Trenn, toitumine, nutridata

Uskumatu kui kiirelt läheb aeg.  Lisaks tööle ja trennile on lisaks olnud palju muid tegemisi-toimetamisi ja seetõttu pole jõudnud siia ka pikka aega kirjutada kuigi jututeemat jagub. 

Trennis käin endiselt Healthy Attitude Fitclub-is. EMS-treeningud ja jumping. Ma ei jõua ära kiita klubi meeskonda. Kõik on nii sõbralikud ja abivalmid ja lihtsalt kiirgavad positiivset energiat. Trenni lähen alati heameelega ja tõesti nagu üks blogija kirjutas - selline tunne nagu läheks sõpradele külla. Nii kodune ja hubane tunne on seal. 

Peaaegu kõik treenerid on vist saanud minule EMS-treeningut läbi viia. Mulle meeldib, kuidas kõik elavad mulle kaasa ja pushivad mind, et ma ikka pingutaksin maksimum, et saavutada võimalikult hea vorm. Ikka alati imestan kui rasked on trennid ja alati mõtlen, et ega üle 20 minuti vist ei jõuakski EMS-iga puhtalt jõutrenni teha. Trenni lõpus on alati higipiisad mati peal. Küsisin Eliselt, et miks ma tunnen end iga kord järjest nõrgemana. Tema vastas mulle selle peale, et ma pole nõrgem, vaid iga trenn saavad nad mulle suurema impulsi peale keerata. Ehk siis kui jõusaalis raskusi tõstes saad aru oma arengust, siis EMS treeningu puhul ise arengut märgata on raske, kuna sa ei tunne impulsi vahet oma kehal nii hästi, küll aga jõusaalis sa ju näed mitme kg raskusega sa harjutust teha jõuad. Käisin ka EMS-iga puhtalt jooksu tegemas, 30 minutit. Selle aja jooksul oli kolm erinevat režiimi - soojendus, süvalihas, pindmine lihas. Algul mõtlesin küll, et kui tüütu on joosta lindi peal ja et aeg kindlasti venib. Minu üllatusena aga läks aeg kiirelt ja erinevad impulsid tegid jooksu põnevamaks. Lisaks iga natukese aja tagant keeras treener impulssi juurde. Lõpp oli ikka päris raske ja tegin jooksu asemel mõned minutid 13 kraadise nurga all kiirkõndi. Higi tilkus rajale ja lõpus olin nii väsinud. Arvasin, et lihased on küll järgmine päev haiged, aga õnneks ei olnudki midagi hullu. Areng on olnud minu arvates ikka päris hea. Lihased on rohkem välja joondunud, ise tunnen ka end rohkem trimmis olevat. Eriti hästi on hakanud välja joonduma jalalihased, sest need on ilmselt ka kõige suurema koormuse saanud. 

Kuna konkursi lõpuni pole enam kaua aega jäänud, siis otsustasin, et lisan rasvapõletamiseks kardiot juurde  -  püüan tihedamini käia Jumpingus. EMS trennid teen võimalusel 40-minutilised, kus alustuseks on 10 minutit jooksu. Jumpingust olen ka endiselt vaimustuses. See trenn on nii fun ja alati naudin seda maksimaalselt. Vahepeal on küll tunne et no lihtsalt ei jõua hüpata, aga üldiselt on see nii ainult trenni alguses. Kui keha saab soojaks, siis tuleb ka jõudu. Olen kõigi treenerite jumpingus käinud ja iga trenniga olen rahule jäänud. Mulle meeldib vaheldus - iga treener teeb pisut teisiti. Pärast jumpingut on alati mõnus kerge tunne, peale trenni koju jalutades on alati selline tobe muie näol. Kohe peale trenni ei olegi nagu söögiisu aga nii kui koju jõuan, kõht lausa karjub söögi järele. 

Trennide kohapealt on taaskord üsna intensiivne olnud. Hafitclubis ka juba öeldakse, et olen üks paras trennihull. Täna plaanin minna sinna jooksma 30 minutit ja kui on vabu kohti siis jääksin ka jumpingusse. Enely soovitas proovida nii. Ütles, et peale jooksu pidi olema eriti kerge hüpata, sest lihased on nii soojaks tehtud. Näis kas saan täna järgi proovida. Lisaks klubi trennidele olen ka kodus aegajalt ikka teinud juurde. Siin aga ülevaade minu trennidest.

Toitumine on mul üldiselt paigas olnud, ikka oma tunde järgi ja aegajalt kasutan ka nutridata abi. Siiski olen ka patustanud. Jaanuari lõpus oli mul isa juubel ja kodus oli ikka kõike head ja paremat ning ühe tordilõigu sõin ka ära. Töö juures on ka olnud kaks sünnipäeva. Eelmine nädalavahetus oli õe üllatuspidu (babyshower - jeiii, varsti saan tädiks) ja need magusad sefiirikorvikesed nägid nii head välja, et ikka pidin ühe ära sööma. Pühapäeval mõtlesin, et teen trennivaba päeva, kuid hommikul läks siiski suhteliselt vara uni ära ja kuna tõotas tulla suhteliselt patutoitude rikas päev, siis panin ikkagi trenniriided selga ja kodune trenn võis alata. Tegin lower extreme-i ja pilatese. Peale esimest trenni olin juba läbimärg, aga enesetunne oli hea. 

Pühapäeval oli õe sünnipäev ja käisime Taskus asuvas Da Vinci restoranis söömas. Võtsin täisterapasta koorese kana-seenekastmega. Loomulikult sõin juurde ka paar viilu sealset imemaitsvat ciabattat koos maitsevõiga. Õhtul aga läksime sõbranna juurde burksiõhtule. Nimelt juba jaanuarikuust saadik oleme planeerinud järjekordset kokkamisõhtut, koguaeg lükkus see aga edasi. Lõpuks leidsime sobiva aja. Kui eelmine kord tegime Prantsuse kööki, siis seekord oli Ameerika ja mis sobiks paremini menüüsse kui üks maitsev home-made burger. Üldse ei tunne süümepiinu, sest olen ju muidu päris tubli olnud. 

Kui keha on välimuselt muutunud küll ja sentimeetrid on veidi vähenenud siis kehakaal on küll üsna jonnakas olnud. Kõigub päris palju, aga õnneks juurde ei ole tulnud. Usun et pigem see langus ei tule nii kergelt seetõttu, et lihasmassi on juurde tulnud ja see on asendunud rasvaga (või vähemalt ma loodan, et asi on selles). Sellegipoolest mõtlesin, et proovin paljukiidetud Fitlapi toitumiskava. Sain kuuks ajaks seda tasuta proovida ja eilsest hakkasin toitumist selle järgi planeerima. Mida rohkem ma fitlapi programmi süvenen, seda enam see mulle meeldima hakkab. Retsepte on palju, koostisosasid annab tõhusalt asendada, kasutamine on tehtud väga mugavaks. Eile oli siis esimene päev ja menüü oli järgmine: hommikuks juustune kaeraklii puder, lõunaks brokoli-püreesupp, õhtuks kikerherne-seene panniroog, enne trenni sõin kohupiimapastat kirsside ja kreeka pähklitega. Näljatunnet ei tundnud, kõht püsis täis, portsjonid olid korralikud, toidud maitsvad. Ainuke asi mille pärast ma muretsen on see, et äkki on päevane kaloraaž minu trenni arvestades liiga väike. Seda ju küll ei taha, et kaal hakkaks lihaste arvelt langema. Igal juhul proovin ja vaatan kuidas keha reageerib. Olen juba ka mõelnud, et ostaks aastase kasutuse, sest sealt saab palju tervislikke ideid kokkamiseks. Vaevalt, et ma viitsiksin seda ka aastaringselt jälgida, kuid hea on kui on olemas. Mõnikord ikka tahaks mingeid enda otsitud retsepte katsetada. Selleks on küll fitlapis olemas üks patutoidukord nädalas, kus võib süüa mida tahad ja kui palju tahad, kuid kuna mul pole väga kaaluga probleeme, siis ei näe põhjust miks peaksin aastaringselt rangelt toitumiskava järgima. Ega see kaalumine on ju üsna tüütu kui aus olla. Siia aga üks pilt ka minu õhtusest kikerherne-seene roast, kõrvale kanafilee ja vabavarast kaks tomatit. Vastlakuklitest hoidsin eemale, ausaltöeldes pole ka nende järele isu.

Et saada ülevaadet makrotoitainetest ja kaloraažist, sisestasin oma menüü ka nutridatasse ning tundub, et on enam-vähem paigas küll. 

Saidki vist kõik mõtted kirja pandud, mida tahtsin jagada. Püüan see nädal ja järgmine nädal kohe ekstra tubli olla, sest järgmise nädala lõpus juba peab pildid tegema. Vahepeal pole pildistanud bikiinides ja ootan ka ise juba ärevusega, et kas ja kuidas muutused välja tulevad. Ise tunnen küll end hästi :)

Aeg-ajalt loen ikka ka teiste osalejate blogisid ja tõesti on niiniiii palju tublisid naisi - soovin Teile kõigile jätkuvat motivatsiooni!