Mis mind motiveerib? Mis on raske? Kas mees on? Ehk vastused Sinu küsimustele!

Heihei! On aeg võtta küsimused kokku ja anda lubatud vastused. Nagu arvasin, siis enamus küsimusi tulid fitnessi teemal, aga olid ka mõned isiklikumad - need jätame viimaseks.

Kas on dieedis midagi, mis on raske?

Seekordne dieet ja ettevalmistumine erineb väga palju eelmisest korrast. Mul jäi nüüd üsna pikk vahe vahele ning selle ajaga suutsin oma kaloraaži üsna kõrgele viia. Tänu sellele on mul hetkel veel selline kaloraaž, et süüa saab palju. Kuna toidulaud on puhas, siis mahuliselt on toiduportsud ikka üsna suured. Otseselt ei tunne veel, et oleks raske. Hetkel on minu jaoks lihtsalt keeruline toidukordade jagamine päeva peale, kuna minu päevad on niivõrd täis sisustatud ja olen inimene, kellele ei meeldi niiöelda jooksu pealt süüa. Seetõttu olen mitmel korral õhtul avastanud, et 1000kcal on veel süüa, aga kell juba nii palju. Ma küll püüan süüa enam vähem kindlatel kellaaegadel, et oleks rutiin, kuid kahjuks pole see alati võimalik. Lohutan end sellega, et varsti tuleb puhkus ja saan sellele rohkem hakata tähelepanu pöörama. 

Mis värvi tulevad bikiinid?

Ma usunet need kes mind tunnevad juba teavad. Ütlen vaid nii palju, et bikiinid tulevad üliilusad ja minu lemmikvärvi erinevates toonides. Eile käisingi Tallinnas proovis ja olen ülipõnevil!

Mis mind motiveerib?

Praegu näiteks andis suure motivatsioonisutsaka eilne bikiinide proov. Ma mäletan, et ka eelmine kord, kui käisin õmbleja juures bikiine proovimas, tulin sealt tagasi täis motivatsiooni jätkata ja anda endast parim. Mõnikord vaatan eelmise võistlushooaja pilte ja saan sealt motivatsiooni. Tahan seekord teha paremini, saavutada paremat vormi. Muidugi ka teiste inimeste tähelepanekud ja head sõnad annavad jõudu juurde. Mitmed kliendid on minult esimesel kohtumisel küsinud, et kas ma tegelen jõusaaliga. Kui vastan jaatavalt, siis on öeldud, et välimuselt paistab välja jah, et ilus vormis keha. Sõprade ja pere toetus motiveerib. Kui ikka ütlevad Sulle, et oled nii tubli ja hakkaja, siis on tahtmine veel tublim olla. No ja mis siin salata, ka uued ja ilusad trenniriided on ühed korralikud motivatsiooni allikad. Kui saad selga panna ilusad ja hästi istuvad trenniriided, milles näed hea välja, siis tahaks kohe jooksuga saali minna. Ei, mitte selleks, et teistele näidata. Ikka enda jaoks. Trenniriided peavad minu arvates ikkagi eelkõige olema mugavad, aga kui need on ka ilusad, siis see on lisaboonuseks. Siiski tunnistan, et ka minul on mõnikord motivatsioonikriis peal. Siin tuleb mängu distsipliin. Ma olen perfektsionist ja nõuan endalt palju ning kui mul on kindel eesmärk, siis ma näen selle eesmärgi nimel vaeva. Ma tunnen, et mul on teatud kohustus ka treeneri ees. Ta on mind enda alla võtnud ning ma pean seetõttu andma endast parima. Näiteks viimati seljapäeval ei suutnud ma lõpus paari harjutust randme valu tõttu teha ja mul oli kohutavalt halb tunne sellepärast. Järgmine päev aga rääkisin treeneriga, sain aru, et see on okei ja suutsin maha rahuneda. Mulle on ikka öeldud, et piitsutan end liiga palju ja peaksin puhkama ka. Ma püüan. Kuid samas ma tunnen ennast nädala lõpus ikka nii hästi, kui tean, et olen nii palju suutnud korda saata ja kõik planeeritud tegevused ära teha. 

Kust soetad endale trenniriideid?

Olen ka läinud seda teed, et enamjaolt tellin trenniriideid. Shoppamiseks pole lihtsalt aega ja internetist on tohutult mugav tellida. Siin on küll see risk, et ehk ei sobi, aga siis saab ju kellegile edasi pakkuda. Olen tellinud riideid ja jalanõusid sportsdirectist. Lemmikriided on tulnud aga gymsharkist. BetterBodies riided on ka nii ilusad, aga ka üsna krõbeda hinnaga. Kindlasti millalgi soetan ka sellelt firmalt endale midagi. Küsiksingi siin Teilt. Ehk oskate veel mõnd kohta soovitada, kust tellida ilusaid ja kvaliteetseid trenniriideid?

Mis toidulisandeid kasutan?

Räägin peagi sellest ka pikemalt. Hetkel on hommikul - ZBM (zink, magneesium, B-vitamiinid), Omega 3, C-vitamiin, Maca. Lisaks võtan hommikul teelusikaga mesilassaadusi - õietolm ja suir. Enne suuremat toidukorda võtan enzymedica seedeensüüme. Õhtuti enne magamaminekut võtan dr.Ohhira probiootikume. Kui varem mul ikka mõnikord ununes hommikuti vitamiine võtta, siis nüüd püüan olla regulaarsem. Tunnen, et juuksed on hakanud kiiremini kasvama, küüned samamoodi (lisaks on tugevamad), nahk on parem. 

Kas vlogimise peale olen mõelnud?

Ma olen selle peale mõelnud, aga hetkel on tõesti niivõrd kiire aeg. Ma tean, et see videode tegemine ja kokkupanemine võtab ikka päris palju aega. Juba blogis postituse kirjutamine on üsna aeganõdev ja seetõttu ma nii tihti ka ei kirjuta. Augustis puhkan kolm nädalat ja siis ma küll tahaksin rohkem Teile oma tegemistest teada anda ja erinevatel teemadel kirjutada. Videot ma siiski arvan, et ei tee. Kui siis võib-olla lihtsalt jutustav video. 

Kas mul on oma rind?

Nüüd siis rohkem isiklikumad küsimused. Seda on mult ikka küsitud ka varem ning vastus on jah, mul on oma rind.

Kas mees on?

Ei ole meest. Hetkel vallaline.

Favourite song at the moment?

Muusikaga seotud küsimused on alati nii rasked. Ma hetkel kuulan vähe muusikat, kuigi alati kui mõni hea lugu tuleb, mõtlen, et peaks seda rohkem tegema, sest heast muusikast saab niivõrd palju positiivset energiat. Ma armastan kuulata pigem rahulikku muusikat. Hetkel lemmiklugu nagu polegi. Seega jään siinkohal vastuse võlgu. 

Millega tegelen?

Ma arvan, et siin on mõeldud, et millega ma tööalaselt tegelen. Olen füsioterapeut Dorpat tervises. 

Selleks korraks siis kõik. Loomulikult võite ka edaspidi minu poole oma küsimustega pöörduda. Võite küsida ka nõu ja abi Aitan hea meelega, kui vähegi oskan. 

Ilusat nädala algust Teile, armsad! :)

Aeg enne võistlusdieeti, DEXA-uuringu võrdlus, dieedi algus!

Keset suve haige? Ikka juhtub jah. Töönädala pidasin kenasti vastu, aga reedel hakkas kurk jälle valutama ja õhtuks oli väga kehva olla. Väike palavik terve nädalavahetus, jõuetus ja nõrkus. Kolm päeva pole trenni saanud teha aga oi kuidas tahaks. Palavik on endiselt 37,1 ning kui mõne jaoks on see nalja teha, siis mina tunnen ennast jõuetult. Homme külastan igaks juhuks perearsti. 

Tegelikult ei tahtnud ma siia üldse mitte kurtma tulla. Annan kehale puhkust ja varsti olen jälle energiat täis ja trennilainel. Võib-olla annabki keha mulle lihtsalt märku, et oleks aeg veidi puhata. Olen seda postitust juba ammu tahtnud teha, aga no koguaeg on kiire olnud (ei tule vist üllatusena). Nüüd siis olengi pikali ja kasutan seda aega kirjutamiseks. 

Paljud juba kindlasti teavad, et olen võtnud endale eesmärgiks minna 2018 sügisel võistlema. Endiselt bikiinifitness. Dieedile läksin kolm nädalat tagasi ja kaal on omajagu juba langenud, kuid suutsin alles nüüd end kätte võtta, et teha mõned pildid hetkevormist. Sain aru, et pean väga palju hakkama poseerimist harjutama, sest see on ikka totaalselt meelest läinud. Lisaks on organism veel nõrk ka ning olin pärast pildistamist ikka päris läbi. Häid pilte ei saanud, aga rohkem lihtsalt ei jaksanud lihaseid pingutada. Enne dieedi algust käisin ka DEXA-uuringul, et saada aimu oma kehakoostisest. Viimati käisin uuringul eelmise aasta augustis ning SIIT saad lugeda minu tulemustest. Täna hommikul võtsin ka mõõdud. Enne kui jagan praeguseid tulemusi, siis räägin natukene dieedieelsest perioodist.

Kolm nädalat tagasi kaalusin ma veel 65kg. See on minu elu kõrgeim kaalunumber, mida olen näinud. Kui nüüd päris aus olla, siis ega ma ennast kõige mugavamalt ei tundnud (riided ei istunud hästi selga, peegelpilt oli alguses häiriv), aga ma teadsin, et lihase kasvatamiseks on vaja korralikult süüa ja usaldasin oma treenerit, kes utsitas mind pidevalt kaloraaži tõstma. Tõsi, kaal tõusis, kuid samas hakkasin ma ka rohkem arengut nägema. Peeglist vaadates oli näha, kuidas keha muutub ja seda positiivses suunas. Lisaks oli trennis energiat ja jõudu. Kuna sõin palju, siis jagus energiat kogu päevaks ning üleüldine enesetunne oli super. Kilpnäärme ravimitest sain ka lahti! Konsulteerisin teise endokrinoloogiga ja proovisime kuu aega ravimiteta, kuigi ega arst algul väga ei tahtnud seda teha ja ei saanud aru, miks ma ei taha ravimeid võtta. Mina ei jätnud oma jonni, sest ei mõistnud miks ma pean neid võtma, kui mul pole kilpnääre patoloogiline ja verenäitajad olid isegi üle normi. Kuu aja möödudes tegime uued analüüsid ja kõik oli endiselt korras. Kolme kuu pärast pean uuesti minema kontrolli, kuid hetkel ravimeid ei võta. 

Paljusid kindlasti huvitab, et kui palju ma siis sõin. Tahan kohe ette ära mainida, et päevane kaloraaž on väga individuaalne ning see kui palju Sina peaksid või tohiksid süüa oleneb nii paljudest faktoritest - vanus, kehakaal, pikkus, päevane aktiivsus, Sinu eesmärk. Niiöelda offseason'il oli minu eesmärk ikkagi lihast kasvatada, et tuua lavale parem vorm kui eelmine kord. Seetõttu tõstsin järk-järgult oma kaloraaži kuni jõudsin 2300 peale. Olin 2300 peal päris pikka aega. Lihtsalt polnud julgust, et tõsta, kuna kartsin, et kaal tõuseb liialt. Sellise kaloraažiga kaal püsis. Muidugi võtsin ma päris tihti ka vabalt ja mõnikord ei träkkinud toitu isegi terve nädala. Aju tahab vahepeal puhata ka nendest numbritest. Kuigi 2300 ei ole otseselt vähe, siis sellise kaloraažiga ma ilmselt plussis polnud. Lihase kasvatamiseks peaks ju aga sööma rohkem, kui kulutad. Töötan füsioterapeudina ning olen päeva jooksul eamus ajast liikuv ning polari kella järgi kulutasin ma iga päev 2300-2800kcal. Kusagil märtsikuus ma otsustasin, et saagu mis saab. Võtsin julguse kokku ja tõstsin kaloraaži 2500 peale. Ausalt tunnistan, et ma natukene kahetsen, et seda varem ei teinud ja nii pikalt põdesin. Ma tõesti tundsin, kuidas suudan endast trennis anda palju rohkem ja igapäevategevuste juures oli samuti rohkem energiat. Ma olen palju lugenud ja kuulnud teiste kogemusi ja tean, et paljudel on nii, et algul kardavad tõsta, kuid hiljem saavad aru, et sellel hirmul pole põhjust. Nagu paljude asjadega siin elus, siis ikka pead enda peal ära kogema, enne kui lõplikult aru saad. Nüüd olen targem ja järgmine kord juba tean. Toitu ei tohi karta, aga seda ei tohiks ka kuritarvitada. Söö piisavalt, kuid hoia oma toidulaud 80% ajast puhas. Puhtast toidust saab organism paremini kõik vajaliku kätte ja tõenäosusega kasutab seda suurema tõenäosusega energiavarude taastamiseks ja lihase ülesehitamiseks kui et talletab rasvana. Vahetult enne dieeti ma mõtlesin, et söön kõik oma isud täis. Tegelikult väga otseselt polnudki isusid, aga isude tekkimise ennetamiseks ehk. Mitmel päeval läks mu kaloraaž julgelt üle 2500. Sõin mitmel päeval ära terve topsi jäätise. Krõpsu sõin, ema tehtud leiba ajasin näost sisse. Ühesõnaga nautisin ikka sajaga. Sõbrannaga käisime isegi pärast rasket jalatrenni restoranis mcDonald's oma energiavarusid taastamas. Ma polnud seda restorani vist julgelt oma kaks aastat külastanud. Üksinda poleks läinud ka. Tegelikult oli päris hea burger- kanalihaga fantastiline Sofia. Pärast seda läksime veel ka aasia toitu sööma. La dolce vitas käisin sõin ühe suure pitsa ära. Ei hoidnud ennast tagasi. Ma usun, et see on ka üheks põhjuseks, miks mul praegu see kehakaal nii hästi on langenud. Nüüd haigusega on veel alla läinud, kuigi olen ju suhteliselt passiivne olnud, aga kaloraaž ikka sama. Praegu näen pigem vaeva, et kõik ära süüa, sest otseselt väga isu pole. Võiks ju mõelda, et siis sööngi vähem, aga ei tohi - keha võitleb ja selleks on vaja energiat! Vett püüan ka palju tarbida. Praegu saan ma veel päris palju süüa. Kaloraaž on 2100 ning jalapäeval 2300. Aeroobset vaid nii palju, et paar korda nädalas teen intervalli 20-25 minutit. Aeroobsega on ka nii, et offseasonil tasub seda teha võimalikult vähe, et siis dieedi ajal seda lisades hakkaks keha reageerima. Intervalli püüan teha jõutrennist eraldi. Praegu olen seda saanud teha vaid korra, sest see lisandus alles sellest nädalast. 

Nüüd siis aga natukene numbritest ehk mis tulemusi näitas DEXA-uuring. Panin pildile võrdluseks kõrvale ka eelmise aasta tulemused. 

Toon mõned numbrid võrdluseks tabelina, et oleks pisut parem ülevaade. Ma polegi veel jõudnud numbreid enne kõrvutada ja selle postituse kirjutamine on osutunud minu jaoks üsnagi põnevaks. Saan enda jaoks ka väga hea ülevaate. 

Kehamassiindeks on endiselt normaalne. Tabelist on näha, et rasvaprotsent on võrreldes augustiga kõrgem - vahe on 1,7. Ise ma ei nurise, sest arvasin, et see number tuleb suurem. Pealegi naiste puhul on see 23,3 veel üsnagi tervislik protsent. Rasvamassi on lisandunud omajagu - 1659 grammi. Puhast lihasmass on aga samuti juurde tulnud - 1061 grammi. Rääkige veel, et jõusaali minnes hakkab lihas kohe mühinal kasvama. Päris tagasihoidlikult on seda lihast juurde tulnud. Samas ütles treener, et isegi hästi, kuna ma kartsin pikalt oma kaloraaži tõsta. See, et rasva ka lisandub on ilmselt paratamatu ja seda ära hoida ilmselt ei saa. Nüüd siis peab seda rasva hakkama maha lihvima. DEXA-uuring on hea selle poolest, et ta näitab kehakoostist ka kehaosade kaupa. Kui nüüd võrrelda, siis enamus rasva on tulnud keresse ja jalgadesse. Täiesti tavaline minu puhul. Lihasmassi on juurde tulnud just jalgadesse, mis ju on ka üks suurimaid eesmärke! Olen nendele jalgadele ja tuharatele ikka korralikult koormust andnud. Kes ei mäleta, siis vahepeal tegin jalgu lausa kolmel korral nädalas. Esimesed kaks nädalat kõndisin iga päev nagu sant. Mingi aeg harjus ära. 

Mõõte ja pilte ma kahjuks sellel päeval kui DEXA-s käisin ei teinud. Aina lükkasin edasi ja aeg on nii kiirelt läinud et märkamatult ongi juba neljas dieedinädal. Parem hilja kui mitte kunagi, eksole. Niisiis võtsin see nädalavahetus kokku ja tegin mõned klõpsud ja otsisin setimeetri ka sahtlipõhjast üles. Võrdluseks panin augustis võetud mõõdud. 

Positiivne on see, et vöökoht on endiselt sama. Kahjuks ei ole minul see piht väga peenike. Aga eks igal ühel ole omad plussid, omad miinused. Tuleb leida enda plussid ja neid rõhutada. Kusjuures ükspäev arutasin ka sõbrannaga, kuidas suhtumine oma kehasse on niivõrd palju muutunud. Kui varem ma vaatasin teiste vormis naiste pilte ja kergelt kadestasin - tahaks endale ka sellist peenikest vöökohta või et ilusat tuharat või et sellist laia selga. Endiselt meeldib vormis naiste pilte vaadata (no meeste omasid ka muidugi on ilus vaadata), aga nüüd ei teki mul selliseid mõtteid, vaid lihtsalt imetlen, sest tean, et sellise vormi saavutamine ei tule iseenesest vaid nõuab ränka tööd. Nüüd ma tahan seda ISE saavutada! Tahan näha vaeva, et olla enda üle uhke. Tahan ISE vormida oma keha paremaks, ilusamaks, tugevamakas. Ma ei taha olla keegi teie vaid ma tahan olla parim versioon iseendast!

Kõige lõpuks siis mõned vormipildid. Vabandan selle unise näo pärast! :D

Armsad lugejad. Kui sa natukenegi minu teekonnale kaasa elad ja aegajalt siia pilgu viskad, siis anna mulle endast märku. Lubasin juba tükk aega tagasi teha postituse teemal küsimused-vastused, kuid see on mul veel pisut ootel. Seega kui Sul on mulle küsimusi, siis küsi julgelt. Võid mulle kirjutada instagrami või meilile, võid oma küsimuse ka siia alla kommentaaridesse kirjutada. Üks päev võtan küsimused kokku ja vastan nendele ühes postituses. 

Aitähh Teile!

Ilusat nädala algust!

:)

Banaanileib ja kaerabatoonid

Kuna minult on juba päris palju neid kahte retsepti küsitud, siis mõtlesin, et kirjutan need juba siia ka üles. Enne aga räägime natukene banaanist.

Minu arvates on banaan ikka üks superhea puuvili. Üksinda banaani ma väga ei söö, aga iga nädal toidukraami varudes lendab minu ostukorvi üks suur banaanikobar. Ostan juba rohkem valmis. Niisama süües meeldib mulle pigem rohelise koorega banaan seega valin poes peaaegu alati just kõige rohelisemad banaanid. Toas seistes lähevad nad üsna ruttu küpseks, eriti praegusel ajal. 

Aga mina just sellel eesmärgil neid rohkem korraga ostagi. Kui banaanid on juba piisavalt küpsed, rändavad need sügavkülma, et neist hiljem banaanijäätist teha. Sügavkülmast võetud banaan on eriti mõnus ka hommikupudru sisse visata. Teeb pudru mõnusalt kreemiseks ja magusaks. Lisaks kasutan neid ülimagusaid küpseid banaane erinevates küpsetistes. Banaaniga küpsetised ei vaja lisasuhkrut, sest banaan on ise juba niivõrd magus. Mõnikord pole olnud mul kannatust ja kui poest pole päris küpset banaani saada ja ikka niiväga isutab banaanileiva järgi, siis panen nad koorega ahju ja lasen küpseda kuni koor on must. 

Tihtipeale küsitakse minult mida tohib süüa ja mida mitte. Tihti ma kuulen ka, et banaan ei olevat hea ja seda peaks vältima. Loomulikult pole mõistlik banaani kilode viisi süüa, sest ta on ikkagi üsna magus ja sisaldab palju suhkrut. Praegu dieedi ajal jälgin ma rohkem ka päevast suhkru tarbimist ja kui tean, et õhtul tahaksin banaanijäätisega maiustada, siis hommikupudru peale seda ma ei pane. Igal juhul üks banaan päevas aga ei tee kellelegi liiga. Kaks ei tee ka liiga. Kõike tuleb ikka võtta mõistusega. 

Tegelikult saad Sa ilmselt ühest banaanist päevas rohkem kasu kui kahju. Banaanid on just tuntud oma kõrge kaaliumisisalduse poolest - ühes keskmises banaanis umbes 422 mg kaaliumit. See mineraal aitab normaliseerida südame tööd, saadab ajju hapnikku ja reguleerib niiskuse tasakaalu organismis. Lisaks sisaldab banaan B6 ja B12 vitamiine. B6-vitamiinil on meie kehas palju tähtsaid ülesandeid, kuid üheks olulisemaks võib pidada selle tuge südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. B12 vitamiini on vaja aminohapete normaalseks ainevahetuseks. Üks keskmine banaan kaalub umbes 120g ja annab 103kcal (SV22,6g, V1,4g, R0,2). Keskmine banaan annab 7% päeva soovitatavast C-vitamiini kogusest. Enne trenni ja pärast trenni on banaan suurepärane energiaallikas. Siiski soovitan alati ikka vahepalasse ka valku ja rasva lisada. Näiteks banaan + kohupiim + mõned pähklid.

Nüüd aga jagan Teile kahte retsepti - oma lemmikut banaanileiva retsepti, mis on mul juba aastaid kasutuses olnud ja kaerabatoonide retsepti. Dieedi ajal on selle leivaga maiustada ikka tõeline luksus. Makrod on üsna mõistlikud ja annab päevasesse kaloraaži kenasti sisse mahutada. Teise retsepti ma avastasin enda jaoks hiljaaegu - kaerabatoonid. Tegemist ei ole krõbedate batoonidega, vaid pigem koogi moodi, kergelt nätsked aga sellegipoolest ülimaitsvad. Tegin korraga üsna suure koguse, et oleks mugav vahepalaks kaasa haarata. Olen juba tagasisidet ka saanud, kes on proovinud ning see on olnud vaid positiivne. 

BANAANILEIB KÕRVITSA/ÕUNAPÜREEGA

• 240 g kaerajahu 
• 1 tl soodat 
• 1 tl küpsetuspulbrit 
• Soola
• 1 tl igat maitseainet – kaneel, ingver, pumpkin pie (olen lisanud natukene vürtspipart ja muskaati)
• 360 g küpseid banaane 
• 120 g kõrvitsapüreed või magustamata õunakastet
• 30 g mett või kookospalmisuhkrut (soovi korral võid ka ära jätta)
• 80 ml piima
• 2 tl vanilje ekstrakti 
• 3 spl kakaonibse (või tükeldatud šokolaadi)
• Soovi korral tükeldatud pähkleid

Kuumuta ahi 180 kraadini. Sega kausis kõik kuivained omavahel. Eraldi kausis sega kokku vedelad koostisosad. Lisa vedelik vähehaaval kuivainetele, sega ühtlaseks. Kõige viimasena lisa kakaonibsid ja soovi korral tükeldatud pähklid. Vala vormi. Küpseta ahju keskel umbes 30 minutit. Lülita ahi välja, jäta ahjuuks kinni ning lase veel järelküpseda 10 minutit. Lase täielikult jahtuda. Leib peaks jääma seest kergelt nätske. Parim on serveerida sooja leiba jäätisega. Aga ideaalselt sobib ka kohupiimakreem või maapähklivõi ja lisaks marju. Lase aga fantaasial lennata. 

KAERABATOONID

• 630 g küpseid banaane
• 60 g maapähklivõid
• 230 g india pähkli piima (või muud piima)
• Soovi korral vanilje ekstrakti
• 250 g kaerahelbeid
• 35 g toorkakao pulbrit
• 1 tl soola
• 50 g kakaonibse või tükeldatud šokolaadi

Purusta banaanid kahvliga püreeks, sega juurde maapähklivõi ja piim. Lisa ülejäänud ained ja sega ühtlaseks massiks. Kuumuta ahi 180C. Küpseta ahju keskel 30 minutit. Seejärel lülita ahi välja ning lase järelküpseda 10-15 minutit. Ükspäev serveerisin seda vaarikatega aga teine päev lisasin veel ka Tere uut vaniljemaitselist valgupudingut. Ideaalne kooslus!

Kui oled järgi proovinud, siis anna mulle ka teada, kuidas maitses. Tänaseks kõik. Peagi aga juba lähemalt minu ettevalmistusperioodi algusest. Sest kes veel ei tea, siis on mul plaanis sügisel taaskord lavale minna.

Ilusat nädalat!

:)