Kolmapäev, 29. august 2018

Mõõdud, eelmise nädala kokkuvõte, motivatsioon ja distsipliin

Tere taas, armsad lugejad!

Alustasin juba pühapäeval selle postituse kirjutamisega, aga nagu ikka, siis ka seekord ei õnnestunud mul korraga kõike kirja panna. Eelmine kord rääkisime palju numbritest - kalorid, makrod ja kehakaal. Kui Sa pole seda veel lugenud, siis piilu SIIA. Kokkuvõttes võib öelda, et ettevalmistus on läinud siiamaani plaanipäraselt. Kehakaal on stabiilselt langenud ning pilt on läinud paremaks. Kaloreid pole veel pidanud väga palju langetama ja süüa saab võrreldes eelmise dieediga ikka päris korralikult. Laupäeval sain laadida - 2500kcal. Plaanis oli sellel päeval teha ka pikem kardio, kuid kuna vihma sadas, siis see lükkus hoopis pühapäeva peale. See oli tegelikult üsna hea variant, sest pühapäeva hommikul tundsin end pisut kehvasti, kehakaal oli +800g ning oli kohe tunda, et keha hoidis vett kinni. Teate küll seda fluffy tunnet. 


Igal juhul teadsin kaalutõusu põhjust, seega paanikat ei tekitanud. Võtsin siis jalgratta ning sõitsin Saadjärveni ja tagasi. Saadjärve ääres natukene puhkasin ja nautisin kohvi. Jõudsin tagasi täpselt enne vihmasadu, seega vedas. Esmaspäeval oli taas enesetunne hea ning kaal tagasi 60kg peal. 

Esmaspäeval võtsin ka mõõdulindi kätte ning nagu lubasin, siis ka seekordses postituses saab olema natukene numbreid. Viimati võtsin mõõdud 18.juuli. Nagu tabelist näha, siis sentimeetreid on ikka omajagu läinud (kahjuks ka rinnast). Miks tasub end aeg ajalt mõõta? Iseennast vaatame peeglist iga päev. Nüüd olen pea iga hommik peegli ette astunud ja teinud läbi kohustuslikud poosid. Harjume oma peegelpildiga niivõrd ära, et tihti ei pane ise muutusi tähelegi. Tihti vaatan peeglist ja mõtlen, et ikka sama. Numbreid vaadates, võrreldes ja analüüsides aga on näha, et muutused on toimunud. Need annavad kindlustunnet, et olen õigel teel. 

18. juuli
27.august
Vahe
Kaal
62,3
Kaal
60
2,3
Säär
P 35, V 34
Säär
P 33,5 V 33
P1,5 V1
Reis
P 57,5, V 55,5
Reis
P 54,5 V53,2
P3 V2,3
Puus
96,5
Puus
92
4,5
Vöökoht
69
Vöökoht
67,5
1,5
Rind
90,5
Rind
87
3,5

Numbrid ei tohiks saada kinnisideeks aga samas ei saa neist ka mööda vaadata. Täna hommikul kui ärkasin, siis oli selline tunne jälle, et nüüd olen küll juurde võtnud. Astusin kaalu peale. Astusin veel kord, kolmas kord ka. Ja ikka näitas kaal ühte ja sama numbrit - 59,9. Viimati algas kaalunumber viiega eelmine võistlusperiood. Raske oli uskuda. Aga see näitab, et tihtipeale enesetunne ja pilt mida näed peeglist pole numbritega kooskõlas. Loodan, et saate aru mida mõtlen. Dieedi perioodil on olnud ka päevi, kus tunnen tõesti, et ilmselt kaal ei näita ilusat numbrit ja otsustan mitte kaalule astuda kuna see tekitaks ainult lisastressi. Mõni päev lihtsalt tunnen, et ei taha seda numbrit näha, kuigi teadvustan endale, et lõppude lõpuks ei mängi kaalunumber rolli, sest seda ju võistlustel ei küsida. Visuaalne pilt on määrav.

Natukene veel numbritest. Lubasin, et teen iga nädal väikese kokkuvõtte oma kehalisest aktiivsusest. Eelmine nädal oli puhkuse viimane. Taaskord oli üsna aktiivne nädal ning unega seotud numbrid on ka natukene paremaks läinud.


10. NÄDALA KOKKUVÕTE

Keskmine kehaline aktiivsus (Level 3) - 139% (kõrgeim oli 206%).
Nädalas kulutasin 16 940 kcal, keskmine 2420 kcal (kõrgeim 2813 kcal).
Samme tegin kokku 104 049, keskmine 14 864 (kõrgeim (kõrgeim 25 670 sammu).
Magasin keskmiselt 7 tundi ja 35 minutit - Juba parem!
Tegin kokku 11 trenni, millega kulutasin 4432 kcal, keskmiselt 403 kcal (kõrgeima kulutusega trenn oli pühapäevane jalgrattasõit oli 841 kcal).



MOTIVATSIOON JA DISTSIPLIIN

Täna tahaksin puudutada veel ühte teemat - motivatsioon ja distsipliin. Paljud on minult küsinud, et mis mind motiveerib trenni minema ka siis, kui olen tohutult väsinud? Mis motiveerib mind seda kõike tegema ning üleüldse miks ma seda teen? Mis ma saan vastu ehk mis on võistluste auhinnafond ja kas see on seda aega, pingutust ja raha väärt?

Miks ma seda teen?

Ütlen ausalt, et see hobi pole just kõige odavam, eriti kui oled naine. Lisaks võistluste osalustasule, reisi- ja ööbimiskuludele, litsentsitasule, grimmile, poseerimistundidele lisanduvad veel ka hirmkallid bikiinid, kingad, ehted, iluprotseduurid (juuksur, kosmeetik, maniküür). Kulusid on veelgi - toit, toidulisandid (pole küll kohustuslikud aga dieediperioodil, kui toit on piiratud, siis leian, et kvaliteetsed toidulisandid toetavad organismi - omega 3, vitamiinid, probiootikumid, seedeensüümid), massaaž (aitab kaasa lihaste taastumisele, dieediperioodil on see paraku aeglasem ja raskendatud). Ilmselt on kulusid veelgi, aga kõik ei tule korraga meelde. Auhinnafondi pärast ma seda kohe kindlasti ei tee. Mina teen seda ISEENDA JAOKS. Sport kuulub minu elu juurde ja see mis ma teen on minu ELUSTIIL. Jõusaal on võitnud minu südame. Tahan olla tugev ja vormis ning isegi kui ma ei võistleks, siis hantlid ning kang on ja jäävad minu sõpradeks. Võistlemine on põnev. Sa näed aastaid vaeva oma keha vormimisega, kuid aegajalt tahaks ju veidi lähemalt vaadata, mida oled saavutanud. Võistlustel osalemine annab selleks hea võimaluse - korraks rasv maha, vaatab mis seal all on ja siis rügab tööd edasi, et saada veelgi paremaks. Mulle meeldib kui mul on kindel eesmärk, mille poole püüelda. Loomulikult tahan, et mul läheks võistlustel hästi, kuid minu jaoks on siiski kõige olulisem olla parem versioon iseendast. Olla parem kui eelmine kord. See on teekond, mis paneb proovile, mille käigus õpid iseennast veelgi rohkem tundma, mis kasvatab ning teeb paremaks inimeseks, teeb tugevamaks. Jah, on ka päevi, kus ma istun väsinuna, pisar silmis ja mõtlen, et kas see tõesti on seda kõike väärt. Kõik päevad ei ole lillelised, aga õnneks on paremaid päevi ikka kordades rohkem. Aga just need rasked päevad teevadki tugevamaks, kasvatavad iseloomu. Lõpuks ma tean, et SEE ON SEDA VÄÄRT. Paljud ei mõista seda ega saagi kunagi mõistma. Kes teevad sama ala, need kindlasti teavad millest ma räägin. Mina naudin kogu teekonda kuni võistlusteni välja ja ka sealt edasi. Võistlustega see kõik ju ei lõppe. Aga jah, see emotsioon, mis võistlustelt saab, on kirjeldamatu. Kogu see glamuur ja sära. Olen naine ja loomulikult ma naudin seda kui saan end ekstra üles lüüa, särada ja natukene tähelepanu nautida. Neid tundeid ja mõtteid on nii raske siia kirja panna, numbritega on asi tunduvalt lihtsam. Ma siiski loodan, et natukenegi aitab see tekst siin paremini selle ala võlu mõista.

Aja planeerimine ja hetkes elamine.

Enne veel kui räägin motivatsioonist  tahaksin rääkida sellest, mis aitab mul järje peal olla. Mis aitab mul võtta igast päevast maksimumi. Leian igas päevas pisidetaile, mis toovad minu näole naeratuse ja aitavad ka kõige raskema päeva muuta ilusaks. Olen seda oskust enda juures arendanud - oskust märgata ja hinnata. Aeg läheb teinekord nii kiirelt ja ei pane tähelegi, et juba on päev õhtus. Õhtuti võtan kasvõi mõneks minutiks aja maha, mõtlen oma päeva üle järele ning analüüsin seda. Leian oma päevast positiivseid hetki, mõtlen need veel korra enda jaoks läbi ja talletan. Positiivse võtan endaga kaasa, negatiivsest õpin ja püüan endast maha jätta. Leian, et oskus elada hetkes, päev korraga, teeb elu palju kergemaks. Loomulikult on vaja planeerida ning ka ette mõelda. Hetkel on tõesti nii palju koguaeg teha ja tahaks rohkemgi jõuda, aga võtan asja reaalselt. Mina võtan planeerimiseks eraldi aja, kirjutan endale kalendrisse päeva/nädalaplaani üles, et ma teaksin, mis mind ees ootab. Kui ma kellaajaliselt märgin kalendrisse päevased tegevused ära, siis ma näen kui palju ma ka reaalselt jõuan ära teha. Lihtsalt päevaplaani koostades kippusin ennast ja aega üle hindama ning pooled tegevused jäid ikkagi tegemata ja see muutis mind ärevaks. Kui kalendris on kõik paika pandud, siis ei pea ma muretsema, et miskit läheks meelest ära ja palju lihtsam on elada hetkes. Siiski ka nii toimides ei lähe alati kõik plaanipäraselt, sest me ei ela ideaalses maailmas. Ikka pean mõnikord oma päeva tegemisi ümber planeerima või mõned edasi lükkama aga vähemalt on mingigi kontroll aja üle olemas. Igal juhul sellisel kiirel ajal on kalender äärmiselt vajalik abivahend.


Mis mind siis ikkagi motiveerib, kust ma leian motivatsiooni ning mida ma teen selleks, et seda hoida?

  • Võin julgelt väita, et olen iseenda motivatsiooniks. Suurt motivatsiooni annab mulle eelmise võistlushooaja piltide vaatamine. Aegajalt ikka teen seda. Näen piltidelt seda emotsiooni, mida tahan uuesti tunda. Vormi osas tahan aga olla parem kui eelmine kord. Minu jaoks on kõige olulisem ikkagi võistlemine iseendaga. Selles osas tunnen, et olen juba võitnud. Ma näen, et olen arenenud ning suudan seekord tuua lavale parema vormi. Väike meeldetuletus 2016 aasta sügise lavavormist. 

  • Head inimesed minu ümber. Mul on tohutult vedanud, sest minu ümber on nii palju inimesi, kes elavad minu teekonnale kaasa ja on mulle igati toeks. Minu pere ja sugulased. Sõbrannad, kes ikka aegajalt uurivad, et kuidas mul läheb ja mõistavad, et sel kiirel ajal kipun ma neid pisut unarusse jätma, aga seda mitte paha pärast. Mul on suurepärane treener, kes usub minusse ja keda ma mitte mingil juhul ei taha alt vedada. Meil on vinge oma tiim ja lõbusad ühistrennid. Mul on toetavad töökaaslased, kes aegajalt norivad, aga see teebki asja lõbusaks. Nii palju on inimesi, kes toetavad mind nii kuidas saavad - kliendid, juuksur, armas kosmeetik (kes on ühtlasi korteri omanik, mida üürin), mõned tuttavad, kes pakuvad abi ilma et tahaks midagi vastu saada. Häid inimesi on palju. Mõnikord kui ma tunnen, et pole motivatsiooni, siis ma tean, et pean lihtsalt korraks võtma aega, et maha istuda ja lihtsalt mõelda. Muidugi ma teen seda kõike eelkõige enda jaoks, aga teinekord ma mõtlen nendele inimestele, kes minu teekonnale kaasa elavad ja see annab mulle tagasi selle motivatsiooni, sest ma ei taha neid alt vedada samamoodi nagu ei taha ma alt vedada iseennast. 

  • Sotsiaalmeedia. Tänu sotsiaalmeediale olen palju kokku puutunud väga toredate inimestega. Mulle meeldib oma tegemisi jagada (põhiliselt story-de kaudu Instagramis). Küsite miks? Ma olen inimene, kellele meeldib lähedus ja seltskond. Mulle tohutult meeldiks tulla õhtul koju ja jagada kellegagi päeva muljeid. Elan aga üksinda ja lemmikloomi ka pole. Lisaks sellele tean ma, et mitmed minu sõbrad, sõbrannad ja tuttavad jälgivad mind ning neile meeldib minu tegevustega kursis olla. Tore on jagada emotsioone ja hetki. Mõnikord saan ka tagasisidet täiesti võõrastelt inimestelt. Hiljuti kirjutas üks tüdruk, et nägi minu story-t kuidas Saadjärvel käisin ja järgmine hetk nägi mind reaalselt jalgrattaga Saadjärvelt tagasi sõitmas. Ütles, et tunne oli nagu oleks kuulsust näinud. Täna kirjutas üks armas inimene, et minust kiirgab nii palju headust ja soovis edu tippude vallutamisel - terve päeva tegi rõõmsamaks. Ausalt, sellised sõnumid lähevad südamesse, hinge ja annavad juurde motivatsiooni jätkata sellega, mida teen. Ma tahan oma tegemisi jagada, sest kuidagi see hoiab mind motiveerituna ning võib-olla annavad minu tegemised kellelegi omakorda motivatsiooni juurde. 
  • Tsitaadid. Mõnikord tõesti on paha tuju ja kurb olla ja mitte miski nagu ei aitaks. Minu puhul toimivad ka motiveerivad tsitaadid. Pinterest on üks hea koht kuhu aegajalt sukelduda. Lihtsalt  toksin midagi otsingusse ja hakkan lugema. Loen ja loen ja tunnen, kuidas tuju lähebki paremaks. Negatiivsete mõtete pilv hakkab vaikselt laiali hajuma ja rõõmsamad mõtted tulevad uuesti nähtavale.

  • Areng - pildid ja numbrid. Motivatsooni tõstab arengu nägemine nii visuaalselt kui ka numbrites. Seetõttu tasub teha iga natukese aja tagant vormipilte ning võtta mõõte. Eelmise postituse kirjutamine oli minu jaoks vägagi motiveeriv, sest polnud nii põhjalikult veel numbreid analüüsinud. Sain sellega aga kindlust juurde, et ole õigel teel. Lisaks vormipiltidele olen käinud mõned korrad ka looduses pildistamas. Ilusad pildid mõjuvad alati hästi. Seetõttu olen ka planeerinud päris mitu fotosessiooni. Üks on tulemas juba sellel pühapäeval. Vahetult enne võislutis käin ka Siim Kinnase juures jõusaali fotosessioonil. Eelmine võistlushooaeg ei käinud fotograafi juures oma vormi jäädvustamas. Seekord ma seda viga ei tee. Siis on järgmine hooaeg veel rohkem pilte, kust motivatsiooni ammutada. 


Allikaid, kust motivatsiooni ammutada on omajagu. Teinekord piisab vaid mõneminutilisest mõttepausist, et luua selgust, miks ja mille jaoks ma seda teen ning motivatsioon ongi jälle platsis. Tunnistan aga ausalt üles, et mõnikord tuleb ette ka neid päevi, kus mitte miski ei aita. Väsimus võtab võimust ja kohe üldse ei taha/jõua trenni minna või poseerimist harjutada või teha suurt pingutust nõudvat HIIT-i. Siin tuleb mängu DISTSIPLIIN.



Ma lihtsalt tean, et ma pean selle ära tegema, et saavutada oma eesmärk. Mõnikord lähen saali, teen trenni ära ja tuju ongi parem. Mäletan aga eelmisest dieediperioodist, et oli ka päevi, kus ma läksin jõusaalist nuttes koju olgugi et minnes oli motivatsioon laes ja tuju igati hea. Aga eks see tujude kõikumine käib ilmselt asja juurde ja kõik me puutume sellega kokku. Kui Sul on aga kindel siht ja eesmärk, mille poole püüelda, siis sa lihtsalt võtad ennast kokku ja järgmine päev mõtled, et küll olin ikka tubli. Eksole? Nädala lõpus on alati nii hea tunne, kui tead, et kõik tegevused on tehtud ja oled astunud sammu lähemale oma eesmärgini.

Seekord oli nii palju mõtteid, mida kirja panna. Võib-olla sai kohati natukene kaootiline postitus. Tunnen, et olen vist pisut emotsionaalsemaks muutunud (ehk veelgi emotsionaalsemaks kui ma muidu olen). Igal juhul tean, et olgu nii raske kui on, siis lõpptulemus on seda kõike väärt.




Ilusat nädala jätku! Järgmine kord juba uue nädala kokkuvõte ja pisut lähemalt erinevatest iluprotseduuridest. Olge mõnusad!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar