Pühapäev, 24. september 2017

Sa oled see, mida sööd? Sa oled see, mida seedid!

Heihei!

Olen taaskord pikalt eemal olnud. Eile aga mõtlesin, et võtan aja maha, puhkan ja kirjutan natukene toitumisest või kui täpsem olla, siis seedimisest. Praegu on väga paljud tuttavad ja nii mõnigi sõbranna dieedil ja valmistuvad võistlusperioodiks. Osadel on juba esimesed võistlused selja taga. Jälgin paljude tegemisi, sest põnev on. Aasta tagasi ju valmistusin isegi võistlusteks, sellel sügisel olen aga Eestikate ajal publiku seas ja elan kõigile kaasa! 

Eile oli selle eelmise nädala ainuke vaba päev. Koristades pühkisin laua peal olevatelt karikatelt tolmu ja meenutasin eelmist aastat, oma dieediperioodi. Mäletan, et olin ikka korralikult kimpus seedimisega. Sel ajal avastasin enda jaoks dr.Ohhira probiootikumid, mis leevendasid minu olukorda märkimisväärselt. Hakkasin üha rohkem end toitumise teemal harima ja sain aru, et soolestik mängib meie elus ikka väga suurt rolli! Kui seal on tasakaal paigast ära, siis see mõjutab negatiivselt kogu meie organismi. Paljud haigused saavad alguse just soolestiku tasakaalutusest. Lisaks mõjutab soolestik ka meie vaimset tervist. Kas teadsid, et kõige suurem kogus serotoniini, mis on meeleolu kontrolli, depressiooni ja agressiivset käitumist mõjutav hormoon, leidub tegelikult hoopis soolestikus, mitte ajus. 

Eelmisel aastal olin vahepeal ikka päris meeleheitel ning proovisin seedimise korrastamiseks absoluutselt kõike, mida olin kuulnud või mida arstid soovitasid - leotasin kuivatatud ploome soojas vees ja jõin tekkinud mehu ära, sõin palju mustikaid, hapukapsast, peeti, kiivit koos koorega, jõin keefiri. Liikumisega mul probleeme polnud, tegin ju regulaarselt trenni ja ka muul ajal olin aktiivne. Isegi arstid imestasid, et kuidas mitte miski ei aita. Lõpuks sain leevendust ilmselt probiootikumidest, mida hakkasin igapäevaselt võtma, sest mõned nädalad pärast kuuri alustamist hakkas asi paremuse poole liikuma. Toidulisanditest proovisin tookord ka seedeensüüme. Pöördusin murega apteekri poole ja tema soovitas. Võtsin ühed kõige odavamad, tegin kuuri läbi ja tundus, et pisut nagu aitas, aga väga suurt muutust ei tajunud. 

Kui probiootikumide kohta olin ka varem kuulnud ja uurisin palju veel lisaks, siis seedeensüümidesse ma too hetk väga ei süvenenud ja sinnapaika see jäigi. Sellel suvel puutusin taaskord seedeensüümidega kokku. Olen juba pikalt jälginud Valentina Estebani kanalit ja ka tema on mitmetes videotes seedeensüüme maininud ja minu huvi nende vastu on järjest suurenenud. Sain väga toredatelt inimestelt palju materjali ensüümide kohta, mida lugeda-vaadata-kuulata ja nüüdseks olen seedeensüüme toidulisandi näol ka ise juba üsna pikalt tarvitanud. Mida rohkem ma uurin ja loen soolestiku ja seedimise kohta, seda enam taipan ma, et lause "Sa oled see, mida sööd!" ei pea päris täpselt paika vaid õigem oleks öelda "Sa oled see, mida seedid!". Me võime ju enda arvates toituda ülimalt tervislikult, kuid lõppkokkuvõttes loeb ju see, kui palju ja mida me söödavast toidust üldse kätte saame. 


Mis need ensüümid siis on? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Kui poleks ensüüme, poleks ka elu. Ensüümid jagatakse endogeenseteks ehk kehast pärit ensüümideks ja eksogeenseteks ehk väljastpoolt keha pärit ensüümideks, mida me saame toorest toidust. Meie keha toodab kahesuguseid ensüüme – seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme. Kõige suuremas koguses ensüümidest toodetakse koos süljega, tähtsuselt ilmselt järgmine on kõhunääre ja meie soolestiku mikrofloora. 

Seedeensüümid vastutavad toidu seedimise eest. Me vajame seedeensüüme selleks, et keha saaks toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja süsivesikud. Seedeensüümide puudulikkuse korral on esimesteks sümptomiteks erinevad seedehäired. Puhitused, kõhuvalu, gaasid, väsimus pärast söögikorda - ära võta neid kui normaalseid nähtusi, eriti kui need ilmnevad sagedasti, sest ignoreerides võivad need edasi areneda suuremateks tervisehäireteks. 

Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga. Jah, meie keha on võimeline ka ise tootma ensüüme, kuid vananedes see võime väheneb ja väheneb ka ensüümide konsentratsioon meie kehas. Lisaks hävitavad ensüüme ebatervislik eluviis (suitsetamine, liigne alkohol), stress, medikamendid. Seega on ülioluline, et me toetaksime oma keha ja annaksime talle ensüüme ka väljastpoolt - toiduga. Siin on aga probleem selles, et enamik inimeste toidulaud koosneb suuremas osas "surnud" toidust - töödeldud, kuumutatud toit. Nimelt kui me kuumutame toitu, siis juba 48C juures ensüümid hävinevad. 

Mis on lahendus?

Elustiili muutused - vähenda stressi, liigu piisavalt kuid samas võta aega ka puhkamiseks ja lõõgastumiseks, kvaliteetne ning piisavalt pikk uni, mitmekülgne toitumine. Muuda oma toidulauda ning suurenda elusa toidu osakaalu - söö rohkem värskeid kuumutamata köögivilju-puuvilju, leota seemneid ja pähkleid enne tarbimist (see äratab ensüümid ellu), idanda seemneid, tarvita rohkem fermenteeritud tooteid (keefir, hapukapsas, miso). Võta iga toidukord endale aega söömiseks! Ära söö kiirustades. Mälu toitu korralikult - toidu seedimine algab ju juba suus, kus süljes olev ensüüm amülaas lõhustab tärklist.

Tihtipeale aga sellest kõigest ei piisa. Paljudel meist on kiire eluviis ja sööme niiöelda käigu pealt. Kui oled sellega harjunud, siis seda on raske muuta. Mis puudutab toitu, siis meil siin Eestis on seda värsket kohalikku kraami üsna piiratud ajavahemikul. Kui me ostame poest puuvilju-köögivilju, siis me tegelikult ei tea, kui kvaliteetsed need on. Paljude rahakott ei luba osta aastaringselt mahedalt kasvatatud köögivilju. Tavapoodides müüdav värske tooraine aga võib aga samamoodi olla üsna ensüümidevaene, kuna põllumajanduses kasutatakse järjest rohkem erinevaid kemikaale, mis samamoodi hävitavad toidus algselt sisalduvaid ensüüme. Samuti ei pruugi Sinu keha algul taluda suurt kogust värsket kraami, kui oled harjunud sööma ainult kuumutatud toitu. Seetõttu soovitatakse oma toidulauda muuta järk-järgult.

Siinkohal tulevad appi seedeensüüme sisalduvad kvaliteetsed toidulisandid. Eespool mainisin, et olen neid juba pikemat aega kasutanud. Mina kasutan nimelt enzymedica seedeensüüme. Seedeensüüme on kõige parem võtta 1 kapsel klaasi veega vahetult enne põhisöögikorda. Sa ei peagi alguses kasutama neid enne igat toidukorda vaid kasuta neid siis, kui tead, et tuleb suurem toidukord või kui tahad süüa midagi, mille seedimine Sinu kehale tundub raske olevat (gluteenirohke pitsa või pasta, jäätis või muud piimatooted). Mina olen neid hetkel võtnud peaaegu enne igat toidukorda ja saan anda vaid positiivset tagasisidet. Kuna see postitus on aga juba üsna pikaks veninud, siis räägin toidulisanditest ja oma kogemusest seedeensüümidega juba järgmises kirjatükis.

Ilusat nädala algust! :)



Reede, 1. september 2017

Hawaii köök

Ilusat esimest septembrit! :) 

Suvi on ausaltöeldes ikka ülikiirelt läinud ja päris seda õiget suvetunnet tegelikult nagu ei saanudki tunda. Aga mis seal ikka. Ehk järgmine suvi tuleb veidi mõnusam. 

Mina naudin oma puhkuse viimaseid päevi. Olen saaud puhata küll, aga ausaltöeldes tahaks veel. Arvasin et jõuan oma puhkuse ajal, mis kestis kolm nädalat, rohkem korda saata. Samas puhkus on puhkamiseks ja seda peab ka oskama teha. 

Tänu puhkusele oli mul võimalus käia koos treeneriga ühistrennides. Enamus trenne toimusid väljas Tähtvere pargis. Pisut teistmoodi harjutused kui saalis. Väga paljud harjutused oma keharaskusega või partneri abiga. Mõnus vaheldus igal juhul ja ka keha saab aru, et koormus on pisut teistsugune - iga kord on lihased endast märku andnud. Täna hommikulgi käisin jalutamas, kuna jalalihased on nii kanged ja valulikud. Liikumine tegi veidi paremaks. Õhtul oli ka välitrenn ja seekord sai tuhar korralikku piina. Plaanis on veel hea ilma korral homme mustikale jõuda sõbrannaga. Kui päeval veel liigun, siis ma ei taha teada mis õhtuks jalad teevad. 

Algselt oli mul plaanis puhkuse ajal palju erinevaid põnevaid retsepte katsetada ja köögis omajagu vaaritada, aga siis ma avastasin enda jaoks uuesti ehete meisterdamise ja olen pikalt selle lainel olnud. See võtab omajagu aega ning kui kõht läheb tühjaks, siis teen tavaliselt midagi kiiret - omlett, köögiviljad, salat, puder.

Ükspäev käis sõbranna külas ja mõtlesime et peaks taaskord ühe köögi ette võtma ja tegema kokkamisõhtu. Oleme juba üsna mitut kööki teinud, kuid siin olen seda üsna vähe kajastanud. Seekord mõtlesin, et peaks ikka iga kord kohe tegema ka postituse koos retseptidega. Endal ka hiljem hea vaadata. Eile püüdsime meelde tuletada, kust meil tuli mõte ette võtta Hawaii köök, sest see tuli kuidagi nii kiirelt ja ootamatult. Varasemalt oleme ikka pikalt mõlgutanud mõtteid, et mida ette võtta, sest tegelikult on rahvuskööke ju nii palju ja kõike tahaks proovida. Hawaii köök sobis aga eilsesse päeva ideaalselt. Ilm oli ilus ja päikesepaisteline ning õhtul saime nautida troopilisi maitseid. Igal juhul salvestan need retseptid ära, kuna maitsed olid suurepärased. Eriti üllatas mind see riis, kus magus, soolane ja vürtsikus olid omavahel ideaalselt tasakaalus. 

ANANASSI-KOOKOSE RIIS

  • 250 g pikateralist riisi
  • 1 purk ananassitükke omas mahlas (suurem purk või kaks väiksemat)
  • 400 ml kookospiima
  • 10 g kookoshelbeid
  • 15 g punase karri pastat
  • 1 tl küüslaugupulbrit
  • 1/2 tl jahvatatud ingverit
  • 1/2 tl sibulapulbrit
  • soola
  • pipart
  • 3 spl laimimahla
  • 60 g röstitud ja soolatud india pähkleid
  • Peotäis hakitud peterselli
Kurna ananassikonserv, hoia vedelik alles. Vala potti kookospiim ja ananassimahl. Kokku peaks saama vedelikku 700 ml, vajadusel lisa vett juurde. Pane pott pliidile ja kuumuta kuni keemiseni. Lisa potti kõik ülejäänud ained välja arvatud laimimahl, pähklid ja petersell. Alanda kuumust ja lase kaane all podiseda umbes 20 minutit kuni riis on pehme. Aegajalt sega ja vajadusel lisa vett juurde. Kui riis on pehme, tõsta pott kuuma pealt ära ja lase kaane all veidi jahtuda. Seejärel lisa laimimahl, pähklid ja petersell. Sega läbi, vajadusel lisa veel soola-pipart või laimimahla. 

HAWAII KANA

  • 1 kg kana kintsuliha (võid ka rinnafileed kasutada)
  • 1 sibul, tükeldatud
  • 200 ml ananassimahla
  • 60 ml riisiäädikat
  • 75 ml sojakastet
  • 45 g pruuni suhkrut
  • 70 g tomatipastat või ketšupit
  • 1 spl purustatud küüslauku
  • 2 tl purustatud ingverit
Kuumuta ahi 230C. Sega kausis kõik ained kokku. Lisa kana. Võimalusel hoia marinaadis 1-2 tundi (meie hoidsime maksimaalselt pool tundi). Vala kogu kraam ahjuvormi ja küpseta ahjus kuni kana on valmis. 


ANANASSI-KOOKOSE SKOONID


Hawaii köögi magustoite otsides ei leidnudki midagi, mis kohe väga isutaks. Väga palju oli erinevaid koogikesi, kuid mitmetes retseptides oli koostisosade seas aineid, mida ilmselt Eesti poodidest ei leiaks. Nagu näiteks taro juur, mida kasutatakse traditsioonilise magustoidu Kulolo valmistamisel. Lihtsalt troopilist smuutit ka nagu ei tahtnud teha. Siis jäi aga silma üks skoonide retsept, mida on kohandatud veidi tervislikumaks. Skoonid on pigem tuntud küll Inglismaal, kuid kookos ja ananassi annavad neile Hawaii köögile iseloomuliku troopilise maitse. Palavuse tõttu teed kõrvale ei joonud vaid serveerisime skoone ahjusoojalt koorese vanilje jäätisega ning panni peal natukese fariinsuhkruga karamelliseeritud ananassitükkidega. Jagan siis retsepti ka.

  • 180 g jahu (kasutasime tavalist nisujahu, aga võib ka täistera nisujahuga teha)
  • 1,5 tl küpsetuspulbrit
  • 1/4 tl soola
  • 28 g külma võid
  • 120 g Kreeka jogurtit
  • 3 spl vahtrasiirupit (võib asendada ka meega)
  • 3 + 3 spl piima
  • 1/2 tl kookosekstrakti (meie seda kahjuks ei lisanud, kuna ei leidnud poest)
  • 1/2 tl vaniljeekstraktki
  • 70 g tükeldatud ananassi
  • 12 g kookoshelbeid
Kuumuta ahi 220C. Sega kausis kokku kuivained - jahu, sool, küpsetuspulber. Lisa külm tükeldatud või ja sega kahvliga kuni jahu on kergelt mure. Lisa Kreeka jogurt, vahtrasiirup, 3 spl piima, ekstraktid. Sega kergelt. Viimasena lisa ananass ja kookoshelbed. Sega ettevaatlikult. Püüa tainast võimalikult vähe töödelda. Tainas jääb väga paks ja mitte väga ühtlane. Vala tainas küpsetuspaberile ja vormi spaatli abiga ringiks. Vajuta terava noaga taigna sisse jäljed (nagu teeksid 8ks tükiks). Pintselda ülejäänud 2 spl piimaga. Küpseta ahjus 18-20 minutit kuni kook on pealt saavutanud kuldse jume. Tõsta ahjust välja ja lase viis minutit restil jahtuda. 

Serveerimisel võid ju lasta fantaasial lennata aga sellel palaval päeval tundus meile jäätis ainuõige valik!



Kõht sai küll mõnusalt täis. Tahaks praegugi seda riisi juba uuesti, aga pean vist koduse burgeriga seekord leppima. 

Eks näis mis köögi järgmisena ette võtame. Mõningaid mõtteid on. Mis rahvusköök Sinu lemmik on? Mida oskaksid soovitada? Ehk on Sul mõni ülihea retsept, mida raatsid jagada? Jään vastuseid ootama!

Peagi räägin oma toitumisest üldisemalt. Seniks aga mõnusat reede õhtut! :)