aeg.  Lisaks tööle ja trennile on lisaks olnud palju muid tegemisi-toimetamisi ja seetõttu pole jõudnud siia ka pikka aega kirjutada kuigi jututeemat jagub. 

Trennis käin endiselt Healthy Attitude Fitclub-is. EMS-treeningud ja jumping. Ma ei jõua ära kiita klubi meeskonda. Kõik on nii sõbralikud ja abivalmid ja lihtsalt kiirgavad positiivset energiat. Trenni lähen alati heameelega ja tõesti nagu üks blogija kirjutas - selline tunne nagu läheks sõpradele külla. Nii kodune ja hubane tunne on seal. 

Peaaegu kõik treenerid on vist saanud minule EMS-treeningut läbi viia. Mulle meeldib, kuidas kõik elavad mulle kaasa ja pushivad mind, et ma ikka pingutaksin maksimum, et saavutada võimalikult hea vorm. Ikka alati imestan kui rasked on trennid ja alati mõtlen, et ega üle 20 minuti vist ei jõuakski EMS-iga puhtalt jõutrenni teha. Trenni lõpus on alati higipiisad mati peal. Küsisin Eliselt, et miks ma tunnen end iga kord järjest nõrgemana. Tema vastas mulle selle peale, et ma pole nõrgem, vaid iga trenn saavad nad mulle suurema impulsi peale keerata. Ehk siis kui jõusaalis raskusi tõstes saad aru oma arengust, siis EMS treeningu puhul ise arengut märgata on raske, kuna sa ei tunne impulsi vahet oma kehal nii hästi, küll aga jõusaalis sa ju näed mitme kg raskusega sa harjutust teha jõuad. Käisin ka EMS-iga puhtalt jooksu tegemas, 30 minutit. Selle aja jooksul oli kolm erinevat režiimi - soojendus, süvalihas, pindmine lihas. Algul mõtlesin küll, et kui tüütu on joosta lindi peal ja et aeg kindlasti venib. Minu üllatusena aga läks aeg kiirelt ja erinevad impulsid tegid jooksu põnevamaks. Lisaks iga natukese aja tagant keeras treener impulssi juurde. Lõpp oli ikka päris raske ja tegin jooksu asemel mõned minutid 13 kraadise nurga all kiirkõndi. Higi tilkus rajale ja lõpus olin nii väsinud. Arvasin, et lihased on küll järgmine päev haiged, aga õnneks ei olnudki midagi hullu. Areng on olnud minu arvates ikka päris hea. Lihased on rohkem välja joondunud, ise tunnen ka end rohkem trimmis olevat. Eriti hästi on hakanud välja joonduma jalalihased, sest need on ilmselt ka kõige suurema koormuse saanud. 

Kuna konkursi lõpuni pole enam kaua aega jäänud, siis otsustasin, et lisan rasvapõletamiseks kardiot juurde  -  püüan tihedamini käia Jumpingus. EMS trennid teen võimalusel 40-minutilised, kus alustuseks on 10 minutit jooksu. Jumpingust olen ka endiselt vaimustuses. See trenn on nii fun ja alati naudin seda maksimaalselt. Vahepeal on küll tunne et no lihtsalt ei jõua hüpata, aga üldiselt on see nii ainult trenni alguses. Kui keha saab soojaks, siis tuleb ka jõudu. Olen kõigi treenerite jumpingus käinud ja iga trenniga olen rahule jäänud. Mulle meeldib vaheldus - iga treener teeb pisut teisiti. Pärast jumpingut on alati mõnus kerge tunne, peale trenni koju jalutades on alati selline tobe muie näol. Kohe peale trenni ei olegi nagu söögiisu aga nii kui koju jõuan, kõht lausa karjub söögi järele. 

Trennide kohapealt on taaskord üsna intensiivne olnud. Hafitclubis ka juba öeldakse, et olen üks paras trennihull. Täna plaanin minna sinna jooksma 30 minutit ja kui on vabu kohti siis jääksin ka jumpingusse. Enely soovitas proovida nii. Ütles, et peale jooksu pidi olema eriti kerge hüpata, sest lihased on nii soojaks tehtud. Näis kas saan täna järgi proovida. Lisaks klubi trennidele olen ka kodus aegajalt ikka teinud juurde. Siin aga ülevaade minu trennidest.



Toitumine on mul üldiselt paigas olnud, ikka oma tunde järgi ja aegajalt kasutan ka nutridata abi. Siiski olen ka patustanud. Jaanuari lõpus oli mul isa juubel ja kodus oli ikka kõike head ja paremat ning ühe tordilõigu sõin ka ära. Töö juures on ka olnud kaks sünnipäeva. Eelmine nädalavahetus oli õe üllatuspidu (babyshower - jeiii, varsti saan tädiks) ja need magusad sefiirikorvikesed nägid nii head välja, et ikka pidin ühe ära sööma. Pühapäeval mõtlesin, et teen trennivaba päeva, kuid hommikul läks siiski suhteliselt vara uni ära ja kuna tõotas tulla suhteliselt patutoitude rikas päev, siis panin ikkagi trenniriided selga ja kodune trenn võis alata. Tegin lower extreme-i ja pilatese. Peale esimest trenni olin juba läbimärg, aga enesetunne oli hea. 


Pühapäeval oli õe sünnipäev ja käisime Taskus asuvas Da Vinci restoranis söömas. Võtsin täisterapasta koorese kana-seenekastmega. Loomulikult sõin juurde ka paar viilu sealset imemaitsvat ciabattat koos maitsevõiga. Õhtul aga läksime sõbranna juurde burksiõhtule. Nimelt juba jaanuarikuust saadik oleme planeerinud järjekordset kokkamisõhtut, koguaeg lükkus see aga edasi. Lõpuks leidsime sobiva aja. Kui eelmine kord tegime Prantsuse kööki, siis seekord oli Ameerika ja mis sobiks paremini menüüsse kui üks maitsev home-made burger. Üldse ei tunne süümepiinu, sest olen ju muidu päris tubli olnud. 

Kui keha on välimuselt muutunud küll ja sentimeetrid on veidi vähenenud siis kehakaal on küll üsna jonnakas olnud. Kõigub päris palju, aga õnneks juurde ei ole tulnud. Usun et pigem see langus ei tule nii kergelt seetõttu, et lihasmassi on juurde tulnud ja see on asendunud rasvaga (või vähemalt ma loodan, et asi on selles). Sellegipoolest mõtlesin, et proovin paljukiidetud Fitlapi toitumiskava. Sain kuuks ajaks seda tasuta proovida ja eilsest hakkasin toitumist selle järgi planeerima. Mida rohkem ma fitlapi programmi süvenen, seda enam see mulle meeldima hakkab. Retsepte on palju, koostisosasid annab tõhusalt asendada, kasutamine on tehtud väga mugavaks. Eile oli siis esimene päev ja menüü oli järgmine: hommikuks juustune kaeraklii puder, lõunaks brokoli-püreesupp, õhtuks kikerherne-seene panniroog, enne trenni sõin kohupiimapastat kirsside ja kreeka pähklitega. Näljatunnet ei tundnud, kõht püsis täis, portsjonid olid korralikud, toidud maitsvad. Ainuke asi mille pärast ma muretsen on see, et äkki on päevane kaloraaž minu trenni arvestades liiga väike. Seda ju küll ei taha, et kaal hakkaks lihaste arvelt langema. Igal juhul proovin ja vaatan kuidas keha reageerib. Olen juba ka mõelnud, et ostaks aastase kasutuse, sest sealt saab palju tervislikke ideid kokkamiseks. Vaevalt, et ma viitsiksin seda ka aastaringselt jälgida, kuid hea on kui on olemas. Mõnikord ikka tahaks mingeid enda otsitud retsepte katsetada. Selleks on küll fitlapis olemas üks patutoidukord nädalas, kus võib süüa mida tahad ja kui palju tahad, kuid kuna mul pole väga kaaluga probleeme, siis ei näe põhjust miks peaksin aastaringselt rangelt toitumiskava järgima. Ega see kaalumine on ju üsna tüütu kui aus olla. Siia aga üks pilt ka minu õhtusest kikerherne-seene roast, kõrvale kanafilee ja vabavarast kaks tomatit. Vastlakuklitest hoidsin eemale, ausaltöeldes pole ka nende järele isu.



Et saada ülevaadet makrotoitainetest ja kaloraažist, sisestasin oma menüü ka nutridatasse ning tundub, et on enam-vähem paigas küll. 






Saidki vist kõik mõtted kirja pandud, mida tahtsin jagada. Püüan see nädal ja järgmine nädal kohe ekstra tubli olla, sest järgmise nädala lõpus juba peab pildid tegema. Vahepeal pole pildistanud bikiinides ja ootan ka ise juba ärevusega, et kas ja kuidas muutused välja tulevad. Ise tunnen küll end hästi :)

Aeg-ajalt loen ikka ka teiste osalejate blogisid ja tõesti on niiniiii palju tublisid naisi - soovin Teile kõigile jätkuvat motivatsiooni!





Esmaspäev, 1. veebruar 2016

EMS- treeningud Healthy Attitude Fitclub-is

Lubasin Teile lähemalt kirjutada ka oma kogemusest EMS-treeningutega. Olen seal käinud juba neli korda ja ka sel nädalal on plaanis kolm treeningut. 

Lühidalt, mis EMS üldse endast kujutab. EMS-treening põhineb elektrilisel müostimulatsioonil. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et treeningu käigus saavad lihased teatud võimsuse ja sagedusega elektriimpulsse ja selle tulemusena tekib neisse pinge. Trenni minna on äärmiselt mugav - Sa ei pea midagi kaasa võtma (välja arvatud kui on plaanis ka jooksmine -siis võiksid ikka jooksujalanõud kaasas olla). 

Esimene kord kui läksin, oli kerge närv ikka sees küll. Kõigepealt täitsin ma ära ühe ankeedi, kuhu läksid minu andmed ja kus kinnitasin allkirjaga, et mul ei esine vastunäidustusi. Siis jõin topsitäis vett ära ja läksin riideid vahetama. Klubi poolt antakse sulle spetsiaalsed püksid ja pluusi, käterätik ja pesuvahendid on samuti kohapeal olemas. Seejärel paneb treener sulle selga spetsiaalse vesti, mis on veega korralikult niisutatud. Käte, jalgade ja tuharate ümber lähevad rihmad. Alguses hakkas lausa jahe selle vestiga, aga seda mitte kauaks. 

Esimene trenn on pigem sissejuhatav, minu treeneriks oli seekord Lisette, kes õpib füsioteraapia eriala. Mind ühendati masinaga ja esialgu testiti erinevate lihasgruppide võimekust ja elektriimpulsi taluvust. Eelnevalt öeldi mulle, et impulss peaks olema piisavalt tugev, mitte vaid kerge surin. Treener keeras iga lihasgrupi juures impulssi  järjest juurde kuni mina ütlesin et aitab. Impulss oli nii tugev, et kui lihast vastu ei pinguta, on päris ebameeldiv. Samas ei tohi tekkida valu. Kui kõik oli paigas, hakkas trenn pihta. Treener näitas mulle ette lihtsamad jõuharjutused. Jõutreeningu puhul tuleb impulss kehasse 4 sekundit ja selle aja jooksul toimub pingutus. Seejärel on 4 sekundit aega lõdvestada. Olgem ausad. Ma poleks uskunud, et see 20 minutit võib nii kurnav olla. Selline tunne, et kogu trenni ajal töötavad absoluutselt kõik lihased. Esimesel korral väsis mul eriti kõhulihas ära. Kohe peale trenni ei tekkinudki suurt väsimust, aga kui koju jõudsin oli selline tunne nagu oleks poolteist tundi korralikku jõutrenni teinud. 

Teisel korral oli minu treeneriks Siim. Seekord otsustasin proovida 40-minutilist treeningut (10min jooks + 20min jõutreening + 10min lümfidrenaaž). Jooksmise ajal tuleb impulss kehasse pidevalt. Hoopis teine tunne on kui jõutreeningu ajal. Aeg-ajalt lisab treener impulssi juurde, sest keha harjub ära. Selle 10 minutiga hakkas ikka higi juba korralikult jooksma. Lõpus jooksin paar minutit ilma impulsita ja siis sain aru, mis vahe ikka on - impulsiga on kordades raskem. Jõutreeninguks valis Siim mulle üsna rasked harjutused, sest Enely oli juba öelnud talle, et olen suhteliselt treenitud. Sain ka mõned harjutused TRX-iga proovitud. Võrreldes esimese trenniga oli see palju raskem. Aga nagu mulle öeldi, siis iga korraga pidigi järjest raskemaks minema (muidu ei toimuks ju areng). Pärast oli mõnus lõõgastav lümfidrenaaž, kus ma sain lihtsalt pikutada. 

Eelmine nädal oli mul kaks 20-minutilist treeningut. Esimesel korral oli jällegi uus treener - Elise, kes tegi hoopis teisi harjutusi. Minul isiklikult pole midagi selle vastu, et iga kord on erinev treener olnud, pigem ongi hea vaheldus. Pealegi salvestati esimesel treeningul mõõdetud impulsid kaardile, et iga kord ei peaks jälle uuesti mõõtma. Seekord oli rohkem harjutusi kõhule ja kätele. Teine kord oli treeneriks taaskord Lisette ja ütleme nii et ega ta mul seda trenni lihtsaks ei teinud. Palju oli erinevaid kükke ja mul tõesti oli tunne et turjal on 20-30 kg raskust. Viimased kordused olid ikka tahtejõu pealt, jalad värisesid all. Kui ma alguses mõtlesin, et lähen teen kodus veel ka pilatest, siis koju jõudes olin ma nii väsinud (trepist ülesminek oli päris vaevaline), et viskasin lihtsalt pikali. 

Kuidas on lood olnud treeningjärgse lihasvaluga? Peale esimest korda ma järgmine päev väga lihasvalu ei tundnud, küll aga ülejärgmine päev. Ja tunda andsid ka sellised lihased, mis tavaliselt valulikuks ei jää. Kuna too nädal oli mul üldse trenni poolest intensiivne siis tundsin peaaegu nädal aega jutti erinevaid lihaseid, eriti aga andis endast märku tuhar. Juba mõtlesin, et peaksin lihaste paremaks taastumiseks lisaaineid kasutama. Olen juba ka natukene uurinud, aga senimaani pole veel midagi ostnud. Taastumiseks on ju tegelikult oluline ka puhkus, aga seda on üsna raske teha, kui trennipisik on sees. Ka eelmine nädal olid peale EMS trenne lihased valulikud. Jumpingu trennis isegi mõtlesin, et kuidas ma vastu pean. Aga kui keha on piisavalt soe, siis ei tunne midagi. 

Mis ma arvan EMS treeningust? Senimaani tundub, et see tõesti on üsna tõhus. Esimene kord oli veidi ebameeldiv ja harjumatu, aga iga korraga on järjest rohkem meeldima hakanud. Just see on positiivne, et treeningu ajal sa teed ka reaalselt harjutusi ja tõesti on tunne, et kõik lihased töötavad. Ikka päris korralik pingutus on 20 minutit vastu pidada. Tunnen, et eriti hästi on see mõjunud kõhule ja tuharatele. Kodus tuharalihasele harjutusi tehes ma pole enam pikalt lihasvalu tundnud (ilmselt on kodused vahendid jäänud juba lahjaks). Samuti olen tundnud, et areng on jäänud seisma, kuid need kaks nädalat, mil olen EMS-is käinud on sellele piirkonnale hästi mõjunud ja tunnen muutusi. See nädal on siis kolm trenni, täna lähen proovin, kuidas on jooks-kõnd 30 minutit ning kahel korral on 40 minutiline treening. 

Enely rääkis mulle veidi miks EMS nii tõhus on. Kui tavatrenniga me treenime rohkem pindmisi lihaseid, siis EMS aitab tööle panna ka kõige sügavamad lihased. Räägitakse et üks 20 minutiline trenn on võrdeline 8x45 minutilise jõusaali trenniga. Siin ei ole tegelikult mõeldud ajalist faktorit, vaid seda, et kui jõusaalis treenid sa korraga ühel päeval näiteks ainult alakeha ja teine päev ülakeha, siis EMS-i ühel treeningul töötavad kõik lihased korraga. Selles suhtes olen ma siiski natukene skeptiline ja mina isiklikult ei vahetaks jõusaali või kodus jõuharjutuste tegemist täielikult EMS-i vastu. Küll aga on EMS hea vahelduseks ja pigem tasub seda tavatreeningutega kombineerida. Mõnikord kui on kiire ja pole aega poolteist tundi jõusaali peale kulutada, siis on EMS ju hea alternatiiv - ainult 20 minutit ja trenn tehtud.

Kes pole veel proovinud, siis julgen soovitada! Huvitav kogemus, kuid kindlasti ei tasu loota, et ühest korrast piisab, et näha tulemusi. 

Tahaksin veel ka kiita klubi meeskonda. Te kõik olete nii toredad ja abivalmid ja vastutulelikud ning mul on siiralt hea meel, et sain võimaluse Teiega tutvuda! Kohe mõnus on peale tööd Teid külastada, sest alati võetakse nii hästi vastu. Jätkake samas vaimus!