laupäev, 12. november 2016

EMV - hooaja tippsündmus!

Nagu eelmisest postitusest lugesite, siis ettevalmistused võistlusteks sujusid väga hästi. Liina ja Kätlin tegid mind hommikul ilusaks ja juba seisingi registreerimise järjekorras. Näitasin bikiinid ja kingad ette, mõõdeti pikkus ja sain näpu otsa FAST-i kinkekoti, kus oli taaskord igasugu nänni. Sättisime oma asjad siis garderoobi ja panime edasise plaani paika.


Plaanis oli enne kella 12 jõuda peale kanda ka teine kiht grimmi, et see saaks veel korralikult enne lavale minekut ära kuivada. Alustasin siis grimmi pealekandmisega, lõpus aitas mind sellega armas Esta. Poole grimmi kandmise pealt tuldi aga meile ütlema, et meie kategoorias jäävad eelvoorud ära. See aga tähendas seda, et lavale pidime saama alles õhtul peale kella kuut, mil olid kavas finaalid. Mis seal ikka. Niikaua pidime siis ootama ja aega veetma ja oma grimmi hoidma. Paratamatult kulus grimm mõne koha pealt siiski pisut maha ja kohati kippus tumedaks minema. Meile soovitati rahulikult istuda ja puhata ning mitte väga palju jala peal olla. Siiski vahepeal võtsin läbi kohustuslikud poosid. Ühe koha peal olles hakkas vahepeal nii külm, et lausa värisesin. Õnneks oli mul kaasas soe pleed ning Ave laenas mulle oma susse, mille samuti võtsin kaasa. Lõuna paiku sõin ära kaasavõetud portsu putru ja mõned riisigaletid. 


Üsna tüütu oli istuda ja oodata. Vahepeal käisime vaatasime, mis lava peal toimub aga enamus ajast siiski lihtsalt puhkasin. Õnneks suurt pabinat sees polnud. Kuna eelvoorud jäid mitmetes kategooriates ära, siis üks hetk meile teatati, et kogu üritus on poolteist tundi graafikust ees ning on aeg hakata end lavaks ette valmistama. Mina siis otsustasin, et oleks aeg grimm üle vaadata. Läksin oma asjade juurde, et ka kingad kaasa haatrata. 

Ja siis oli paanika, sest kingad olid KADUNUD! Otsisin kogu garderoobi läbi, aga ei midagi. Kuna enam palju aega polnud, siis oli vaja lahendus leida. Otsisin siis kedagi, kes oleks valmis mulle kingi laenama. Käisin igal pool ringi, pilk maas ja vaatasin, mis kingad kellegil on. Minu kingad on suurus 39 ja rihmadega ümber jala, kuid enamustel olid tagant lahtised kingad. Küsisin päris mitme käest. Kuigi 39 suurus peaks ju olema suhteliselt levinud, siis seekord kahjuks mitte. Lõpuks oli valmis üks tüdruk mulle oma teist paari kingi laenama, mis olid küll suurus 37, aga kuidagi mahtusid need mulle jalga. 

Samal ajal kui teised pumpasid lava taga lihaseid, siis mina harjutasin uute kingadega kõndimist, sest see tundus mulle hetkel tähtsam olevat. Tuju langes ja hirmus pabin tuli sisse, sest tundsin ennast vägagi ebakindlalt nendes kingades. Ka lava taga vaatasin veel terava pilguga naiste jalgu ning mulle jäid silma Merilin Taimre. Olen tema blogi ikka aegajalt lugenud ja sealt palju uusi retsepte ja niisama mõtteid saanud. Tal olid väga uhked ja säravad kingad, aga võtsin oma julguse kokku ja läksin küsisin ta jalanumbrit, mis on 38 - parem ikka kui 37. Merilin andis mulle kingi proovida ja oli nõus neid mulle ka laenama. Ma olen temale väga väga tänulik, sest need kingad olid tunduvalt mugavamad. Merilin käis laval ära ja andis kohe kingad mulle, et saaksin natukene enne lava veel ka kõndimist harjutada. 


Aga teate mis on irooniline. Ülejärgmine päev pärast võistlusi saatis Merilin mulle minu kingadest pildi. Tuli välja, et need olidki kogemata tema kätte sattunud. Me olime samas garderoobis ja meie asjad olid suhteliselt lähestikku. Mina olin oma kingad registreerimisel saadud kinkekotti pannud. Kui Merilin sai teada, et eelvoorud jäid ära, läks ta mujale aega veetma. Tema juuksur aga haaras kogemata vale kinkekoti. Mul on ikkagi ülimalt hea meel, et ma sain mugavates kingades laval olla ja minu kingad tulid ka ikkagi välja. Olin üsna kindel, et keegi on need kogemata kaasa haaranud, sest garderoobides valitseb ikka korralik segadus. Siit jälle õppetund - võistlustega seotud asjad (bikiinid, kingad, ehted) tuleb alati hoida enda läheduses!

Aeg lava taga läks kiirelt ja lõpuks seisimegi kõik järjekorras ja ootasime, millal oma I-kõnd ette näidata. Kui ma lõpuks lavale sain, siis ma ausalt nautisin! Kogu mure kingade pärast oli peast pühitud ja andsin laval endast parima. Saalis oli päris palju rahvast õhtuks kogunenud ja see oli nii vahva kuidas mulle kaasa elati. See andis nii palju juurde, seega suur aitähh Teile, kaasaelajad! ;)


Minu pikkuskategoorias (-169cm) oli 7 imekaunist naist ja mul oli au nendega koos lava jagada. Lausa uhke oli Reeda kõrval seista (kuigi tundsin end nii pisikesena), sest ta on ilmselt paljude bikiinifitnessiga tegelevate naiste suureks eeskujuks. 



Võrreldes eelmiste võistlustega hoiti meid laval tunduvalt vähem aega. Eelmisel korral pidi mitu korda rohkem tegema veerandpöördeid, lisaks lasti ka edasi-tagasi kõndida. See oli päris väsitav. 


Ja oligi tehtud! See tunne on kirjeldamatu - puhas rõõm ja elevus! Olen enda üle uhke, et selle teekonna ette võtsin ja lõpule viisin. See ei olnud kerge aga samas ei olnud ka midagi ületamatut. Olin oma vormiga rahul ja tundsin, et olin andnud endast parima. Alustasin treeningutega ju alles aprillis ning poole aastaga väga lihasmassi ei kasvata, eriti veel kui suure osa sellest ajast oled kaloridefitsiidis. Lavalist liikumist annab samuti muidugi palju lihvida ja poseerimist oleks ehk pidanud veidi rohkem harjutama - aga lõppkokkuvõttes siiski leian, et esimese hooajaga võin rahule jääda. Arenguruumi on siiski küllaga. Vähemalt on minu kogemus positiivne ning tekkis soov ka edasi võistelda. Pärast etteastet tegime ka lava taga mõned pildid. 



Pingelangus. Teadsin, et siis võib tekkida magusaisu ning selleks võtsin endale kaasa Reeses kommid. Ma armastan maapähklivõid ning kunagi sain neid komme maitsta. Need said kohe minu suureks lemmikuks. Kahjuks või õnneks oli Kaubamajas vaid väike pakike saadaval! :D


Järgnes autasustamine kuhu pidin minema nende nr 37 kingadega, mis kohutavalt pigistasid. Kolmas koht - Ene Tomingas, teine - Agne Kiviselg ja loomulikult võitis Reet Reimets. Mina jäin siis neljandaks. Olin ausalt väga õnnelik, sest teistel naistel oligi palju parem vorm ja nad olid laval ka palju enesekindlamad. Kindlasti tuleb siin ka eelnev kogemus kasuks.  



Pärast võistlusi käisime ka banketil, kuid seal ei olnud väga kaua. Seejärel istusime sugulase juures -muljetasime, jõime veini, sõime juustu, erinevaid snäkke, ema küpsetatud puuviljaleiba ja sõira. Magustoiduks jäätis toormoosiga. Ürituse afterparty toimus klubis Teater. Otsustasime, et väike tants ei tee paha ning pärast südaööd võtsime suuna sinna - Liis, tema elukaaslane, Kätlin (minu kauni soengu autor) ja mina. Tantsisime pea terve õhtu ja väga lõbus oli.


Teki alla sain alles kella nelja paiku. Uni oli üsna rahutu ja hommikul kell seitse olid silmad juba lahti. Armas ema tegi hommikuks pannkooke (sest kui tütar soovib pannkooke, siis ta peab seda ju saama). Pannkookide peale läks maapähklivõi, banaan, vaarika toormoos ja ben&jerrys jäätis, mis jäi eelmise õhtu maiustamisest veel järgi. Lõunat läksime sööma Uulitsasse. Olin nii palju head sellest kohast kuulnud, et minu kindel soov oli seal ära käia. Tõeliselt head burgerid ja kui Tallinna jälle satun, siis külastan kindlasti uuesti. Kõhud täis, võtsime suuna tagasi Tartu. 


Enamus tagasiteed ma vist magasin, sest olin tõsiselt väsinud. Lisaks andsid kogu keha lihased õrnalt tunda. Jõudsime siis minu maja ette ja siis mulle meenus - eelmine õhtu, kui sai peole mindud, tõstsin käekotist asjad välja ja nende asjade hulgas olid ka korteri võtmed. Helistasin korteri omanikule - varuvõtmed on omaniku mehega Soomes. No siis mul oli küll tunne, et mis veel? Õnneks sain sugulase ruttu kätte ja ta viis võtmed bussijaama ning bussijuht oli nõus need kaasa võtma ja üle andma. Senikauaks läksime õele külla. Õde tegi õhtusöögiks mõnusa kanapasta ja meie haarasime Gustavi kohvikust kaasa napoleoni koogi. Lõpp hea, kõik hea!

Mis edasi? Sellest juba järgmine kord....

















pühapäev, 6. november 2016

Ettevalmistused Eesti Meistrivõistlusteks, võistluspäeva hommik

Armsad lugejad. Täna võtan end kokku, koondan oma mõtted ja kirjutan Teile lähemalt eelmisest nädalavahetusest, mil toimusid bikiinifitnessi sügishooaja tähtsaimad võistlused - Eesti Meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Enne aga kui liigume võistluspäevani, räägin natukene ettevalmistustest. 

Võtsin juba varakult paar päeva enne võistlusi töö juurest vabaks, et saaksin rahulikult oma juuksed-kulmud-küüned korda teha. 

Juba üsna varakult panin endale juuksuriaja Kaia juurde. Kaia töötab Tartu uues imearmsas salongis - Sasipea Salong. Juba nimi on nii armas! Kolmapäeval pärast tööd läksingi otse tema juurde, et oma juukseid pisut värskendada. Kaia juures olen ka varem käinud ja olen alati tulemusega rahule jäänud. Vahepeal olen aga ka teiste juures käinud ja seetõttu on minu juustes väga palju erinevaid toone. Iga juuksur ju teeb pisut teistmoodi. Seekord võtsin otsuse vastu, et Kaia jääb minu juuksuriks ja usaldan oma kiharad täielikult temale. Ehk saame lõpuks ka selle tooni ühtlasemaks. Lisaks värvimisele ja otste lõikusele tegi Kaia mulle ka keratiini hoolduse, mis pani juuksed veelgi rohkem särama. 


Neljapäeval külastasin taaskord Sasipea Salongi. Seekord käisin küünetehniku Angela juures, kes tegi mulle imekauni maniküüri. Tema töödega saate tutvuda FB lehel Angela Geelküüned. See lilla toon jäi lihtsalt imeilus! Ja võin Angelat ainult kiita, sest ta teeb oma tööd ülikorralikult ja pühendunult. 


Samal päeval käisin Kai Ilustuudios kulmude värvimises ja korrigeerimises. Kaid usaldan ma 100% ja võimaluse korral käin alati tema juures kulme korrigeerimas (tihtipeale aga meil ajad ei klapi, sest töötan väljaspool Tartut). Seekord värvis Kai kulmud hennaga ning otsustasime, et teeme tumedamad - sobib lavale paremini. Hennaga püsib kulmuvärv nahal tunduvalt kauem ja on pikemat aega mureta. Kai on ühtlasi minu üürikorteri omanik ja minu õe hea sõbranna. Ta on lihtsalt nii armas ja tore inimene ning oli valmis mind sponsoreerima. Aitähh Sulle!


Neljapäeval tegin viimase kergema trenni ülakehale ning käisime tüdrukutega veel Egle juures poseerimist harjutamas. 

Viimasel hetkel otsustasin, et tahaksin siiski ka pediküüris käia. Sain endale Hansen's Beauty ilusalongi reede hommikul kella 8ks aja. Eks ma ise tahtsin võimalikult varast aega, kuna juba kella 11st oli plaan hakata Tallinna poole liikuma. Vaatamata kergele vihmasajule ja halvale ilmale otsustasin ma salongi minna jalgrattaga - mis see väike vihm ikka teeb. Tagasi sain sõita aga paduvihmaga. Koju jõudes olin läbimärg. 

Tegin endale siis hommikupudru ja kohvi Tallinna tee peale kaasa, viskasin viimased asjad veel kokku ja oligi aeg minna. Reedese päeva toidud tegin eelmine õhtu juba valmis ja pakkisin ka need kaasa. 

Tallinnas võttis meid vastu minu sugulane Ave - suurimad tänud Sulle kõige eest! Minu armas ema tuli samuti mulle sel nädalavahetusel kaasa elama ja oli mulle igati toeks. 

Esimese asjana kui jõudsime, hõivasin tunnikeseks vannitoa, et kogu keha karvadest puhtaks teha - sest jah, see on vajalik. Seejärel otsustasime minna jalutama. Mina tahtsin minna toidupoodi, et osta endale miskit head ja paremat, mida lubada endale pärast võistlusi. Ma teadsin, et mind isutab leiva järgi (mis on kummaline, sest muidu ma pole just kõige suurem leivasööja), aga seda ma ostma ei pidanud, sest tellisin emalt oma lemmikut - ema enda küpsetatud puuviljaleiba. Poest ostsin Reese's komme, Ben&Jerry-se jäätise (olin ammu tahtnud seda järgi proovida), Hershey's cookies and cream šokolaadi (see jäigi söömata). Lisaks oli kindel plaan endale ka pisut veini lubada seega ostsime ühe pudeli poolkuiva punast veini ning kõrvale oliive, juustu- ja vorstisnäkke. Pühapäeva hommikuks tellisin emalt pannkooke ja oli kindel soov sinna peale saada ka maapähklivõid!

Aeg läks kiirelt ja oligi õhtu käes. Kuna eelmine kord sai grimm päris hea, siis otsustasin ka seekord samamoodi toimida. Seega oli vaja õhtul üks kiht grimmi peale kanda. Selleks tuli taaskord mulle appi armas Liis. Veel üks viimane koorimine ja oligi aeg rulliga üle kogu keha üle käia. Grimm jäi muidu üpris hea, kuid jala peal olid mul paar kriimu, mis jäid tumedamad. Läksin siis taaskord tekikoti sisse magama ja hommikut ootama. 

Äratus oli üsna vara - 5:30. Väga korralikult magada ei saanud, aga samas ei tundnud ka väsimust. Läksin pesin juuksed ja grimmikihi maha ning tegin eelneval õhtul valmis tehtud pudru soojaks, kõrvale suur tass kohvi. Nautisin seda mõnusat magusat pudruportsu ikka täiega. Pudru sisse panin hulga rosinaid, datleid ja banaani. Sama suure portsu võtsin ka lava taha nosimiseks kaasa. 


Kell seitse hommikul olid vapralt kohal armsad Liina ja Kätlin. Nendel oli sel võistluspäeval ülimalt suur ja tähtis roll, sest nende kahe naise ülesandeks oli mind ilusaks teha! Ma olen Teile ülitänulik! 

Liina on minule kui õde - hästihästi kallis ja armas inimene!!! Mul on nii hea meel, et ta oli nõus tulema mind ilusaks tegema. Reede õhtul käis ta ka veel minu juurest läbi, et silmameiki läbi proovida. Ta nii armsalt muretses ja pabistas, kas saab ikka hakkama. Lõpptulemusega jäime aga mõlemad väga rahule. Igal juhul, kel Tallinnas meiki vaja, siis julgelt soovitan - võta temaga ühendust FB lehel Makeup by Liina. Liina tuli minuga ka võistlustele kaasa ja aitas veel paari tüdrukut meigiga.

Juuste eest hoolitses Liina sõbranna Kätlin. Mul oli ammu plaanis, et teisel võistlusel tahaksin lokke. Ta nägi nii palju vaeva minu juustega, sest neid on ikka omajagu palju ja üsnagi pikad. Lõpptulemus oli üliilus! Mul on ainult natukene kahju, et ma sain lavale nii hilja ja lokid olid selleks ajaks juba omajagu alla vajunud. Siiski püsis soeng terve päeva üllatavalt hästi vastu ja lavapiltide peal nägid juuksed endiselt ju head välja. Aitähh Sulle, armas Kätlin! Kätlini töid saate samuti vaadata tema FB lehel - Kätlin Nedo Hair.  


Te olete lihtsalt SUPER ja veelkord suured suured tänud Teile! Järgmine võistlushooaeg kordame! 



Kui olime omadega valmis, siis viis Ave meid Salme kultuurikeskusesse. Olime seal kohal umbes 9 ajal, kui hakkas pihta registreerimine ja algas pikkpikk, väsitav ja sekeldusi täis võistluspäev, millest räägin lähemalt juba järgmises kirjatükis. 

Jätkub...





pühapäev, 16. oktoober 2016

Probiootikumide loeng, kuidas hoolitsen oma keha eest dieediperioodil

Olen juba pikalt tahtnud Teile rääkida dr.Ohhira probiootikumide loengust, kus käisin eelmisel kuul. Loeng kestis kolm tundi ning oli väga põhjalik ja huvitav, aeg lendas kiirelt. Eriti meeldis mulle see, kuidas kuulajad jagasid oma kogemusi ning arutleti koos erinevatel teemadel. Toon ka Teieni mõned mõtted ja teemad, mida loengul puudutati. Enamus tekstist pärineb dr.Ohhira FB lehelt

Meie aju ja seedesüsteem teevad omavahel tihedalt koostööd

Me kõik oleme tundnud kuidas meie aju mõjutab meie kõhtu kui oleme armunud, tunneme „liblikaid kõhus“, kui oleme pikka aega stressi seisundis olnud, muutub kõht „imelikuks“. Aju mõjutab seedesüsteemi ja on tähtis teada, et ka seedesüsteem mõjutab meie aju! Meie soolestikus elavad mikroorganismid saadavad ajule erinevaid signaale ning mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist rohkem kui me arvata oskame.

Inimese kehas on kaks omavahel ühendatud närvisüsteemi: kesknärvisüsteem, mis koosneb ajust ja seljaajust, ning seedetrakti närvisüsteem, mis asub seedekulglas. Mõlemad närvisüsteemid arenesid meis välja lootefaasis samast koest ning on omavahel ühendatud. Seedetrakti närvisüsteemi kasutavad meie soolestikus elavad bakterid, seened ja muud mikroorganismid selleks, et saata ajusse erinevaid signaale. Näiteks, kui meie soolestikus vohab Candida albicans seen, siis saadab see meie ajusse käsklusi süüa rohkem lihtsüsivesikuterikast toitu, mis on Candida lemmikpala. Me sööme suhkruid, Candida invasioon me soolestikus tugevneb ning ta nõuab veelgi rohkem suhkruid. Selleks, et magusaisusid ohjeldada, on vaja soolestiku mikro oora tasakaalu saada, suurendades tugevate kasulike bakterite hulka, kes pahalaste ülemvõimu lõpetavad.

Lisaks meie menüüd puudutavatele „käsklustele“, saadavad meie soolestikus elavad parasiidid (kahjulikud mikroorganismid) ajusse signaale ka meie käitumise muutmiseks. Niisamuti nagu patogeensed sooleelanikud mõjutavad meie mõtteid, tundeid ja käitumist negatiivses suunas, põhjustades depressiooni, ärevushäireid, käitumishäireid, valesid söömisharjumusi jne, mõjutavad kasulikud bakterid meie mõtteid ja tundeid positiivses suunas. Kui meie mikro oora on tasakaalus (meie jaoks kasulikke baktereid on ca 85% ning kahjulikke vaid 15%), siis tunneme end rõõmsa ja õnnelikuna. Kas teadsid, et 95% meie kehaomasest serotoniinist (õnnehormoonist) toodetakse soolerakkudes. 

Tasakaalus mikrofloora mängib väga suurt rolli, et me tunneksime ennast hästi ja oleksime terved! Kuidas aga hoida mikrofloorat tasakaalus, kui meie ümber on nii palju negatiivseid mõjutajaid. Antibiootikumid, ravimid, kiiritused, kloori või fluoriidi sisaldav vesi, töödeldud toidud. Taimed on pritsitud kemikaalidega, mis hävitavad kasulikud bakterid. Loomad on tihti söödetud tervaviljaga, mis on muundatud (GMO). Enamus taimed on kasvatatud pinnases, mis on kemikaalidega pritsitud ja seetõttu on hävinud sealne mikroorganismide elu. Selle tõttu peame me taastama oma mikrofloora seedetrakti bakteritega süües naturaalseid toite, mis sisaldavad baktereid mida me vajame. Lisaks saame mikrofloora tasakaalustamisele kaasa aidata tarbides kvaliteetseid looduslikke probiootikume. 

Probleemide lahendamine juurtasandil ja isetervenemisvõime

See pole enam uudis, et me elame keskkonnas, mis on järjest rohkem tervist kahjustav. Siiski on hea teada, et sellest hoolimata on meil võimalik enda tervis korda teha võimsate looduslike vahenditega, mis on tervist toetavad ning lahendavad probleeme juurtasandil. Kui probleemi pole, ei saa olla ka tagajärge. Kahjuks pöörab tänapäeva meditsiin rohkem tähelepanu sümptomitele ja nende ravimisele, selle asemel, et leida üles probleem, mis põhjustab neid sümptomeid. Valuvaigisti võtab valu, kuid valu põhjust ei kõrvalda, põletikuvastased ravimid kõrvaldavad põletiku, kuid põletiku põhjusega ei tegeleta. 

Kõik looduslikud keha toetavad raviviisid, olgu need siis tervislikud menüümuutused, taimsed toidulisandid, kehapuhastused, vaimsed praktikad või muud, toetavad keha isetervenemisvõimet. Iga meie rakk on võimeline isetervenema kui kõrvaldada tema funktsioneerimist takistavad asjaolud (toksiinid, patogeenid, toitainete tasakaalutus, madal rakuenergia). Looduslikud keha toetavad raviviisid aga tegelevad probleemide juurpõhjuste kõrvaldamisega ning seega loovad kehas harmooniat, et kõik protsessid saaksid toimida loomulikult ja takistusteta, nii nagu algselt loodud. 

Tervenemiskriis

Isetervenemise protsessi käigus tekib sageli selline ebameeldiv reaktsioon nagu „tervenemiskriis“, mis võib väljenduda sümptomites nagu nohu, väsimus, nahalööve, külmetuslaadsed sümptomid, varasemate haiguslike sümptomite taasilmnemine (õigesti välja ravimata põletikud, haigused) jne. Erinevalt haiguslikust kriisist (haigusest), on tervenemiskriis märk tervise paranemisest ning kestab tavaliselt lühikest aega- tavaliselt mõnest tunnist mõne päevani, kuid kui tegemist on kroonilise haigusega ning inimene otsutab kasutada võimsaid looduslikke tervenemisvahendeid, võib tervenemiskriis kesta ka pikemalt. Tervenemiskriisi jälgides ja lahti mõtestades saab palju infot iseenda, enda keha, terviseprobleemide ja emotsionaalsete reaktsioonide kohta. Seetõttu ei ole mõistlik tervenemiskriisi sümptomeid medikamentidega maha suruda, vaid tuleks jätkata keha puhastamisega, järgida tervislikku elustiili ning aidata probleemidel pinnale ujuda neid toetades loodusravi vahenditega (erinevad looduslikud teed, toormahlad, hea kvaliteediga vesi, kompressid, loputused jne.).

Mis me saame enda keha jaoks teha?



Kuidas hoolitsen mina oma keha ja mikrofloora eest dieediperioodil

Nagu te juba teate, olid mul suured probleemid seedimise ja ainevahetusega. Minu õnneks sattusid õigel ajal minu teele õiged inimesed. Sain proovida dr.Ohhira probiootikume. Kuigi ka muul ajal on mikrofloora tasakaal oluline, siis dieedil olles mängivad kasulikud bakterid meie mikroflooras eriliselt suurt rolli. Soolestiku bakterid mõjutavad toitainete läbitöötamist ja kasutamist. Dieedil olles on toidukogused väiksemad, seega on veel eriti oluline, et me saaksime vajalikud toitained maksimaalselt kätte. Lisaks on oluline, et baktereid oleks piisavalt palju, et need kataksid kogu soolestiku seina. Vastasel juhul võib juhtuda, et need kahjulikud ained leiavad tühjad augud üles ja satuvad ikkagi meie organismi. 

Enne probiootikumide kuuri tegin oma menüüs ka mõned muudatused - suurendasin süsivesikute osakaalu, vähendasin valku. Lisaks vähendasin ka piimatoodete tarbimist. Probiootikumide kuuriga alustasin (kui ma nüüd ei eksi) neljandal septembril ning võtsin neid umbes viis nädalat. Esimene nädal ei tundnud ma mingeid muutusi, pigem olin veel rohkem väsinud kui varem (võib-olla oli siis tegemist väikese tervenemiskriisiga?), aga järgmise nädala teisipäevast tundsin, et pakatan energiast. Üldine olemine polnud ikka pikka aega nii hea olnud ning ka ainevahetus hakkas alates sellest ajast järjest kiiremini tööle. 

Nüüdseks olen oma seedimise taas korda saanud ning seda meeletult rasket tunnet kõhus pole enam olnud (välja arvatud mõned üksikud korrad, kui olen õuntega liialdanud). Lisaks vaatamata sellele, et olen juba kaks kuud olnud 1400kcal dieedil (ma tean, et see on vale ja nii pikalt ei tohiks nii madalal kaloraažil olla, aga kord sai juba see otsus tehtud - vigadest õpitakse ja teinekord olen targem), on mu üldine olemine üllatavalt hea ja olen päris hästi vastu pidanud. Ma usun, et see on kõik suuresti tänu probiootikumidele. Seega julgen soovitada!



Minu enesetunne ja meeleolu on pikka aega olnud päris hea ning paljusid on see imestama pannud. Samuti ei ole mul toidu osas tekkinud isusid - tahaks lihtsalt süüa samasid toite (kasvõi ainult köögivilju) suuremas koguses. Võistlus läheneb ja sellest nädalast tunnen esimest korda tohutut väsimust ja kurnatust - teadsin, et mingi hetk see tuleb, sest olen ju nii pikalt olnud suures defitsiidis. Kui varem möödus väsimus suhteliselt kiiresti, siis seekord on TERVE nädal olnud meeletult kurnav - olen salaja ka pisaraid poetanud - me kõik oleme inimesed, aga enamjaolt püüan ikka tugev olla. Siis kui tegutsen, ei saa nagu väsimusest arugi, aga kui ükskord jälle istun maha, siis on selline tunne, et enam ei liiguks kuhugilepoole. See kõik on aga ilmselt ka seetõttu, et eelmine nädal jätsin süsivesikutega laadimise vahele - taaskord VIGA! Sel nädalal ma seda viga enam ei tee ning mulle soovitati julgelt teha laadimist kahel järjestikusel päeval, sest muidu lihtsalt ei jõuaks enam trenni teha ja töötaks oma progressile vastu. Eelmine pühapäev jäi ka korralik foodprep tegemata. Sel nädalal aga jõudsin iga päev suhteliselt hilja koju ja magama sain alati peale südaööd - koju jõudes oli ju vaja süüa teha, süüa ning järgmise päeva toidud ette valmistada, natukene ka koristada. Seega ka unetunde jäi väheks. Isegi kui oleksin vajalikud unetunnid võib-olla ehk täis saanud, siis minu uni on see nädal olnud väga katkendlik. Täna öösel sain ikka eriti vähe magada ja põhjuseks ilmselt täiskuu. Olen tähele pannud, et täiskuu ajal ma lihtsalt ei saa korralikult magada ja nii ka seekord. Täna püüan teha kõik selleks, et järgmine nädal oleks lihtsam - täna-homme on refeed päev (et taastada oma energiavarud), planeerin järgmise nädala toidukorrad, teen ostunimekirja ja lähen ostan järgmiseks nädalaks kõik vajaliku ära, õhtul korralik foodprep. Panen telefoni alarmi, millal pean magama sättima, et saaksin kätte korralikud 7-8 tundi und!

Natukene kaldusin teemast kõrvale, aga tahtsin veel kokkuvõtvalt välja tuua, mida teen mina, et end dieediperioodil võimalikult hästi tunda ja toetada oma tervist:



  • Probiootikumide kuur (dr.Ohhira)
  • Peaaegu iga hommik esimese asjana - pool liitrit vett + poole sidruni mahl
  • Päeva jooksul tarbin võimalikult palju vett - 3 liitrit päevas tuleb kindlasti
  • Kasutan igapäevaselt toorkakaod ja maca pulbrit (teelusikatäis pudrule või peti sisse) ning vahepeal ka herneproteiini - nende kasulikest omadustest räägin mõnes teises postituses
  • D vitamiin - 8000IU päevas
  • Omega 3 kapslid, et saada kasulikke rasvhappeid
  • Nädalamenüüsse kuuluvad hapendatud toidud - maalt kaasa võetud hapukapsas ja hapukurgid
  • Tarbin rohkelt erinevaid köögivilju, puuvilju ja marju
  • Jälgin, et saaksin päevas piisava koguse kiudaineid (minimaalsel 25g)
  • Refeed päev kord nädalas
  • Joon iga päev rohelist teed või taimeteed
  • Toidu valmistamisel kasutan palju erinevaid kasulikke vürtse, maitseaineid - kaneel, ingver, tšilli, kurkum, vürtsköömned, erinevad karrid, sibul, küüslauk, salve, tüümian jne. 
  • Püüan iga päev süüa võimalikult samadel kellaaegadel - neli korda päevas
  • Siiamaani on sellega olnud raskusi, aga püüan anda endast parima, et saaksin iga päev vähemalt 7 tundi korralikku und!



Tähtsamad asjad said vist kirja pandud. Nüüd teen lõuna, tegelen ostunimekirjaga ja jalutan poodi. Loodan, et need kaks refeed päeva annavad mulle järgmisse nädalasse piisavalt palju energiat, et end paremini tunda. Mul oleks Teile veel nii paljust rääkida, aga see kirjutamine ja mõtete koondamine võtab ka ikka omajagu aega. Igal juhul, kui Teil on mulle küsimusi, siis kirjutage julgelt! :)

Nautige pühapäeva!



pühapäev, 9. oktoober 2016

Esimesed võistlused bikiinifitnessis

Esimesel oktoobril toimusid Tallinnas fitnessipäeva raames esimesed Tallinna Meistrivõistlused Fitnessis. Üritus oli suunatud eelkõige algajatele, mistõttu otsustasin samuti osa võtta. Põhiliselt oli eesmärk läbi teha võistluseelne periood, lavaks ettevalmistamine ja saada lavakogemust enne suuremat võistlust, mis leiab aset oktoobri lõpus. Ma ei kahetse kordagi, et selle otsuse tegin, sest sain ürituselt nii palju positiivseid emotsioone ja korraliku motivatsioonilaengu. Lisaks sain kinnitust, et need 5-10 minutit laval on kõike seda kuid, teinekord isegi aastaid kestvat pingutust ja vaeva igati väärt! Nüüd räägiksingi Teile lähemalt, kuidas sujus kogu ettevalmistus ning mis toimus võistluspäeval. 

Tahaksin kõigepealt tänada oma õde Kailit, kes tegi mulle nädal enne kerge maniküüri ja pediküüri. Salongis käimiseks lihtsalt polnud seekord aega. Samuti suurimad tänud armsale Siretile, kes oli niivõrd abivalmis, et tuli üks õhtu minu poole, et teha mulle proovimeik. Jagas näpunäiteid ja õpetusi ning lisaks kõigele laenas ta mulle kaasa oma meigvahendid ja -tarvikud. Minu igapäevane meik on väga tagasihoidlik ning tugevama meigi jaoks mul vahendeid pole. Mõtlesin küll, et lähen ja soetan need endale, kuid selleks oleksin ma pidanud ilmselt varuma tunde, sest no isegi juukselaki ostmisel olin hädas - seisin ikka tükk aega riiuli ees mõeldes, et miks neid nii palju erinevaid peab olema. Ma lihtsalt kasutan selliseid tooteid väga vähe. Siret nagu oleks minu mõtteid lugenud ja pakkus ise oma abi ilma et ma midagi oleksin pidanud mainima. Tulevikus lubas ka aidata selles kirevast valikust enda jaoks õiged tooted otsida, et teinekord oleksid olemas. Igal juhul olen väga tänulik, sest sellel nädalal olin pidevalt tegudel, aega nappis ning taaskord sai lisaaega võetud unetundide arvelt, mis pole tegelikult üldse hea variant.



Mul oli juba varasemalt tehtud pikk nimekiri, mida on vaja osta ja võistlustele kaasa võtta. Nädala jooksul kolasin erinevates poodides, et soetada vajaminevaid asju - grimm (kasutasin Jan Tana kuivgrimmi), kunstripsmed, suur juukseklamber, ehted, värvirull ja -alus, tume hommikumantel (seda ma lõpuks ei leidnudki), juukselakk, märjad beebisalvrätikud. BodyVisioni lehe pealt tellisin endale Posing Gel'i. Kaasa oli vaja pakkida ka kummikindad, kummilint, meigiasjad, sirgendaja. Aga mis kõige tähtsam - bikiinid ja kingad. Bikiinidega aga oli selline lugu, et need vajasid omajagu kohendamist ja kõige rohkem muretsesingi nende pärast, kuna ei istunud seljas nii nagu oleksin lootnud. Sain bikiinid kätte postiga, eelnevalt saatis õmbleja mulle video, proovis käisin vaid korra, kui töö oli veel üsna poolik. Õnneks oli Anna (Anna Bikinis) nõus Tallinnas reede õhtul need üle vaatama, enda kätte võtma ja vajaminevad parandused tegema. Bikiinid sain kätte laupäeval vahetult enne registreerimist ja kui ma need selga panin, ohkasin kergendunult.

Minu kõigekõige suuremad tänusõnad lähevad armsale Liisule, kes oli nõus minuga kaasa tulema ja mind aitama. Liis on korra juba laval käinud ning teab, kuidas asjad käivad. Ma ei tea mis ma oleksin temata teinud. Tallinnasse läksime juba reede õhtul. Kohe peale tööd pakkisin asjad lõplikult kokku ja suundusime bussi peale. Meile pakkus öömaja minu armas sugulane Ave (Aitähh!). Õnneks ta elab bussijaamast vaid seitsme minuti kõnni kaugusel. Meid võeti väga lahkelt vastu. Ave juba aimas, et toidu pärast ta muretsema ei pea, sest meil mõlemil olid oma toidud nendeks kaheks päevaks karbikestega ilusasti kaasas. Sõimegi oma õhtusöögi ära ja hakkasime ettevalmistusi tegema. Ma olin kodus juba enamus karvad kehalt eemaldanud (sest nagu võib-olla enamus juba teavad, siis KÕIK kohad peab karvadest priiks tegema - muidu jääb grimm triibuline), kuid Liis vaatas minu selja üle, sest sinna ju ise väga hästi ligi ei pääse. Seejärel pidin end põhjalikult koorima. Pärast koorimist ja kuivamist olin esimeseks grimmikihiks valmis. Liis oli veel eelneval päeval üle vaadanud nipid, kuidas võimalikult ühtlaselt grimm peale kanda. Kui grimm peal, siis pidin 20 minutit käed laiali seisma ja kuivama. Kell oli juba 1 öösel. Pugesin siis tekikoti sisse, lasin silmad kinni ja rändasin unedemaale. 

Hommikul ärkasime ja käisime pesus. Kui pisut toitumisest rääkida, siis nii nagu ka paljud teised tüdrukud, siis ka mina ei hakanud soolade ja veega manipuleerima, sest sellega kaasneb ikkagi ka oht oma vorm ära rikkuda - pole seda riski väärt! Küll aga soovitas treener enne võistlusi süüa pigem toitu, mis sisaldaks rohkem süsivesikuid ja vähem rasva. Hommikul läksin kindla peale välja - puder täisterakaerahelvestest. Pudrust pole mitte kunagi tekkinud halba tunnet kõhus, vaid pigem vastupidi. Ka lava taha võtsin kaasa karbikese pudruga, mille peale lisandiks üks väike banaan. Sellest pudrust rändas mu kõhtu vaid paar ampsu ja ülejäänud sõin pärast võistlusi. Lihtsalt polnud aega ja ilmselt ärevusest ei tundnud ka tühja kõhtu. 

Pärast hommikusööki sättis Liis minu juuksed ilusaks - kerged minikrepid juuksejuure piirkonda, et anda kohevust, kergelt sirgendajatega juuksed üle ja õrn kiht lakki peale. Pakkisime siis jällegi asjad kokku ja hakkasime Arigato spordiklubi suunas liikuma. Jõudsime sinna 12ne paiku, mil hakkas registreerumine. Anna andis bikiinid üle ja soovis edu. Kiirelt siis lava taha, et panna bikiinid selga ja end registreerimiseks ette näidata. Valisin numbri - 8. See kõik, mis toimus lava taga, tegi alguses kohmetuks ja oli hoopis midagi muud kui ette kujutasin, aga sellega harjus õnneks ruttu. Igaüks ajas oma asja ja keskendus iseendale. Haarasime Liisiga enda alla ka ühe pisikese nurgakese, viskasime asjad laiali ja siis hakkas Liis mulle teist grimmikihti peale rullima. Samal ajal kui ma kuivasin, alustas Liis meigiga. Kui Liis mulle peegli kätte andis, siis algul ei tundnud ma ennast ära. Superilus meik sai ning lisaks sain kinnitust, et lilla on nii minu värv! Kunstripsmed aga olid eriti harjumatud, kuid need andsid hea efekti. Kuna meil ei olnud piisavalt tumedat jumestuskreemi, siis aitas meiki kohendada kaunis abivalmis Kelly, kes oli tulnud fitnessipäevale vabatahtlikuks ja aitas naisi veelgi kaunimaks teha. Aitähh ka Sinule, et võtsid mind ette ja andsid meigile selle viimase sära ja lihvi! Lõpuks olin ma valmis ja iga kord kui peeglist end vaatasid, ei tundnud end ära. Niivõrd harjumatu, aga ma jäin kõigega väga rahule. Enda ümber teisi naisi vaadates, mõtlesin, et kuidas küll kohtunikud hindavad. Kõik naised nägid niii head välja!


Kui me lõpuks grimmi ja meigiga valmis saime, olid teised juba õli peale kandmas ja lihaseid pumpamas. Ilmselgelt olime viimased, kes valmis said ja ise ei pannud seda tähelegi. Aeg lihtsalt läks nii kiirelt. Lisaks oli üritus pisut ajagraafikust ees ning lõpp läks juba üsna kiireks. Liis patsutas mind kiiresti poseerimisgeeliga läikima, haarasin kummilindi ja läksime ukse juurde ootama. Tegin paar kerget harjutust biitsepsile, triitsepsile, lisaks mõned kükid. Oligi kõik - juba kutsuti meid kõiki järjekorda. Närv oli sees ja mis kõige hullem - pidin ESIMESENA lavale minema. Naiste kategoorias oli võistlejaid kokku viis. Enne kui ise arugi sain, olin laval. Lavavalgustus oli niivõrd ere, et vaevu nägin kohtunikke. Tegin oma I-kõnni, poosid ja seejärel jäin lava tagumisse nurka seisma kuni teised tüdrukud end kohtunikele näitasid. Kui ma sinna seisma jäin olid minu mõtted järgmised - mida ma seal laval tegin, kas mul oli käsi õigel puusal, kas ma pingutasin oma reielihaseid piisavalt, kas ma üldse teist küljepoosi võtsin sisse, kas tagantseisul tõin juuksed eest ära jne. Kõik oli nagu peast pühitud.


Kui kõik olid oma I-kõnni ära teinud, kutsuti meid koos ette ja lasti teha veerandpöördeid ja neid kohe ikka päris mitu ringi ja lõpuks ma tundsin kui väsinud mu lihased juba olid. Ikka tõeline pingutus on see poseerimine ja selline tunne oli, et see kestis terve igaviku, kuigi tegelikult olime laval võib-olla maksimaalselt 10 minutit. Järgmisel päeval andsid kusjuures lihased ka endast märku.


Kui ma lava pealt lõpuks maha sain, mõtlesin, et kõik läks halvasti. Liis aga ütles, et ma jätsin endast laval väga rahuliku ja enesekindla mulje ning olen seda ka teistelt kuulnud. Lisaks kiideti grimmi - jällegi veelkord suured tänud Liisule! Igal juhul sain kinnitust, et poseerimine ja lavaline liikumine tahab kõvasti veel lihvimist ja harjutamist, et tekiks lihasmälu ja kõik tuleks niiöelda automaatselt - seda kindlam oleks tunne laval. Tundsin, et alati ei tulnud kõik poosid nii välja nagu oleks võinud.

Lõpuks oligi autasustamise aeg. Meid kutsuti kõiki korraga lavale ning siis hakati tagantpoolt ette kutsuma. Viies koht, neljas koht, kolmas koht - ikka veel seisin tagumises reas. Ja kui teine koht ka lõpuks ette kutsuti, sain aru, et olen esimene. Kuna ma ei osanud seda isegi mitte loota, siis olid emotsioonid ikka ülivõimsad! Mis siis, et see väiksem võistlus ja osalejaid oli suhteliselt vähe - ikkagi minu esimesed ja tunded olid kirjeldamatud! Isegi rõõmupisar tuli silmanurka - jah, olen üsnagi emotsionaalne inimene.





Pärast võistlusi läks Liis Arigato spordiklubisse kohustuslikku intervalli tegema (ka tema ju valmistub võistlusteks). Mina pesin samal ajal grimmi maha ja sättisin asju kokku. Sõime sealsamas kõhud täis ja oligi aeg bussi peale minna, et tagasi Tartu poole liikuda. Ma tänan kõiki heade soovide, kaasaelamise ja toetuse eest! Nüüd ootan Teid kõiki 29.oktoobril Salme kultuurikeskusesse, kus toimuvad need põhivõistlused - Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis.

Enamus võistlejaid ilmselt premeerisid end pärast võistlust kõige hea ja paremaga. Ka mina alguses mõtlesin, et läheks välja sööma, aga kuna konkreetselt miski ei isutanud (ausaltöeldes isegi magusat ei tahtnud), siis läksin hoopis koju ja sõin oma päevamenüüsse kuuluva maitsva vürtsika läätsesupi ära ning magustoiduks paar õuna - kõht täis ja igati rahul! Minule andis see võistlustel osalemine hoopis motivatsiooni juurde selleks, et dieediga ikka järje peal püsida ja anda endast parim. Kuigi jah, ma tean, et see üks õhtu poleks vormile väga liiga teinud. Liis kutsus mind kaasa Vein ja Vinesse, kus veidi aega istusime ja lobisesime, jõime teed. Pikalt ei olnud, sest see päev oli ikka üsna väsitav ja nii hea tunne oli lõpuks kodus oma teki all olla.


Pühapäevaks oli mul plaanis refeed päev. Olen sellest eelnevalt ka rääkinud ning toimisin täpselt samamoodi - tõstsin süsivesikuid lisades päevast kaloraaži 1800 peale. Seega algas minu hommik korraliku kausitäie kaerahelbepudruga (mmmmmmmm!), mille peale läksid sügavkülmast imemaitsvad metsmaasikad. Ausaltöeldes ei kujuta enam ette hommikuid ilma pudruta. Kõrvale muidugi üks suur tass kohvi, mis valmib nagu ikka värskelt jahvatatud ubadest ja aeropressi abil.

Nüüd siis ikka samas vaimus edasi. Ainult kolm nädalat on veel järgmiste võistlusteni ja see aeg läheb niivõrd ruttu, et ei saa arugi. Järgmine postitus tuleb samuti õige pea ja plaanis on Teile natukene rääkida dr.Ohhira loengust, mis toimus Võrus, natukene üldiselt, mis toidulisandeid kasutan ning kuidas on lood minu ainavahetuse ja üldise tervisega.


Ilusat pühapäeva jätku! :)


reede, 23. september 2016

Toidu energiatihedus, shirataki nuudlid, retseptid

Kes mind juba natukene tunnevad, siis teavad, et toit ja söögitegemine on minu kirg. Mulle väga meeldib uusi maitseid proovida, katsetada põnevaid retsepte ja avastada uusi tooteid. Dieedi ajal olles olen mõnikord lihtsalt võtnud aja, et poodides ringi käia, uudistada ja silte lugeda. Nii olen enda jaoks mitmeid uusi tooteid avastanud, mis sobivad ideaalselt dieediperioodiks. Dieedil olles on iga kalor arvel (eriti kui neid on päeva peale vaid 1400) ja kuna mulle meeldib süüa mahuliselt suuri portsjoneid, siis tuleb teha nutikaid valikuid - valida toiduained ja toidud mis on madala energiatihedusega. Toidu energiatihedus on suurus, mis näitab mitu kalorit saame ühest grammist tarbitud toidust. Madala energiatihedusega toidugruppide kiudaine ja vee sisaldus on suur ning rasvade sisaldus enamasti väike. Suure energiatihedusega toit tähendab seda, et saame juba väga väikese kaaluga toiduportsjonist väga palju energiat. Samal ajal madala energiatihedusega toit annab sama kaaluga toiduportsjoni juures oluliselt vähem energiat. Et oleks selgem pilt, siis toon siia ühe pildi, millel kõik toidud annavad võrdselt 200kcal.


Uusi avastusi on olnud juba päris mitmeid. Mõtlesin ka Teile neid tutvustada - idee on teha aegajalt postitusi, kus räägin ühest kindlast tootest lähemalt, lisaks tuua välja ka mõned retseptid, kus ma olen neid kasutanud. Kuna tänaseks õhtusöögiks avasin uue paki shirataki nuudleid, siis alustaksingi nendest.

SHIRATAKI NUUDLID

Juba mitu aastat olen olnud suur umami poe fänn. Neil on Tartus olemas ka pood, aga kuna lahtiolekuajad mulle tavaliselt ei sobi, siis tellin ikka ja jälle tooteid internetipoe kaudu. Tihtipeale läheb ostukorvi summa ikka sinna 30€ kanti ja siis on transport tasuta. Dieediperioodil olles avastasin enda jaoks sealt ühed huvitavad nuudlid, millest olen juba mitmeid roogasid valmistanud - shirataki nuudlid



Kes veel ei tea, siis shirataki nuudlid on traditsiooniline jaapani tervisetoode, mida valmistatakse konjakijuurest ja kaltsiumhüdroksiidist (looduslik happesuse regulaator mida tehakse munakoortest). Konjakijuurest valmistatud nuudleid nimetatakse Shirataki nuudliteks. Konjakijuur on ürdisarnane taim Amorphophallus Konjak, mida kasvatatakse Jaapanis. Konjakijuurt kasutati algselt ravimina ja seda on seal söödud juba üle 1500 aasta. See on täiesti looduslik – 97% konjakijuurest on vesi ja ülejäänud 3% on kiudaine nimega glükomanna. 

Konjakijuur sisaldab palju mineraale ja vähe kaloreid - umami poes müüdavad nuudlid annavad 100g kohta vaid 9kcal. Nuudlitel endal maitset peaaegu pole, mistõttu sobivad need eriti hästi erinevatesse kastmetesse, vokkidesse ja suppidesse, mille maitse need suurepäraselt endasse imevad. Tekstuurilt võib neid ehk võrrelda peenikeste riisinuudlitega. Just selle omapärase tekstuuri pärast ma ka neid kasutan, lisaks annavad toidule väheste kaloritega mahtu juurde ja kõht saab paremini täis. Ise ma pole teadusuuringutega tutvunud, kuid väidetavalt aitavad shirataki nuudlid alandada kolesterooli ja parandada soolestiku peristaltikat (ilmselt tänu kiudaine sisaldusele). Lisaks on nuudlid gluteenivabad. 

Nuudlid on pakendis vedeliku sees pallikesteks kokku sõlmitud. Kasutamiseks tuleb nuudlid kurnata, lahti harutada ning külma veega loputada, seejärel asetada 1-2 minutiks keevasse vette. Nüüd on nuudlid valmis kasutamiseks erinevates roogades.

NUUDLIROOG TUUNIKALAGA

Seda rooga olen teinud juba mitmeid kordi kuna see on lihtne ja valmib kiirelt, kaloreid annab vähe, aga portsjon on suur. Mänguruumi on samuti palju - mõnikord kasutan tuunikala asemel sinki, teinekord jätan üldse liha välja ja lisan hoopis kikerherneid. Iga kord kasutan ka natukene erinevaid maitseaineid, vastavalt tujule. Seekord serveerisin kõrvale ka sepikut, kuna jätsin õhtusse pisut rohkem kaloreid ja see sobis kastme sisse pistmiseks ideaalselt! Jagan Teiega retsepti tänase õhtuse nuudliroa versioonist.

100g shirataki nuudleid
100g suvikõrvitsat, ribastatud
55g porgandit, ribastatud
50g paprikat
150g purustatud tomateid (konserv)
140g tuunikalakonserv vees
40g Thai Choice kookospiima
50g/2 viilu Fazer Maakodu viieviljasepikut
Küüslaugupulber
Sool
Tšillihelbed
Persillade maitseainesegu
Pipar
Serveerimiseks sidruniviil ja koriandrilehti

KOKKU 398kcal
SV 40g
RASV 11g
VALK 32g

Kurna shirataki nuudlid ning loputa külma veega. Aseta keevasse vette 1-2 minutiks, seejärel kurna. Kuumuta pann, lisa pannile ribastatud porgand ja suvikõrvits, tükeldatud paprikas ja natukene vett. Hauta köögivilju pannil kuni on pehmed, seejärel lisa nuudlid. Siit edasi maitsesta vastavalt soovile. Mina kasutasin küüslaugupulbrit, tšillihelbeid, soola-pipart ja persillade maitseainesegu. Lõpuks lisa purustatud tomatid ja kookospiim. Sega ning vajadusel maitsesta veel. Kõige lõpus lisa tuunikalakonserv ja kuumuta veel veidi. Serveeri, pigista peale veidi sidrunimahla, lisa soovi korral koriandrilehti. Kõrvale röstisin kuival pannil kaks viilu Fazeri Maakodu viieviljasepikut. Seda oli mõnus kastmega koos süüa. 



SHIRATAKI NUUDLI KARRISUPP MEREANDIDEGA

Originaalretsept ja idee pärineb umami lehelt. Mina tegin sellest aga oma versiooni ja peab ütlema, et see sai supermaitsev! Sain lausa kaks kausitäit suppi süüa, maitsemeeled said rahuldatud ja kõht mõnusalt täis. Kindlasti teen lähiajal uuesti. 

300ml vett
1/2 kana puljongikuubikut
100g aeduba
80g porgandit
100g šampinjone
1/2 spl punast karripastat
1/2 tl kalakastet
45g kookospiima (Thai Choice)
80g kooritud krevette
40g marinaadis rannakarpe
50g Vici lumekrabipulka
100g shirataki nuudleid
Soola
Pipart
Peotäis värsket koriandrit
Laimimahl

KOKKU 369kcal
SV 27g
RASV 13g
VALK 33g

Aja vesi potis keema. Lisa puljongikuubik. Lisa aeduba, tükeldatud porgand ja seened. Lisa kookospiim ja lase keema tõusta. Nüüd lisa karripasta ja sega edasi kuumutades, kuni see on täiesti lahustunud. Maitsesta veel kalakastme, soola ja pipraga. Loputa sõelal shirataki nuudlid. Lisa nuudlid keevasse karripuljongisse ja keeda paar minutit. Lisa krevetid, ribastatud lumekrabipulgad ja rannakarbid. Maitsesta suppi laimimahlaga ja serveeri värske koriandriga. 



Armsad lugejad, andke teada, mida Teie arvate sellisest ideest ja kas Teid huvitaksid taolised kirjutised siin blogis? Millest veel sooviksite rohkem lugeda? Ootan Teie arvamusi! :)

Mina naudin nüüd masala chaid ja sätin varsti magama, sest ka nädalavahetus tõotab tulla üsna tegus. Head-ööd ja ilusat algavat nädalavahetust!




esmaspäev, 19. september 2016

Probiootikumide mõju, 1800kcal päev

Hei armsad lugejad! Vahepeal on tekkinud nii palju mõtteid, millest kirjutada, aga nagu alati, aega napib. Alustuseks räägiksin natukene, kuidas mul selle tervise ja seedimisega lood on. Nagu juba teate, siis hakkasin kaks nädalat tagasi dr.Ohhira probiootikume tarbima. Esimene nädal võtsin 4 kapslit päevas - 2x hommikul ja 2x õhtul. Esimese nädala lõpp ei tundnud veel mingeid muutusi. Eelmise nädala algusest hakkasin võtma 2x päevas - üks kapsel hommikul ja teine õhtul. Eelmine esmaspäev olin veel väga uimane ja kehva enesetundega, aga teisipäev ärkasin nagu uue inimesena ja sellest ajast saadik on kõik läinud ülesmäge. Ma tunnen ennast energiliselt ja hästi, tuju on super - ei mingeid swinge. Isegi laupäeval tundsin, et energiat on ülegi, kuigi olin ainult viis tunnikest maganud - lihtsalt kell seitse kadus uni ära (eelmine õhtu sai väljas käidud ja kahe-kolme ajal magama mindud). Ka seedimine on läinud paremaks. Ei ole enam rasket tunnet kõhus, kõht on niiöelda lame ja seda isegi pärast söögikorda. Lõpuks on ka kehakaal hakanud langema! Tundub, et bakterid on vaikselt hakanud minu soolestikus oma tööd tegema - taastama rikutud mikrofloorat. Ma siiralt loodan, et see hea enesetunne jätkub, sest ausalt, ma pole ikka väga pikka aega ennast nii hästi tundnud! Lisaks olen märganud, et ka näonahk on palju paremas seisus. Siin ei maksa samas midagi imestada, sest soolestiku mikrofloora mängib ülisuurt rolli meie füüsilise ja vaimse tervise osas. Juba sel neljapäeval toimub Võrus dr.Ohhira probiootikumide loeng, mida lähen kindlasti kuulama. Juttu tuleb krooniliste haiguste ravist, epigeneetikast, isetervenemise põhialustest ja tervenemiskriisist. Tundub, et võib üsna põnev loeng tulla. Kindlasti annan ka Teile teada, kuidas läks ja mis ma seal kuulsin. 

Nüüd aga 1800kcal päeva juurde. Vaatamata sellele, et kehakaal on hakanud langema, otsustasin nädalavahetusel teha veidi laadimist, ehk tõstsin kaheks päevaks kaloraaži 400 võrra. Algul mõtlesin, et makrode vahekorra jätan samaks, kuid kuna eelmine kord tõstsin põhiliselt süsivesikute osakaalu ja see mõjus mulle hästi, siis otsustasin ka seekord samamoodi toimida. Makrode eesmärkideks seadsin - süsivesikud 50%, valgud 25%, rasvad 25%. Toon teile siia terve pühapäevase menüü koos retseptidega, sest tõesti said maitsvad toidud. Menüü koostasin laupäeva õhtul ja ausaltöeldes seda 1800kcal polnudki nii kerge täis saada. Olen vist juba nii harjunud koostama 1400kcal menüüd ja valingi teadlikult madala kaloritihedusega toiduaineid. Kui olin neli toidukorda ära sisestanud myfitnesspal-i, jäi veel 200kcal alles. Seega pidin veidi muutma retsepte ja lisaks jätsin mõned kalorid veel viinamarjade nosimiseks. Nüüd siis aga menüü juurde.

HOMMIKUSÖÖK

Hommikud, ka pühapäeva hommikud, algavad mul viimasel ajal ikka pudruga. Mulle meeldivad rohkem magusad pudrud ja praegu pole veel üle visanud järgnev kombinatsioon - Heleni täistera kaerahelbed, kõrvitsapüree või peeneks purustatud lillkapsas (annavad pudrule väheste kaloritega mahtu juurde), toorkakao, maitseained (tavaliselt kaneel, kardemon ja mõnikord ka piparkoogimaitseaine). Mõnikord lisan pudru sisse ka teelusikatäie extra virgin kookosõli, mis annab mõnusa kookose maitse ja kasulikke rasvu. Serveerin erinevate marjadega ja vahepeal lisaks ka chia seemne puding, mis valmib kas peti või Kreeka jogurtiga. Minu pudru portsjonid on üsna suured, isegi 1400kcal päeval 400-600g. 

Magus kaerahelbepuder viigimarjadega

60g Heleni täistera kaerahelbeid
100g Kõrvitsapüreed
5g Toorkakaod
60g Munavalget
 Kaneel
 Kardemon
 Piparkoogimaitseaine
Stevia
2 väikest viigimarja
10g Kookoshelbeid

KOKKU 400kcal

Panin väikesesse potti kaerahelbed, valasin vee peale. Lasin keema tõusta, seejärel alandasin kuumust ja lasin tasasel tulel podiseda kuni kaerahelbed olid pehmed ja kohevad. Lisasin tunde järgi maitseained ja 5g toorkakaod. Seejärel lisasin kõrvitsapüree ja munavalge, kuumutasin keemiseni. Võtsin tule alt ära, katsin poti kaanega, lasin mõne minuti seista ja maitsetel ühtlustuda. Serveerisin koos viigimarjade ja kookoshelvestega. Minule meeldib viigimarjad kuuma panni pealt üle lasta, siis on kuidagi maitse intensiivsem ja magusam.


LÕUNASÖÖK

Hommikusöök oli mul suhteliselt hiline, nädalavahetustel üsna tüüpiline. Ärkasin küll varem üles, aga kohe ei olnud isu ja toimetasin niisama. Seetõttu jäi ka lõunasöök suhteliselt hilja peale, aga õnneks olid plaanis lihtsad võikud. Üks hetk lihtsalt tundsin, et järsku läks kõht tühjaks ja nii ma siis hakkasingi võileibu meisterdama. 

Võileivad pošeeritud munaga

2 viilu Leiburi Pro Trimm seemnesaia
2 muna
Munade pošeerimiseks äädikat
Salatilehti
10g Rimi päikesekuivatatud tomatitega pestot
60g Suitsetatud kalkuni rinnafileed
88g Suvikõrvitsat
100g Tomatit
100g Kurki
Soola
Pipart

KOKKU 456kcal

Grillisin Severini rösteri grillplaatide vahel suvikõrvitsa viilud, eelnevalt maitsestasin soola ja pipraga. Pošeerisin munad. Selleks ajasin väikeses potis vee keema, lisasin vette teelusikatäie äädikat. Lõin muna väikesesse kaussi lahti, tegin lusikaga vette pöörise ja valasin muna ettevaatlikult pöörisesse. Alandasin kuumust. Neli minutit lasin olla ja siis tõstsin lusikaga paberrätiku peale nõrguma. Viilutasin ka tomati ja kurgi ning hakkasin võileibasid kokku panema - saib, pesto, salatilehed, sink, grillitud suvikõrvitsaviilud, tomat, kurk, muna. Peale jahvatasin värskelt soola ja pipart. Kaunistuseks lisasin ka natukene röstitud sibulahelbeid. Sõin noa ja kahvliga. Mmmmm, kui hea. Maalt sain hunniku kodukana mune ning nende munakollane maitseb kohe eriti hästi. 


ÕHTUSÖÖK

Õhtul tuli sõbranna külla ning kuna tema liha ei söö, siis valisime õhtusöögiks koos välja ühe vegan retsepti, mille autoriks on Jamie Oliver. Olen ka varasemalt Jamie retseptide järgi vaaritanud ja pole pidanud veel pettuma. Tema vegan toitude nimekirjast oli üsna raske midagi välja valida, sest kõik tundus isuäratav. Lõpuks tegime valiku - sweet potato and white bean chilli. Kohandasin retsepti koguseid vastavalt vajadusele. Alguses mõtlesin, et serveerin seda rooga lillkapsariisiga, kuid kuna kaloreid jäi üle, siis vahetasin selle bulguri vastu välja. Maximas oli bulgur hea hinnaga ja olin seda just köögikappi varunud. Tegin chillit neli portsjonit, et saaksin esmaspäev-teisipäev ka töö juurde lõunaks kaasa võtta. Sellised road ju tegelikult ongi tavaliselt kahel järgneval päeval veelgi maitsekamad ja paremad. Kuid kuna kalorid on piiratud, siis täna söön seda ikkagi lillkapsariisiga. Allolevad kogused on ühe portsjoni kohta.

Bataadi ja valgete ubadega chilli

80g Bataati
50g Sibulat
100g Paprikat
1/4 tšillikaun - oleneb kui vürtsikat soovid
125g Valgeid ubasid (konserv)
100g Tükeldatud tomateid (konserv)
6ml Oliiviõli
45g Bulgurit
1/2 tl Jahvatatud kaneeli
1/4 spl Jahvatatud vürtsköömneid
1/2 tl Suitsetatud paprikat
Koriandri lehed ja varred
Soola
Pipart

KOKKU 452kcal

Tükeldasin bataadi kuubikuteks. Niristasin peale pool kogusest oliiviõli ja näpuotsatäis igat maitseainet - kaneel, vürtsköömen, suitsetatud paprikas, sool. Segasin kuni oli ühtlaselt kaetud. Röstisin bataati ahjus 190C juures umbes pool tundi. Kuumutasin pannil ülejäänud õli. Lisasin tükeldatud sibula ja hakitud koriandri varred, peeneks hakitud tšilli, kuubikuteks tükeldatud paprika ja ülejäänud maitseained. Kuumutasin aegajalt segades 15 minutit. Juba oli köök imelisi aroome täis! Lisasin konservoad ja tükeldatud tomatite konservi. Alandasin kuumust ja lasin pool tunnikest vaikselt podiseda. Vahepeal segasin ja lisasin vähehaaval vett juurde, maitseks lisasin veel soola ja pipart. Kõige lõpus lisasin röstitud bataadi ja kuumutasin mõne minuti veel. Serveerimiseks keetsin bulguri pakendil oleva juhise järgi. Mõnusalt kohev sai. Maitsestasin lihtsalt soolaga. Serveerimisel kasutasin kaunistuseks koriandri lehti. Soojalt soovitan järgi proovida, kui meeldivad vürtsikad road. Tõsiselt maitsev ja mina küll ei ütleks, et oleksin lihast puudust tundnud. 


HILINE ÕHTUSÖÖK EHK MAGUSTOIT

Minule on saanud tavapäraseks süüa neli toidukorda päevas. Rohkemateks toidukordadeks ei oleks ilmselt aega ja ei näe ka vajadust. Nädalavahetustel kipuvad tihti söögikordade ajad edasi nihkuma ja nii jäävad viimased kaks toidukorda suhteliselt lähestikku. Seekord ma aga planeerisingi nii, sest sõbranna tahtis kindlasti ka minu tehtud porgandibrowniet maitsta. Koogi tegin valmis juba päeval, sest minu arvates on see parem, kui on pisut jahtunud ja tahenenud. Originaalretsept pärineb paljasporgand blogist. Hetkel ma küll piiran erinevate valgulisandite tarbimist (püüan võimalikult vähe keemiat sisse süüa), kuid tegin selleks päevaks erandi, sest selle proteiinipannkoogijahu pulbriga on see ikkagi senimaani kõige paremini õnnestunud. Kodus oli see olemas ka. Serveerisin chia pudingu ning vaarikate ja viigimarjadega -  et ikka päevane kaloraaž täis saaks. 

Porgandibrownie

150g Peenelt riivitud porgandit
10g Toorkakaod
25g Šokolaadimaitselist proteiinipannkoogijahu pulbrit
1/2 tl Küpsetuspulbrit
1/2 tl Steviat
1 Terve muna
50g Munavalget
100g Alma Kreeka jogurtit
5g Chia seemneid
50g Vaarikaid
1 Väike viigimari

KOKKU 413kcal

Riivisin porgandid suhteliselt peeneks (mida peenemalt riivid, seda mahlasem kook jääb). Vahustasin ühe terve muna ja munavalge steviaga kohevaks. Lisasin kuivained - toorkakao, pannkoogijahupulber, küpsetuspulber. Lõpuks lisasin riivitud porgandi ja segasin ühtlaseks. Minul on kodus kaks pisikest 12cm läbimõõduga koogivormi ja üks on täpselt paras ühe koguse koogi jaoks. Ahjus lasin olla 190C juures 15 minutit. Selle aja jooksul peaks olema kook enam vähem küpsenud, korralikult kerkinud, kuid keskelt kergelt veel võdisema. Seejärel lülitasin ahju välja ning lasin koogil veel ahjus seista ja taheneda. Mõne aja pärast tõstsin välja jahtuma. Chia pudingu jaoks segasin seemned Kreeka jogurtiga, lisasin ka natukene steviat. Lasin pudingul seista ja seemnetel paisuda. Uskumatult hea kook ja kalorite poolest vägagi dieedisõbralik!


Kes nüüd tublisti kokku arvutab, siis järgi jääb 79kcal. Sõin siis lisaks veel 68g viinamarju ja ülejäänud 30kcal läks mandlipiima peale. Juba ammu on mul peas ringi jooksnud mõte teha ise masala teed. Sel päeval käis see mõte jälle peast läbi ja õhtul sai siis ka teoks tehtud. Jagan ka Teiega retsepti. Need aroomid!!! Juba ainuüksi aroomide pärast tasub see tegemine ära. Ja tee ise on supermaitsev ja mõnusalt vürtsikas. Kui tee sai joodud, tekkis kohe ka mõnus uni. Kindlasti kordan seda veel ja veel! Antud retsept on mõeldud originaalis neljale, meie saime sellest kumbki poolteist pildil olevat tassitäit.

Masala chai

4tk Kardemoni kauna
1tk Kaneelikoor
3-4tk Tervet nelgitera
2,5cm Jupp ingverit, peeneks hakitud
2-3tk Datlit (kasutasin Rimi datleid), tükeldatud
Näpuotsatäis värskelt jahvatatud pipart
700ml vett
250ml mandlipiima
2spl Musta teed (kasutasin Rimi darjeelingut)
Soovi korral magustamiseks mett või steviat

Eemaldasin kardemoni seemned kaunadest. Panin koos kaneeli ja nelgiteradega lõikelauale ja purustasin kergelt (kasutasin selleks lihahaamrit, kuna uhmrit pole). Lisasin vürtsid ingveri ja datlitega potti, valasin vee peale. Lasin keema tõusta ja seejärel alandasin kuumust. Lasin madalal tulel podiseda umbes 15 minutit. Kurnasin läbi marli. Lisasin mandlipiima ja lasin uuesti keema tõusta. Lülitasin pliidi välja. Seejärel mässisin musta tee marli sisse ja sidusin kinni. Lisasin potti, panin kaane peale ja lasin tõmmata 4-5 minutit. Enne serveerimist ajasin veidi ka vahule. Meie ei lisanud enam midagi juurde, kuna datlid andsid piisavalt magusust. Kes soovib aga magusamat varianti, siis usun, et mesi sobib siia sisse ülimalt hästi! Selle joogiga on küll natukene mässamist, aga tulemus on seda väärt, uskuge mind! Ja ma tundsin veel päris pikalt oma köögis neid mõnusaid aroome. 

Nautisin seda 1800kcal päeva, kuid võin öelda, et nutikalt toite valides saab ka 1400kcal päeval hästi süüa. Kui aga pikalt olla suures miinuskaloraažis, siis kusagilt hakkab ikka miskit järgi andma - jõunäitajad ja energiatase hakkab ikka lõpuks langema. Seetõttu ongi hea vahepeal teha niiöelda laadimist. Anda kehale natukene rohkem toitu peale, et keha end täielikule säästurežiimile ei lülitaks ja võimaldaks ikka kehakaalu langetada. Millalgi toon teile võrdluseks ka 1400kcal päeva menüü.

Ilusat alanud nädalat! :)