Palju maitsvaid retsepte - järgi proovitud!

Heihei! 

Instagramis on vist mõned juba aru saanud, et mulle väga meeldib köögis vaaritada ja uusi retsepte katsetada. Muudkui aga tuleb story'sse toidupilte. Vahepeal see uute retseptide otsimise ja katsetamise tuhin kadus ära, kuid nüüd on jälle tagasi tulnud. Põhiliselt otsin retsepte pinterestist. Mõtlesin siis, et mis ma ikka neid retsepte vihikusse kirjutan vaid toon parimad palad ka siia. Teinekord on endalgi hea uuesti üles otsida. Viimasel ajal olen kohe eriti maitsvate retseptide otsa sattunud. Seekord on põhirõhk magusal. 

KAERA-KÕRVITSA PANNKOOGID

Jagasin seda retsepti ka instastory's. Ükspäev aga avastasin et olin pildi pealt ühe tähtsa komponendi unustanud - jahu. Olin just ühe suure kõrvitsa püreeks teinud ning mõtlesin, kuhu seda lisaks supile ja pudrule veel võiks lisada. Kuna oli ilus pühapäeva hommik, siis tulid mõttesse pannkoogid. Originaalretsepti kahjuks enam üles ei leia. Pannkoogid said aga ülimaitsvad!

• 40 g täistera kaerajahu
• 55 g Valio Gefilus maitsestamata jogurtit
• 55 g kõrvitsapüreed*
• 1 muna
• 45 ml Alpro magustamata mandlipiima
• 1/2 spl Steviat
• 1/2 tl kaneeli
• 1/4 tl ingverit
• näpuotsaga muskaati või vürtspipart
• 1/2 tl küpsetuspulbrit

*Kui kõrvitsapüreed pole, siis asenda see mõne muu püreega (mango, õun, ploom) või purustatud küpse banaaniga. 

Sega kõik ained omavahel. Kõige viimasena lisa küpsetuspulber. Lase taignal seista pool tunnikest ja seejärel küpseta keskmisel kuumusel pisikesed pannkoogid. 

See kogus pannkooke annab 260kcal (C28,F9,P14).

Mina otsustasin pannkookidest torni laduda, päris kõrge torn sai ja mitu korda tahtis ümber kukkuda. Torni ehitamiseks kasutasin Alma mustikamaitselist Kreeka jogurtit. Lisandiks veel natukene vahtrasiirupit, mustikaid ja banaani. 

LAHJA TOORJUUSTUKOOK

Kunagi ammu juba sai SEE retsept to do listi lisatud. Millegipärast jäi tegemata ja leidsin alles hiljaaegu selle uuesti üles. Üks ütlemata lahja variant toorjuustukoogist, aga vägaväga maitsev. Eriti hea oli see kook ülejärgmisel päeval. Kirsikastet mina ei teinud vaid serveerisin seda omatehtud hapuka kreegimoosiga - super!

PÕHI:

• 95 g küpsiseid (kasutasin tavalisi Kalevi šokolaadiküpsiseid)
• 12 g kookosrasva

KATE:

• 400 g Alma rasvatut kodujuustu (0,1%)
• 200 g lahjat toorjuustu (kasutasin Exquisa fitline toorjuustu)
• 3 muna
• 30 g täistera nisujahu
• 70 g steviat (või muud magustajat)
• pisut soola
• 100 g maitsestamata jogurtit (kasutasin Valio gefilus laktoosivaba jogurtit)

Purusta küpsised ja sega sulatatud kookosrasvaga. Pressi vormi põhja (kasutasin 18cm läbimõõduga koogivormi) ja eelküpseta 160C juures 15 minutit. Samal ajal blenderda kodujuust ühtlaseks (või kasuta saumikserit). Lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks. Vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta kooki veel 60 minutit. Lülita ahi välja ja hoia kooki ahjus veel tund aega. Tõsta ahjust välja ja lase jahtuda. Pista külmkappi ja ideaalvariandis maiusta alles järgmisel päeval. Ja nagu juba mainisin siis soovitan serveerida koos mõne hapuka moosiga. 

100g koogi kohta 130kcal (C11,4/F4,4/P11,2)

TOORJUUSTU GLASUURIGA PORGANDI-ANANASSI KOOK 

Eile avastasin, et külmkapis on lahtine ananassikonserv, mis oleks vaja ära kasutada. Kuna täna käisin õel külas, siis oligi hea põhjus üks maitsev kook külakostiks kaasa küpsetada. Leidsin veel ka porgandeid ja ühe paki toorjuustu. Pikema mõtlemiseta läks käiku SEE retsept. Mina kasutasin kattes tuhksuhkru asemel karamellise mekiga palmisuhkrut pooleks steviaga. Porgandikoogid on mulle alati meeldinud. See kook lõhnas nii hästi, nagu jõulud (kaugel needki enam on eksole). Ka õetütar sõi seda suure isuga. Mõnusa tekstuuriga kook - mahlane ananass, krõmpsud kreeka pähklid, kreemjas karamellise mekiga kate. 

KOOK:

• 250 g täistera nisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• 1/2 tl soola
• 2 tl kaneeli
• 1/2 tl ingverit
• 1/4 tl muskaati või vürtspipart
• 1/4 tl nelki
• 100 g palmisuhkrut
• 40 g oliiviõli
• 130 g Alma kreeka jogurtit
• 3 muna
• 180 g purustatud ananassi omas mahlas 
• 300 g peenelt riivitud porgandit
• 70 g hakitud kreeka pähkleid

TOORJUUSTUGLASUUR:

• 200 g toorjuustu (kasutasin Philadelphia light 11%) 
• 130 g kreeka jogurtit
• 65 g steviat
• 50 g palmisuhkrut

Sega omavahel kuivained. Vahusta eraldi kausis kookossuhkur koos õliga. Lisa jogurt ja sega ühtlaseks. Lisa ükshaaval munad, vahepeal mikserdades. Seejärel lisa kuivained ja sega ühtlaseks taignaks. Viimasenda lisa ananass, porgand ja hakitud kreeka pähklid. Sega ettevaatlikult ühtlaseks. Vala võiga määritud ahjuplaadile (või vormi). Küpseta kooki 180C juures 35-45 minutit. Tõsta kook välja ning lase täielikult jahtuda. Glasuuri jaoks vahusta kõik ained kuni suhkur on sulanud. Määri glasuur jahtunud koogile. Kaunista - mina kasutasin pohli, kreeka pähkleid, kookoshelbeid, kakaonibse. Neid ma makrodesse ei arvestanud. Ja pildil olev koogitükk on umbestäpselt 135g.

100g koogi kohta 212kcal (C26,6/F9/P6,9)

BBQ REBITUD KANALIHA JA KODUNE BURGER

Magusale lõpetuseks midagi soolast ka. Alates sellest ajast kui sain endale multikeetja olen korduvalt teinud rebitud kanaliha. Lemmik on mehhikopärane, aga täna mõtlesin, et proovin vahelduseks BBQ maitsega. Tavaliselt ostan korraga kilo kanafileed ja teen suurema portsu, sest see säilib külmkapis väga hästi (võib isegi ka sügavkülma panna portsjonite kaupa). Lisaks saab seda nii mitut moodi kasutada - burgeri ja tortillade vahele, burritod, koos riisiga, püreesupi peale, salati sisse. Pea igale poole sobib. BBQ retsept on kohe eriti lihtne ja multikeetjaga pole valmistamine ka teab mis keeruline. Lihtsalt kõik asjad ühte potti (isegi tükeldama ei pea) ja lased podiseda kolm tunnikest. Vahepeal saab muid toimetusi teha. Kui kolm tundi möödas, siis rebid kana kahvliga (kana lihtsalt ise laguneb laiali), segad korra ja lased veel 15 minutit podiseda. Nii mõnus mahlane jääb!

• 870 g kanafileed
• 250 g Salvesti BBQ mustsõstrakastet (teinekord prooviksin mõnda muud BBQ kastet, mis oleks pisut intensiivsema maitsega)
• 50 g Itaalia salatikastet
• 50 g pruuni suhkrut
• 15 ml Worchesteri kastet
• soola

Maitsesta kanafileed natukese soolaga ja aseta multikeetja anumasse. Sega omavahel ülejäänud ained ning vala kanafileede peale. Küpseta madalal kuumusel kolm tundi. Seejärel lõhu kanafilee kahvliga ribadeks ja lase veel 10-15 minutit podiseda. 

100g rebitud kanafilee kohta 131kcal (C11,8/F0,2/P20,6)

Meie tegime täna burgereid. Kasutasime Leiburi burgerikukleid, mis on minu arvates täpselt paraja suurusega. Vahele läks törts majoneesi, praetud sibulat, salatilehti, värsket kurki, hapukurki, tomat it (kusjuures veel koduaia oma - nii maitsev), röstsibulat.

Järgmine nädal juba uued retseptid. Ema käis täna külas ja tõi mulle kuldkollast kõrvitsat, suuri kodukana mune, kilekotitäis õunu, porgandit ja kartulit. Milline luksus! :)

Mõnusat pühapäeva õhtut ja tegusat uut nädalat! :) 

Seedeensüümidest - toidust ja toidulisandina. Kuidas on mõjunud?

Aitähh kõigile niivõrd positiivse tagasiside eest, mis tuli pärast eelmist postitust. Rääkisin Teile, et on ülioluline hoida korras oma seedimine ja soolestik, sest paljud terviseprobleemid saavad alguse just sealsest tasakaalutusest. Rääkisin ensüümide tähtsusest ning miks me kannatame tänapäeval ensüümide puudulikkuse all ning mis võiks olla lahendus - elustiili muudatused, muutused toidulaual, kvaliteetsed toidulisandid. Täna räägin lähemalt seedeensüüme sisalduvatest toidulisanditest, kuidas need mulle mõjunud on, mis muutusi olen tähele pannud ja mida teen mina, et saada ka toidust rohkem ensüüme kätte. 

Suve keskel hakkasin võtma enzymedica seedeensüüme - Digest Basic. Tegemist on kvaliteetsete toidulisanditega. Tänu TheraBlend protsessile on need seedeensüümid aktiivsed kogu seedekulgla ulatuses, kus pH varieerub väga happelise ja aluselise vahel. TheraBlend protsess ühendab ensüüme sellisel viisil, et ensümaatiline aktiivsus oleks tagatud kogu pH skaalal. Kui huvitab, siis loe lähemalt ja vaata videot SIIT.

Ensüümid on kapsli kujul ja neid tuleb võtta üks kapsel söögikorra ajal. Kapsli sisu võib lahustada ka joogivees või segada toidu hulka juhul, kui see ei ole üle 40C. Kui näiteks kapsli sisu segada jahtunud pudruga ja lasta sel mõnda aega seista, aegajalt segades, siis mõne aja pärast on järel vesine moodustis - nähtud katse. Ensüümid tegid oma töö. 

Võtsin ensüüme kaks nädalat väga korralikult ja pea iga toidukorra juurde (välja arvatud väiksemad vahepalad). Juba esimene nädal panin tähele pisemaid muutusi - kõht püsis kauem täis, pärast söögikorda ei olnud kõhus halba raskustunnet (seda esineb mul muidu üsna tihti), energiat oli rohkem. Teine nädal ei suutnud ma aga ära imestada milline energiapomm ma olin. Nagu alati, siis pärast pikka tööpäeva läksin trenni (ei armasta hommikuti treenida) ja iga trenn suutsin anda endast maksimumi. Mind-muscle connection toimis ülihästi. Iga harjutuse juures suutsin maksimaalselt keskenduda, fookus oli alati paigas, jõudu jagus ja jäi ülegi. Pärast rasket trenni oli tunne, et teeks veel ühe jooksutiiru ka. Ainuke probleem oligi selle juures see, et see erksus kestis üsna kaua ja suutsin magama jääda tavaliselt alles pärast südaööd. Aga tegelikult polnud sellest midagi, ses sain ikkagi oma 7-8 tundi und kätte, kuna tööpäevad algavad tavaliselt 10-11. 

Mis siis juhtus? Jäin haigeks ja põdesin esimest korda elus angiini. Kuna palavik püsis 39 ja ravimitega alla ei läinud, siis kirjutas mulle arst välja antibiootikumid. Mul oli tõesti väga halb olla ja olin kaks päeva täiesti pikali maas, ei saanud süüa ega juua (kurguvalu oli meeletu). Angiini väljaravimata jätmisel võivad aga tekkida erinevad tüsistused. Seega tegin kuuri läbi, kuigi ma polnud selle üle üldse õnnelik, sest olin just oma seedimise ja soolestiku eest hoolitsenud ning tundsin end väga hästi. Antibiootikumid hävitavad ju lisaks halbadele bakteritele ka hulganisti kasulikke ning rikuvad soolestiku tasakaalu. Nüüd oli minu organism jälle kurnatud ja nõrk. Kusagilt on kõrvu jäänud, et ühest antibiootikumikuurist taastumine võib võtta kuni pool aastat, enne kui soolestiku mikrofloora taastub.

Lisaks sellele jätsin ma mõneks ajaks ära kilpnäärme ravimid, mille arst oli välja kirjutanud. Retsept oli aegunud ja mõtlesin, et käin enne arsti juures kontrollis ära ja siis vaatan, kas on vaja edasi võtta. Sain aru, et tegin vale otsuse, kui kõik sümptomid hakkasid end taas ilmutama - hommikuti nägu ja silmalaud turses, seedeprobleemid, kuiv nahk, keha hoidis vedelikku kinni, pidev halb tuju, nõrkus, keskendmishäired. Üks nädal olin täitsa nagu udu sees, ehk teate seda väljendit brain fog. Päris hirmuäratav oli juba, sest see kogu kompott mõjutas juba ka töölkäimist. Tahtsin ainult istuda või pikali olla, sest ainuüksi kõndimine oli raske.

Nüüdseks on mu enesetunne palju parem. Hakkasin ka uuesti korralikult seedeensüüme tarbima. Viimasel ajal söön päevas kolm söögikorda, eriti kui on tööpäevad, sest vahepaladeks tihtipeale ei jää aega ja mulle meeldib süüa pigem kolm korralikku portsu kui viis-kuus pisikest. Seega kulub mul päevas kolm kapslit. Minu toitumine on aastatega muutunud järjest tervislikumaks. Olen teinud muudatusi järk-järgult ja leian, et nii ongi õige. Mõned muudatused olen teinud ka lähiajal tingituna uutest teadmistest ensüümide kohta. 

• Vähem poolfabrikaate. Ma ei saa öelda, et ma neid üldse ei tarbi, kuid koju ostan neid pigem harva. Mulle meeldib osta puhast toorainet ja teha kõike ise nullist. Teinekord aga tuleb pasteedi või süldi isu ja neid tõesti ei hakka ise tegema. Minu külmkapist aga nii naljalt ei leia vorsti, sinki, viinereid. Saia-leiba ostan ka poest harva, riisigaletid ka maitsevad liiga hästi, et neist loobuda. Grillihooajal näiteks marineerin ise liha, väldin valmismarinaadis grilltooteid. Külas olles just ei pirtsuta, aga päris kõike ei söö ka.

• Vähem liha. Viimasel ajal söön järjest vähem liha ning erinevaid lihatooteid. Lihaisu on oluliselt vähenenud, tihtipeale isegi kanaliha ei isuta. Minu põhilisteks valguallikateks on pigem munavalge ja erinevad piimatooted. Munast ei suudaks ma loobuda. Rääkisin enne antibiootikumidest. Antibiootikume ei tarbi me tegelikult ainult ravimitena, vaid saame neid ka tahtmatult oma igapäevase toiduga. Loomadele ja lindudele söödetakse neid ravimeid selleks, et ennetada liiga kitsastest pidamistingimustest ja vähesest hügieenist tulenevaid terviseprobleeme. Ostan poest liha võib-olla kord nädalas ja siis ka enamasti kanaliha. Ükspäev tuli aga näiteks kapsahautise isu ja selleks ostsin veisehakkliha. Minult on aga tihti küsitud, et kas ma liha ka söön, sest paljud söögikorrad on ilma selleta. 

• Rohkem toortoitu. Seda olen ma hakanud nüüd viimasel ajal rohkem jälgima. Köögivilju ja juurvilju olen ma alati armastanud süüa, kuid varasemalt läksid need ikka korraks panni pealt läbi, eriti sügisel-talvel, mil keha nagu tahaks rohkem sooja toitu. Nüüd olen ma hakanud neid kasutama rohkem toorel kujul. Kui varem tegin omleti kõrvale vokitud köögivilju, siis nüüd teen kõrvale pigem värske salati. Mina arvatavasti ei suudaks hakata toortoitlaseks, kuid jälgin et sööksin päeva jooksul lisaks kuumutatud toidule ka piisavalt palju kuumutamata. Seda seetõttu, et saaksin ka toidust piisavalt palju ensüüme kätte - ensüümid häivad juba 47C juures. Kas näiteks olete tähele pannud, et kui süüa lihaga koos ka hunnik värsket salatit, on kõhus palju kergem tunne, kui süüa liha näiteks ainult koos kartuli või kuumutatud köögiviljadega? Mina olen. See ongi seetõttu, et salatis olevad ensüümid aitavad seedimisele kaasa. Olen viimasel ajal kasutanud toorelt ka selliseid köögivilju, mida muidu oleme ikka harjunud sööma kuumutatult - kõrvits, suvikõrvits, kaalikas, punapeet. Mul on siiamaani sahvris veel vanemate aiast saadud kraami. Hoopis teine maitse on oma aia suvikõrvitsal ja paprikal, päriselt ka. Sügisel naudin ka alati koduaia õunu. Vot need on minu nõrkus! Võin 10 õuna ka järjest ära süüa, pole probleemi. Siin on üks hea nimekiri toiduainetest, mis sisaldavad rohkelt ensüüme. 

• Pähklite, seemnete, kaerahelveste leotamine. Olen hakanud pähkleid ja seemneid enne tarbimist vees leotama. Mitte küll alati. Leotamine aktiveerib ensüümi fütaas, mis aitab lõhustada antitoitaineid, aidates oluliselt vähendada fütiinhappe sisaldust tera- ja kaunviljades ning pähklites. Samuti aitab leotamine vabastada kasulikke ühendeid, muutes seemned ning tera- ja kaunviljad paremini seeditavaks. Samuti olen taasavastanud üleööpudru. Segan purgis kokku kaerahelbed koos mandlipiima, jogurti ja chia seemnetega. Lisan ka maitseaineid. Hommikul on mõnusalt paks puder valmis. Panen peale lisandeid (enamjaolt sügavkülma varutud marju) ja lasen heal maitsta. See on ideaalne nendeks hommikuteks, kui tead, et pole aega kodus süüa. Siis võtad purgi kaasa ja sööd kuna saad. Tihti teen seda üleööputru ka enne trenni vahepalaks.

• Idandamine. Taasavastasin selle meetodi, kui lugesin jälle idude kasulikkusest. Kui seeme puutub kokku veega, tärkab temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. Mina idandan põhiliselt mungubasid. Mul on olemas kolmekihiline idandamisnõu, mis on väga mugav. Lihtsalt valan peale vee, see jookseb läbi kihtide ja koguneb alumisse anumasse. Vett kasutan tihti taimede kastmiseks. Kolme päeva pärast juba naudin mõnusalt krõmpse vitamiine täis idusid. Lisan omletile, salati sisse, võileiva peale. 

• Võtan söömiseks rohkem aega. Tänapäeva kiire elutempo juures me sööme tihti käigupealt. Minule pole see kunagi meeldinud, kuigi mõnikord olen sunnitud seda tegema. Kunagi olin kiire sööja, aga nüüd on isegi pooletunnine lõunapaus minu jaoks liiga lühike. Kunagi Galileos näitas riike, kus elavad kõige tervislikumad inimesed. Kui õigesti mäletan, siis Prantsusmaa oli üks nende riikide seas ja seal rõhutati just seda, et söömiseks peab aega võtma ja et lõunapaus peaks olema vähema tund aega. Seedimine algab juba suus. Igat ampsu soovitatakse mäluda mitukümmend korda enne kui neelad. See on üsna raske aga viimasel ajal olen pööranud rohkem sellele tähelepanu. Söömise ajal ei ole ka soovitatav tegeleda kõrvaliste asjadega. Kodus olles mulle ikka meeldib vaadata mingit seriaali või Youtube-i videosid, kuid tööl olles ma lõuna ajal enam telefoni nii palju ei näpi vaid keskendun toidule. Naudin toidu tekstuuri ja maitset. Olen pannud tähele, et kui ma keskendund ainult söömisele, siis ma saan toidust palju suurema rahulduse. 

Nüüdseks olen seedeensüüme korralikult tarbinud peaaegu kaks kuud ja olen väga palju positiivseid tähelepanekuid teinud. Siinkohal tahan aga mainida seda, et muudatused ei tule üleöö ja kindlasti ei tasu oodata, et nädalasest kuurist piisab. Tõsi, kergemat enesetunnet märkavad enamus peaaegu koheselt, kuid pikemaajalisel kasutamisel on seedeensüümidel lisaks kergemale enesetundele veel ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid. Kuidas see kõik siis mulle mõjunud on - seedeensüümid toidulisandina ja mõningased muudatused toidulaual? 

• Pärast söögikorda kergem enesetunne ja ei mingit väsimust! Nagu juba mainisin, siis see on asi, mida märkab kohe. Toit peaks andma inimesele energiat. Kui tunned pärast söögikorda väsimust, siis suure tõenäosusega on ka Sinu organismis ensüüme vähe ja kogu energia kulub toidu seedimisele. Tihti olen ka ise tundnud toidukorra järgset väsimust, eriti teatud toiduaineid süües. Nüüd olen seda järjest vähem kogenud. Pärast söögikorda on enesetunne ikka üldiselt hea. Ka raskustunnet kõhus on järjest vähem tekkinud (praegusel ajal olen mõnikord õuntega liialdanud ja vahepala juures pole ensüüme juurde võtnud). Üleüldse on ka seedimine parem. 
• Emotsionaalselt stabiilsem. Ma ei tea kas see on seotud ensüümidega või on minu hormonaalne olukord paranenud või mõlemad koos, aga olen emotsionaalselt palju stabiilsem. Piinlik küll, aga vahepeal olin tõeline stressipundar, emotsioonid kõikusid üles-alla. Praegu tunnen, et stressi on vähem, olen palju rahulikum ja positiivsem. Naudin isegi neid mõnusaid vihmaseid sügisõhtuid ja üldse tunnen rõõmu pisikestest asjadest. 
• Rohkem energiat ja jõudu. Eks päevad ei ole vennad ja ka minul on neid päevi, kus tahaks vaid kodus teki all magada. Siiski on neid päevi järjest vähem. Ma tunnen, et jaksan rohkem ja seda kogu päeva jooksul - nii tööl kui ka trennis. Eelmine nädal oli trenni osas intensiivne ehk panin oma keha proovile ja testisin oma jõunäitajaid. Uskumatult mõnus oli trenni teha. Üle pika aja tundsin, et jõudu on juurde tulnud. 
• Parem taastumine. Viimasel ajal pole minu üllatuseks suurt trennijärgset lihasvalu tundnud, kuigi trennid on olnud intensiivsed. See tähendab vaid üht - lihased taastuvad paremini. Trennijärgselt on muidugi lihased valulikud ja väsinud, kuid kui varem tundsin pärast intensiivset trenni lihasvalu ülejärgmisel päeval, siis nüüd on see suhteliselt minimaalne. 
• Maitsemeeled muutunud. Minu maitsemeeled on tegelikult juba ammu muutunud. Kui hakkasin rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele, siis märkasin üsna ruttu, et magusad kommid muutusid minu jaoks liiga magusaks ja isusid esines järjest vähem. Nüüdseks on maitsemeeled veelgi rohkem muutunud. Millegipärast vahepeal käsi haarab selle magusa kommi või piimašokolaadi järele. Pärast ühte kommi aga juba tunnen, et seda polnud vaja. Mõnikord hakkab lausa paha, sest liiga magus on. Pigem rahuldab minu isu Kreeka jogurt marjadega. Viimasel ajal olen tähele pannud, et ka kohvi enam ei isuta nii palju kui varem. Olen alati joonud kohvi pigem maitse pärast. Varem jõin mõnikord ka päeva kohvi, aga nüüd joon küll reeglina ainult hommikuti ja seda ka tegelikult harjumusest. Mõned hommikud olen kohvi hoopis sooja taimeteega asendanud ja üldse ei tunne puudust kohvist. Maitsemeeled on muutunud ka teravamaks. Näiteks ükspäev panin tähele, et tõesti koduaia suvikõrvitsal ja paprikal on hoopis teine maitse kui poeletilt ostetud variandiga. Tunnen paremini erinevate vürtside, ürtide maitseid toitude sees. Toidud on mõnusalt maitsekad. Pitsa ja hamburgeri järgi pole enam ammu isutanud. Pigem isutabki just selle värske kraami järgi. Muidugi omatehtud hamburger on hoopis teine teema. 

Need on põhilised muutused, mida olen mina tähele pannud. Loodan et said kõik mõtted kirja. Tarbin seedeensüüme edasi ja jälgin oma keha, oma enesetunnet, oma isusid. Tahan näha ja tunda, millist mõju avaldavad need veelgi pikemaajalisemal kasutamisel. Detsembris lähen kindlasti uuesti ka kehakoostise analüüsile. 

Kindlasti pole muutuste põhjuseks ainult toidulisandid, kuid usun, et need on palju kaasa aidanud. Minu toidulaud oli ju ka varasemalt 80-90% puhas ja jälgisin enamus põhimõtteid ka varem, kuid nüüd ensüüme juurde võttes on enesetunne paranenud veelgi. Teoorias, mida rohkem saame ensüüme toiduga, seda vähem on ensüüme juurde vaja võtta, kuid olgem ausad - paha need meile ei tee ning mina leian, et pigem tasub investeerida kvaliteetsetesse toidulisanditesse (seedeensüümid ja probiootikumid), mis aitavad Sul paremini toidust omastada kõike head ja paremat (sealhulgas vitamiine ja mineraale), kui kulutada raha mitme erineva vitamiinipurgikese peale. Kusjuures me isegi ei saa kunagi kindlad olla, kui palju reaalselt meie organism nendest vitamiinidest kätte saab, kui palju nendest üldse imendub, eriti kui meie soolestiku tasakaal on rikutud. Tahan veel ka ära mainida, et need on puhtalt minu mõtted ja arvamused. Sa ei pea minuga nõustuma, räägin vaid oma kogemusest. Ma lihtsalt olen seda meelt ja usku, et healthy gut = healthy mind!

Kas Sinul on kogemusi ensüümide või probiootikumide tarvitamisega? Millised on Sinu mõtted? 

Ma loodan et Sinu nädalavahetus on olnud mõnus, oled saanud puhata ja nautida head toitu. 

Ilusat pühapäeva õhtut! :)

Sa oled see, mida sööd? Sa oled see, mida seedid!

Heihei!

Olen taaskord pikalt eemal olnud. Eile aga mõtlesin, et võtan aja maha, puhkan ja kirjutan natukene toitumisest või kui täpsem olla, siis seedimisest. Praegu on väga paljud tuttavad ja nii mõnigi sõbranna dieedil ja valmistuvad võistlusperioodiks. Osadel on juba esimesed võistlused selja taga. Jälgin paljude tegemisi, sest põnev on. Aasta tagasi ju valmistusin isegi võistlusteks, sellel sügisel olen aga Eestikate ajal publiku seas ja elan kõigile kaasa! 

Eile oli selle eelmise nädala ainuke vaba päev. Koristades pühkisin laua peal olevatelt karikatelt tolmu ja meenutasin eelmist aastat, oma dieediperioodi. Mäletan, et olin ikka korralikult kimpus seedimisega. Sel ajal avastasin enda jaoks dr.Ohhira probiootikumid, mis leevendasid minu olukorda märkimisväärselt. Hakkasin üha rohkem end toitumise teemal harima ja sain aru, et soolestik mängib meie elus ikka väga suurt rolli! Kui seal on tasakaal paigast ära, siis see mõjutab negatiivselt kogu meie organismi. Paljud haigused saavad alguse just soolestiku tasakaalutusest. Lisaks mõjutab soolestik ka meie vaimset tervist. Kas teadsid, et kõige suurem kogus serotoniini, mis on meeleolu kontrolli, depressiooni ja agressiivset käitumist mõjutav hormoon, leidub tegelikult hoopis soolestikus, mitte ajus. 

Eelmisel aastal olin vahepeal ikka päris meeleheitel ning proovisin seedimise korrastamiseks absoluutselt kõike, mida olin kuulnud või mida arstid soovitasid - leotasin kuivatatud ploome soojas vees ja jõin tekkinud mehu ära, sõin palju mustikaid, hapukapsast, peeti, kiivit koos koorega, jõin keefiri. Liikumisega mul probleeme polnud, tegin ju regulaarselt trenni ja ka muul ajal olin aktiivne. Isegi arstid imestasid, et kuidas mitte miski ei aita. Lõpuks sain leevendust ilmselt probiootikumidest, mida hakkasin igapäevaselt võtma, sest mõned nädalad pärast kuuri alustamist hakkas asi paremuse poole liikuma. Toidulisanditest proovisin tookord ka seedeensüüme. Pöördusin murega apteekri poole ja tema soovitas. Võtsin ühed kõige odavamad, tegin kuuri läbi ja tundus, et pisut nagu aitas, aga väga suurt muutust ei tajunud. 

Kui probiootikumide kohta olin ka varem kuulnud ja uurisin palju veel lisaks, siis seedeensüümidesse ma too hetk väga ei süvenenud ja sinnapaika see jäigi. Sellel suvel puutusin taaskord seedeensüümidega kokku. Olen juba pikalt jälginud Valentina Estebani kanalit ja ka tema on mitmetes videotes seedeensüüme maininud ja minu huvi nende vastu on järjest suurenenud. Sain väga toredatelt inimestelt palju materjali ensüümide kohta, mida lugeda-vaadata-kuulata ja nüüdseks olen seedeensüüme toidulisandi näol ka ise juba üsna pikalt tarvitanud. Mida rohkem ma uurin ja loen soolestiku ja seedimise kohta, seda enam taipan ma, et lause "Sa oled see, mida sööd!" ei pea päris täpselt paika vaid õigem oleks öelda "Sa oled see, mida seedid!". Me võime ju enda arvates toituda ülimalt tervislikult, kuid lõppkokkuvõttes loeb ju see, kui palju ja mida me söödavast toidust üldse kätte saame. 

Mis need ensüümid siis on? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Kui poleks ensüüme, poleks ka elu. Ensüümid jagatakse endogeenseteks ehk kehast pärit ensüümideks ja eksogeenseteks ehk väljastpoolt keha pärit ensüümideks, mida me saame toorest toidust. Meie keha toodab kahesuguseid ensüüme – seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme. Kõige suuremas koguses ensüümidest toodetakse koos süljega, tähtsuselt ilmselt järgmine on kõhunääre ja meie soolestiku mikrofloora. 

Seedeensüümid vastutavad toidu seedimise eest. Me vajame seedeensüüme selleks, et keha saaks toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja süsivesikud. Seedeensüümide puudulikkuse korral on esimesteks sümptomiteks erinevad seedehäired. Puhitused, kõhuvalu, gaasid, väsimus pärast söögikorda - ära võta neid kui normaalseid nähtusi, eriti kui need ilmnevad sagedasti, sest ignoreerides võivad need edasi areneda suuremateks tervisehäireteks. 

Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga. Jah, meie keha on võimeline ka ise tootma ensüüme, kuid vananedes see võime väheneb ja väheneb ka ensüümide konsentratsioon meie kehas. Lisaks hävitavad ensüüme ebatervislik eluviis (suitsetamine, liigne alkohol), stress, medikamendid. Seega on ülioluline, et me toetaksime oma keha ja annaksime talle ensüüme ka väljastpoolt - toiduga. Siin on aga probleem selles, et enamik inimeste toidulaud koosneb suuremas osas "surnud" toidust - töödeldud, kuumutatud toit. Nimelt kui me kuumutame toitu, siis juba 48C juures ensüümid hävinevad. 

Mis on lahendus?

Elustiili muutused - vähenda stressi, liigu piisavalt kuid samas võta aega ka puhkamiseks ja lõõgastumiseks, kvaliteetne ning piisavalt pikk uni, mitmekülgne toitumine. Muuda oma toidulauda ning suurenda elusa toidu osakaalu - söö rohkem värskeid kuumutamata köögivilju-puuvilju, leota seemneid ja pähkleid enne tarbimist (see äratab ensüümid ellu), idanda seemneid, tarvita rohkem fermenteeritud tooteid (keefir, hapukapsas, miso). Võta iga toidukord endale aega söömiseks! Ära söö kiirustades. Mälu toitu korralikult - toidu seedimine algab ju juba suus, kus süljes olev ensüüm amülaas lõhustab tärklist.

Tihtipeale aga sellest kõigest ei piisa. Paljudel meist on kiire eluviis ja sööme niiöelda käigu pealt. Kui oled sellega harjunud, siis seda on raske muuta. Mis puudutab toitu, siis meil siin Eestis on seda värsket kohalikku kraami üsna piiratud ajavahemikul. Kui me ostame poest puuvilju-köögivilju, siis me tegelikult ei tea, kui kvaliteetsed need on. Paljude rahakott ei luba osta aastaringselt mahedalt kasvatatud köögivilju. Tavapoodides müüdav värske tooraine aga võib aga samamoodi olla üsna ensüümidevaene, kuna põllumajanduses kasutatakse järjest rohkem erinevaid kemikaale, mis samamoodi hävitavad toidus algselt sisalduvaid ensüüme. Samuti ei pruugi Sinu keha algul taluda suurt kogust värsket kraami, kui oled harjunud sööma ainult kuumutatud toitu. Seetõttu soovitatakse oma toidulauda muuta järk-järgult.

Siinkohal tulevad appi seedeensüüme sisalduvad kvaliteetsed toidulisandid. Eespool mainisin, et olen neid juba pikemat aega kasutanud. Mina kasutan nimelt enzymedica seedeensüüme. Seedeensüüme on kõige parem võtta 1 kapsel klaasi veega vahetult enne põhisöögikorda. Sa ei peagi alguses kasutama neid enne igat toidukorda vaid kasuta neid siis, kui tead, et tuleb suurem toidukord või kui tahad süüa midagi, mille seedimine Sinu kehale tundub raske olevat (gluteenirohke pitsa või pasta, jäätis või muud piimatooted). Mina olen neid hetkel võtnud peaaegu enne igat toidukorda ja saan anda vaid positiivset tagasisidet. Kuna see postitus on aga juba üsna pikaks veninud, siis räägin toidulisanditest ja oma kogemusest seedeensüümidega juba järgmises kirjatükis.

Ilusat nädala algust! :)

Hawaii köök

Ilusat esimest septembrit! :) 

Suvi on ausaltöeldes ikka ülikiirelt läinud ja päris seda õiget suvetunnet tegelikult nagu ei saanudki tunda. Aga mis seal ikka. Ehk järgmine suvi tuleb veidi mõnusam. 

Mina naudin oma puhkuse viimaseid päevi. Olen saaud puhata küll, aga ausaltöeldes tahaks veel. Arvasin et jõuan oma puhkuse ajal, mis kestis kolm nädalat, rohkem korda saata. Samas puhkus on puhkamiseks ja seda peab ka oskama teha. 

Tänu puhkusele oli mul võimalus käia koos treeneriga ühistrennides. Enamus trenne toimusid väljas Tähtvere pargis. Pisut teistmoodi harjutused kui saalis. Väga paljud harjutused oma keharaskusega või partneri abiga. Mõnus vaheldus igal juhul ja ka keha saab aru, et koormus on pisut teistsugune - iga kord on lihased endast märku andnud. Täna hommikulgi käisin jalutamas, kuna jalalihased on nii kanged ja valulikud. Liikumine tegi veidi paremaks. Õhtul oli ka välitrenn ja seekord sai tuhar korralikku piina. Plaanis on veel hea ilma korral homme mustikale jõuda sõbrannaga. Kui päeval veel liigun, siis ma ei taha teada mis õhtuks jalad teevad. 

Algselt oli mul plaanis puhkuse ajal palju erinevaid põnevaid retsepte katsetada ja köögis omajagu vaaritada, aga siis ma avastasin enda jaoks uuesti ehete meisterdamise ja olen pikalt selle lainel olnud. See võtab omajagu aega ning kui kõht läheb tühjaks, siis teen tavaliselt midagi kiiret - omlett, köögiviljad, salat, puder.

Ükspäev käis sõbranna külas ja mõtlesime et peaks taaskord ühe köögi ette võtma ja tegema kokkamisõhtu. Oleme juba üsna mitut kööki teinud, kuid siin olen seda üsna vähe kajastanud. Seekord mõtlesin, et peaks ikka iga kord kohe tegema ka postituse koos retseptidega. Endal ka hiljem hea vaadata. Eile püüdsime meelde tuletada, kust meil tuli mõte ette võtta Hawaii köök, sest see tuli kuidagi nii kiirelt ja ootamatult. Varasemalt oleme ikka pikalt mõlgutanud mõtteid, et mida ette võtta, sest tegelikult on rahvuskööke ju nii palju ja kõike tahaks proovida. Hawaii köök sobis aga eilsesse päeva ideaalselt. Ilm oli ilus ja päikesepaisteline ning õhtul saime nautida troopilisi maitseid. Igal juhul salvestan need retseptid ära, kuna maitsed olid suurepärased. Eriti üllatas mind see riis, kus magus, soolane ja vürtsikus olid omavahel ideaalselt tasakaalus. 

ANANASSI-KOOKOSE RIIS

• 250 g pikateralist riisi
• 1 purk ananassitükke omas mahlas (suurem purk või kaks väiksemat)
• 400 ml kookospiima
• 10 g kookoshelbeid
• 15 g punase karri pastat
• 1 tl küüslaugupulbrit
• 1/2 tl jahvatatud ingverit
• 1/2 tl sibulapulbrit
• soola
• pipart
• 3 spl laimimahla
• 60 g röstitud ja soolatud india pähkleid
• Peotäis hakitud peterselli

Kurna ananassikonserv, hoia vedelik alles. Vala potti kookospiim ja ananassimahl. Kokku peaks saama vedelikku 700 ml, vajadusel lisa vett juurde. Pane pott pliidile ja kuumuta kuni keemiseni. Lisa potti kõik ülejäänud ained välja arvatud laimimahl, pähklid ja petersell. Alanda kuumust ja lase kaane all podiseda umbes 20 minutit kuni riis on pehme. Aegajalt sega ja vajadusel lisa vett juurde. Kui riis on pehme, tõsta pott kuuma pealt ära ja lase kaane all veidi jahtuda. Seejärel lisa laimimahl, pähklid ja petersell. Sega läbi, vajadusel lisa veel soola-pipart või laimimahla. 

HAWAII KANA

• 1 kg kana kintsuliha (võid ka rinnafileed kasutada)
• 1 sibul, tükeldatud
• 200 ml ananassimahla
• 60 ml riisiäädikat
• 75 ml sojakastet
• 45 g pruuni suhkrut
• 70 g tomatipastat või ketšupit
• 1 spl purustatud küüslauku
• 2 tl purustatud ingverit

Kuumuta ahi 230C. Sega kausis kõik ained kokku. Lisa kana. Võimalusel hoia marinaadis 1-2 tundi (meie hoidsime maksimaalselt pool tundi). Vala kogu kraam ahjuvormi ja küpseta ahjus kuni kana on valmis. 

ANANASSI-KOOKOSE SKOONID

Hawaii köögi magustoite otsides ei leidnudki midagi, mis kohe väga isutaks. Väga palju oli erinevaid koogikesi, kuid mitmetes retseptides oli koostisosade seas aineid, mida ilmselt Eesti poodidest ei leiaks. Nagu näiteks taro juur, mida kasutatakse traditsioonilise magustoidu Kulolo valmistamisel. Lihtsalt troopilist smuutit ka nagu ei tahtnud teha. Siis jäi aga silma üks skoonide retsept, mida on kohandatud veidi tervislikumaks. Skoonid on pigem tuntud küll Inglismaal, kuid kookos ja ananassi annavad neile Hawaii köögile iseloomuliku troopilise maitse. Palavuse tõttu teed kõrvale ei joonud vaid serveerisime skoone ahjusoojalt koorese vanilje jäätisega ning panni peal natukese fariinsuhkruga karamelliseeritud ananassitükkidega. Jagan siis retsepti ka.

• 180 g jahu (kasutasime tavalist nisujahu, aga võib ka täistera nisujahuga teha)
• 1,5 tl küpsetuspulbrit
• 1/4 tl soola
• 28 g külma võid
• 120 g Kreeka jogurtit
• 3 spl vahtrasiirupit (võib asendada ka meega)
• 3 + 3 spl piima
• 1/2 tl kookosekstrakti (meie seda kahjuks ei lisanud, kuna ei leidnud poest)
• 1/2 tl vaniljeekstraktki
• 70 g tükeldatud ananassi
• 12 g kookoshelbeid

Kuumuta ahi 220C. Sega kausis kokku kuivained - jahu, sool, küpsetuspulber. Lisa külm tükeldatud või ja sega kahvliga kuni jahu on kergelt mure. Lisa Kreeka jogurt, vahtrasiirup, 3 spl piima, ekstraktid. Sega kergelt. Viimasena lisa ananass ja kookoshelbed. Sega ettevaatlikult. Püüa tainast võimalikult vähe töödelda. Tainas jääb väga paks ja mitte väga ühtlane. Vala tainas küpsetuspaberile ja vormi spaatli abiga ringiks. Vajuta terava noaga taigna sisse jäljed (nagu teeksid 8ks tükiks). Pintselda ülejäänud 2 spl piimaga. Küpseta ahjus 18-20 minutit kuni kook on pealt saavutanud kuldse jume. Tõsta ahjust välja ja lase viis minutit restil jahtuda. 

Serveerimisel võid ju lasta fantaasial lennata aga sellel palaval päeval tundus meile jäätis ainuõige valik!

Kõht sai küll mõnusalt täis. Tahaks praegugi seda riisi juba uuesti, aga pean vist koduse burgeriga seekord leppima. 

Eks näis mis köögi järgmisena ette võtame. Mõningaid mõtteid on. Mis rahvusköök Sinu lemmik on? Mida oskaksid soovitada? Ehk on Sul mõni ülihea retsept, mida raatsid jagada? Jään vastuseid ootama!

Peagi räägin oma toitumisest üldisemalt. Seniks aga mõnusat reede õhtut! :) 

Kehakoostis, vormipildid, eesmärgid

Hei!

Olen pikka aega tahtnud juba teha üht korralikku ülevaadet seoses fitnessiga. Mis seis on ning kuidas edasi? Kohe saad teada! :)

Vahepeal võtsin trennide ja toitumisega natukene vabamalt, sest stress kasvas lihtsalt ülemäära suureks. Tegin küll trenni, kuid tundsin, et järjest rohkem läksin saali pigem kohusetundest ja ei nautinud seda 100%. Pidev väsimus, stress, motivatsiooni langus. Tuli ette ka mitmeid tagasilööke - mõlema jala Achilleuse tendinopaatia, pingepeavalud (pidin mitmed trennid jätma pooleli kuna valu järjest süvenes), angiin. Ise mõtlen, et ju siis keha andis pidevalt mulle märku, et pean tagasi tõmbama. Seda ma ka lõpuks tegin, täitsa süümepiinadeta.

Nüüd olen puhkusel ja saanud taastuda. Nii keha kui ka vaim on saanud puhata. Ilmselt seda teist poolt vajasin ma isegi kõige rohkem. Angiini tõttu ei teinud kaks nädalat trenni. Eelmine nädal hakkasin vaikselt jälle pihta ja kõik kohad andsid endast märku. Ka see nädal tunnen, et jõudu oleks nagu vähevõitu. Eks see antibiootikumi kuur nõrgestas kogu organismi. Aga pole hullu, küll ta vaikselt tagasi tuleb. 

Enne puhkusele minemist otsustasin lõpuks ära käia DEXA uuringul, et natukenegi aimu saada oma keha koostisest. DEXA-s käisin ma esimest korda. Kuna motivatsioon on vaikselt tagasi tulnud, mõtlesin teha põhjaliku ülevaate oma kehast. Seega lisaks uuringule tegin ka niiöelda vormipildid ja võtsin mõõdud. Plaan on nüüd jälle uuesti süsteemselt ja pühendunult trenni hakata tegema. Pööran lisaks suuremat tähelepanu lihashooldusele (vähemalt üritan) ja püüan oma keha rohkem kuulata. Ka toitumist hakkan jälle pisut rohkem jälgima, kuid siinkohal hetkel pikemalt ei peatu, kuna plaanis on teha sellest üks eraldi postitus.  

Natukene lähemalt siis uuringust. DXA ehk luudensitomeetrit kasutatakse tegelikult osteoporoosi diagnoosimiseks. DXA-seade saadab kehast läbi kahte erineva energiaga röntgenkiirgust ning selle järgi, kuidas kiirgus keha läbib, saab leida keha rasvavaba ja luuvaba massi, luukoe massi ja rasvamassi. Uuring ise on väga lihtne - heidad riietega lauale (metallesemed paluti eemaldada) ja lamad liikumatult 8-10 minutit kuni aparaat teeb oma töö. Seejärel näeb arvutist erinevaid andmeid ning lisaks ilusat värvilist pilti enda kehast. Pildil on kohe näha kus on lihaskude, kus rasvkude. Mina nägin ära ka, et mul on lülisamba rinnaosas kerge kõverus. Aga see pidi naistel tavaline olema - käekoti kandmine ühel õlal. Luutiheduse on igal juhul normis. Kõige rohkem infot oli järgmisel lehel. 

Kaal - 62,4kg (riietega)

Pikkus - 169,5cm

Kehamassiindeks - 21,8

Rasvaprotsent - 21,7

Fat Mass - 13,25kg

Lean Mass - 45,7kg

Lean + BMC(Bone Mineral Content) - 47,96kg

Total Mass - 61,2kg

Kehamassiindeks on igati normaalne. Mina ise arvasin, et rasvaprotsent on kõrgem ja olin natukene üllatunud. Naise puhul peaks 21% olema ideaalne ehk igati tervislik rasvaprotsent. Seega tegelikult võiks ju nagu rahule jääda. Pildilt ja numbritelt on näha, et rasvaprotsent on suurim jalgades. Naiste puhul on see aga üsna tavaline, et rasv koguneb puusadesse. Ka kehatüves on seda omajagu.

Mõned päevad hiljem otsisin ka oma fotoaparaadi välja ja tegin mõned pildid endast, et oleks hea koos analüüsiga kõrvuti panna. Ühed pildid tegin vabas olekus ning teistel proovisin siis poseerida ehk lihaseid pingutada. Ausaltöeldes pole poseerimine küll enam üldse meeles ja üleüldse oli lihaseid raske pingutada, sest kaks trennipäeva olid seljataga. Eriti keeruline oli selja lailihast aktiveerida, sest see oli lihtsalt nii valus. Ausalt, mul oli isegi pluusi raske selga panna. Mingid pildid sain aga tehtud küll. Pildid on tehtud hommikul, seetõttu ka selline unine nägu :D

Mida siis arvata, Pole just ideaalne vorm, aga ei peagi olema! Tunnistan ausalt üles, et ma pole rahul. Aga kes meist oleks. Iseenda suhtes oleme ikka kõige kriitilisemad. Tunnistan ka seda, et pärast võistlusi vaatan oma keha üldse hoopis teise pilguga. Võib vist öelda, et veelgi kriitilisemalt kui varem. Võib-olla kui ma poleks võistlustel käinud, oleksin palju rohkem rahul oma praeguse peegelpildiga. Sellegipoolest võin öelda, et vaikselt hakkan iseendaga leppima ja tunnen end taas hästi. Mõni päev paremini kui teine. Olen puhkuse ajal palju mõelnud ja vaikselt eesmärke seadnud. Motivatsioon tõuseb ja distsipliiniga pole mul üldiselt probleeme, kui siht on silme ees.

Sellel hommikul võtsin ka mõõdud:

Kehakaal - 61kg

Säär - P 34cm, V 33,5cm

Reis - P 55,5cm, V 53,5cm

Puus - 94cm

Vöökoht - 69cm

Rind - 87,5cm

Huvi pärast vaatasin ka 2016 detsember tehtud pilti ja võrdlesin mõõte. Siis alustasin Befit konkursiga. SIIN on sellest ka postitus.

Mis on siis minu eesmärgid?

Tervis korda! Põhiline eesmärk on saada oma organism toimima nii nagu ta peaks toimima. Ehk siis enne ei plaani ma võistlema minna, kui minu hormonaalne tasakaal on taastunud. September käin uuesti arstide juures ja tehakse taaskord üks või mitu põhjalikumat vereanalüüsi. Pidin küll eelmisest analüüsist kolme kuu pärast uuesti minema, kuid kuna vahepeal oli bakteriaalne angiin ka, siis arst arvas, et teeme selle sügisel. Üks asi on kindel, hormoonravist mina keeldun. Kuidas siis korda saada? Kvaliteetne toit, vähem stressi, vähem muretsemist. Lihtne öelda, aga palju raskem teostada kui võib arvata. Aga saan hakkama!

Kümme lõuatõmmet! Trenniga seoses võiks ju ka mõni natukese kindlam eesmärk olla. Lõuatõmme on üks üsna raske harjutus. Võtsin eesmärgiks aasta lõpus teha oma keharaskusega neutraalasendis kümme lõuatõmmet. Rääkisin seda juba ka treenerile ja ta leidis et see on täitsa reaalne eesmärk ja lubas kava koostada nii, et see toetaks minu eesmärki. Viimati tegin intensiivsel trenninädalal kuus lõuatõmmet. Praegu ma arvan, et nii palju ei tuleks.

2018 kevad lavale!? Tegelikult oli mul aasta algul ju plaanis see sügis lavale jõuda, kuid kahjuks jäi see ära. Nüüd siis tahaksin ideaalis uuesti lavale jõuda kevadel kuid nagu enne juba mainisin, siis tervis on siiski esimesel kohal! Kui menstruatsioonitsükkel pole aasta lõpuks ka taastunud, siis ma ei riski. Sügisest püüan jälle kaloraažiga hakata vaikselt ülespoole liikuma, et juhul, kui saan minna võistlema, ei oleks see võistlusdieet niivõrd karm. Kaloraaž võiks jõuda sinna 2500-2600 kanti nii, et kehakaal ei tõuseks või oleks tõus minimaalne. Ise kardangi kõige rohkem seda, et kui ükskord saan jälle hakata võistlusteks ette valmistama, siis keha streigib ja ei reageeri kaloraaži vähendamisele. Aga mis siin ikka ette muretseda.

Vaimselt ja emotsionaalselt tugevamaks! Oma keha eest tuleb hoolitseda, kuid ei tohiks ära unustada ka vaimset poolt. Vaimselt tugevaks saada on palju raskem kui füüsiliselt. Ostsin endale märkmikku, kuhu õhtuti mõtteid kirja panna. Leian aega, et tegeleda ka teiste hobidega. Tegelen iseendaga. Väikesed muutused loevad.

Selleks korraks jälle kõik. Järgmine kord tahaksin lähemalt rääkida toitumisest. Nagu ikka, siis võite mulle julgelt kirjutada-joonistada, avaldada oma arvamust. Või on Teil ehk ideid, mis teemat võiksin siin veel kajastada?

Ilusat päeva jätku! :)

Tervislikud vahepalad - Relaxy Snacks

Hei!

Minul hakkab puhkuse esimene nädal vaikselt läbi saama. Aeg lendab kiirelt, tegemist on paljupalju, aga ütlemata mõnus on puhata küll. 

Täna räägiksin natukene snäkkimisest ja tutvustaksin Teile Relaxy Snacksi. 

Minul on päevas tavaliselt neli söögikorda. Hommikuti puder või omlett, lõunaks midagi toekamat, õhtuks on üsna tihti kerge salat või köögiviljad munaga. Mõnikord kui rohkem aega, siis katsetan ka uusi retsepte ja pisut keerulisemaid roogasid. Neljas toidukord on pigem vahepala taoline ja selle söön paar tundi enne trenni. Kui on aega vahepala ette valmistada, siis on selleks tihti chia puding marjadega või banaanijäätis neljavilja krõbinatega või lihtsalt kohupiim/jogurt erinevate lisanditega. Mõnikord on aga nii palju tegemist, et pole aega olnud toitu ette valmistada ja siis on hea, kui on kodus miskit, mille saaks lihtsalt käekotti kaasa haarata. See miski võiks muidugi olla tervislik ja maitsev, sest mina ei söö ainult selleks, et anda kehale kütust. Minu jaoks on oluline ka toidu maitse. 

Aegajalt ikka ostan endale poest koju varuks ühtteist kiireteks vahepaladeks - batoonid, pähklipakid vms. Poelettide valik muutub aga järjest kirjumaks ja kuna ma olen otsustusvõimetu siis tihti läheb mul poes valimisega nii kaua aega (eks suur osa ajast kulub ka koostisosade uurimisele) või jääb lihtsalt ostmata, kuna ei suuda ära valida. Tegelikult tahaks ju kõike proovida. Olen ka üks nendest, kellele meeldib avastada uusi tooteid, saada põnevaid maitseelamusi. Mulle nii meeldib käia uudistamas sellistes poodides nagu Würtspood, Looduspere pood, Biomarket. 

Joogafestivalil jäi mulle silma RelaxySnacks. Läksin neile julgelt lähemale ja nad tutvustasid pisut oma ettevõtmist. Minul tekkis kohe suur huvi. Ja kui Sulle ka meeldib uusi tooteid katsetada, siis kindlasti soovitan nende koduleheküljele pilgu peale visata. 

Millega siis tegu on?  

Relaxy Snacks on tervislike snäkkide karp, mis sisaldab endas iga kuu kodumaiselt tuttavaid ja välismaiselt põnevaid maitseid. Iga kuu panevad nad toitumisspetsialisti abiga kokku ühe paki 8-st erinevast tootest, mis kõik on e-ainetevabad, sisaldavad lihtsaid koostisosasid ning ei sisalda kunstlike lõhna- ja värvaineid. Ühesõnaga TERVISLIKUD, nagu lubatud!  

Kuu alguses saingi oma augustikuu paki kätte. Ma olin ausalt nii põnevil-elevil. See on nagu iseendale kingituse tegemine, sest Sa tead, et sind ootab üks head kraami täis pakike, kuid Sa ei tea kindlalt, mis seal paki sees on. Mulle meeldivad üllatused. Kellele meist ei meeldiks. Paki sisu oli minu jaoks väga põnev, sest kõik tooted olid minu jaoks uudsed. 

Mida siis augustikuu pakike sisaldas? Nagu ma juba mainisin, siis kokku oli 8 erinevat toodet. 

1. YOKO - üks mõnus maitsev ja värskendav jook, mis koosneb vaid kolmest koostisosast - allikavesi, orgaaniline matcha ja rafineerimata roosuhkur. Külmalt oli kohe eriti hea. Parajalt magus ja maitsev jook.

2. Greenday köögiviljade krõpsud. Need olid lausa nii maitsvad, et ma otsisin kohe üles, kust neid veel tellida saaks. Leidsin sellise kodulehekülje - http://www.mysnack.ee/  - taaskord palju põnevaid tooteid, mida tahaks proovida. 

3. Nakd toorbatoon (berry delight) - päris mõnus parajalt suur marjane vahepala. 

4. Amarandi batoon - see mulle väga ei maitsenud ja ise seda ei ostaks. Olen amaranti proovinud ka varem ja pole head maitseelamust veel sellega saanud.

5. Kaerabatoon õun ja vaarikas (FlapJack) -see on veel ainukesena proovimata. 

6. Riisigaletid - maitselt ei midagi erilist, riisigalett nagu galett ikka. Sõin need ära pakis oleva maapähklivõiga - SUPER!

7. Maapähklivõi - See maapähklivõi läks nagu rusikas silmaauku, sest mul oligi just see otsa saanud. Seda brändi pole varem proovinud ega isegi mitte näinud. Aga mulle meeldis, kuna see oli kohe extra crunchy. Mõnusalt suured pähklitükid sees. Vahelduseks ikka päris hea. 

8. Kuivatatud maheõuna krõmpsikud - avasin paki ja otsa ta saigi. Nii head. Tuletas kohe meelde seda aega, kui vanaema kuivatas koduaia õunu sooja leso peal. Nendest saab ka superhea tee, aga kahjuks tee jaoks minul neid ei jagunud. Õnneks varsti tuleb õunahooaeg peale ja saab ehk ka ise kuivatada. 

Tegelikult teevad nad ju ka päris head reklaami erinevatele ettevõtetele. Kui pakist mingi toode kohe eriti meeldib, siis ikka otsid ju üles, kust saaks lisa tellida-osta. Nagu juba enne ütlesin, siis toodete valik on poelettidel nii suur, et paljud tooted jäävadki proovimata ning oma käsi võib-olla ei ulatukski nende toodete järgi, mida leiaksid RelaxySnacksi karbikesest. 

Kui soovid ka ennast üllatada põnevate maitseelamustega, siis telli endale septemrbikuu karp SIIT juba täna ning jää põnevusega uut kuud ootama. Eriti soodsalt saad kuu paki siis, kui tellid korraga kuue kuu karbid. Siis on iga kuu mida oodata! :) 

Minu arvates igati vahva ettevõtmine või mis Teie arvate? 

Ilusat pühapäeva jätku!

Mis toimub, pulmad ja joogafestival

Hei! Olen jälle pikalt eemal olnud. Kuigi on olnud palju ilusaid ja toredaid sündmusi-üritusi olnud, siis tunnistan ausalt, et olen üks paras stressipundar olnud. Ma ise ka ei saa aru, mis seda põhjustab, aga emotsioonid kõiguvad üles-alla. Kord naeran, olen õnnelik ja samas tunni aja möödudes võin lihtsalt pisaraid valada. Hormoonid? Ei tea mis seis nendega on, aga menstruatsioon pole siiani taastunud. Nüüd siis juba natukene üle aasta. Täiesti null. Ja see tekitab ka ju muret, arstile saan alles september. Tean, et mure ja stress teeb asja hullemaks, aga ma ausalt tegelen sellega. Ja natukene on juba paremaks läinud. 

Tihti olen mõelnud, et tahaks lihtsalt terve päev olla pikali ja mitte midagi teha. Ja nüüd on lausa teine päev, kus ma olen pikali maas. Üleeile õhtul tulin koju ja oli meeletu kurguvalu ja palavik 39. Terve eilne päev magasin, sest palavik püsis kõrge ja kuidagi ei tahtnud alla minna. Juba eile mõtlesin, et nüüd on aega kirjutada, aga ma reaalselt jäin mitu korda diivanil istudes mitmeks tunniks magama. Tänaseks olen palaviku alla saanud ja vaikselt hakkab inimese tunne tagasi tulema, kuid kurk on endiselt jubedalt valus. Homme lähen käin arsti juures. Loodan, et mandlid pole need, mis probleeme tekitavad. 

Ilmselt see nädal trenni ei jõua. Üldse on trenniga viimasel ajal olnud raskusi. Ma armastan intensiivseid ja rasked jõusaalitrenne, kuid viimasel ajal lihtsalt ei suuda end kokku võtta ja feilin ja siis see ajab endast välja. Mitu trenni pidin peavalu tõttu pooleli jätma. Seetõttu olen võtnud pisut kergemalt, teinud rohkem aeroobset ja joogat. Vahepeal mõtlesin terve augusti vabamalt võtta, aga järgmisest nädalast siiski püüan end uuesti kokku võtta, sest tegelikult juba igatsen jõusaali. Pealegi algab 14.august puhkus ja on rohkem aega iseendaga tegeleda. Peaks ilmselt käima massaažis (väike mõte oli LPG-massaaži viie korra kuur läbi teha), lisaks tahaksin puhkusel minna ka erinevatele matkaradadele (võite julgelt soovitada häid matkaradasid) ja käia metsas seenel-marjul. Loodame, et ilmad püsivad head. 

See oli siis väike ülevaade, mis minuga hetkel toimub. Nüüd aga räägiksin kahest üritusest mis juulikuus aset leidsid. 

HÕISSA PULMAD! 

15.juuli oli üks imeliselt ilus päev, sest minu kaunis õde abiellus! Pulmad olid imekaunid ja täis ilusaid emotsioone. Hommikul oli suhteliselt vara äratus. Sõime hommikul ühed toitvad pannkoogid ja sõitsime peopaika. Pulmad toimusid Seedri puhketalus, mis on lihtsalt ülimalt kaunis koht! Mu õde oli ausalt kõigeilusam pruut üldse keda ma olen näinud, nagu nuku. Rõõmupisaraid sai ka omajagu valatud, aga õnneks tehti meile korralike make-up, mis püsis. Päev läks kiirelt ja ei saanud arugi kui juba olimegi peopaigas tagasi ja pidu võis alata. Lõbus oli, sai palju nalja. Seltskond oli äärmiselt tore. Tantsitud sai ikka korralikult, vist isegi kella neljani välja. Hommikul igal juhul avastasin, et olin oma baleriinad liimist lahti tantsinud. See oli üks meeldejääv päev! Ootan juba fotograafi pilte ja õe sõbranna teeb ilmselt ka väikese video.

JOOGAFESTIVAL

22-23. juuli toimus Haapsalus joogafestival. Mina ostsin sellele üritusele juba detsembris piletid ära. Läksime neljakesi - mina, minu armas sõbranna Liisu, minu ema ja tema sõbranna. Olen ühel aastal veel käinud sel üritusel ja jäin väga rahule. Ka seekord olid emotsioonid ainult positiivsed. 

Meie alustasime Liisuga oma joogafestivali vallalistele mõeldud metsiku südame tantraga. See oli tasuline töötuba, mis toimus siseruumis. Algul oli veidi kohmetu seal olla, kuid lõpuks suutsin end päris vabaks lasta. Huvitav kogemus. 

Järgmisena osalesime tantsujoogas, mis toimus vabas õhus. Tantsujooga on imeline kombinatsioon venitustest ning tantsulisest liikumisest, mis äratab ja tugevdab sisemist väge, mõjub olenevalt vajadusest kas lõõgastavalt või energetiseerivalt, kuid toob sind alati keskmesse, oma tõelist olemust selgemalt tunnetama. See koosnes mitmest osast - sissehäälestamine, venitusharjutused, energilisemad harjutused, vaba tants, lõõgastav puhkus, tantsuline meditatsioon, väljahäälestumine. See oli tõesti vabastav kogemus ja andis tohutult palju energiat. Üks hetk tuli lihtsalt pisar silma (vaba tantsu ajal). Ja see ei olnud kurbusest. Tantsides nagu oleksin leidnud endas selle sisemise lapse. Ma nautisin. Keerutasin, kekslesin, tantsisin nii nagu keegi ei näeks. Täiesti omas elemendis. 

Programm oli üsna tihe ja tahtsime kõikides tundides osaleda. Päris nii hästi meil ei õnnestunud, aga peaaegu. Järgmisena oligi YogaFunc, mis oli live muusikaga. See oli selline natukene lõbus, aga raskem joogastiil. Veidi tegime kaasa, kuid poole pealt otsustasime sööma minna, sest kõhud olid juba päris tühjad. 

Festivalil oli avatud bazaar, kust sai igasugu põnevate toodetega tutvuda ja endale ka soetada. Pakuti ka palju põnevaid vegan toite. Maitsesime ära falafelidega vrapi. See oli ülimaitsev ja toitev. Vahel oli kolm päris suurt falafeli. Tekkis kohe isu millalgi ise jälle neid teha. Ilmaga meil ka vedas. Mõlemal päeval oli täiesti selge taevas ja soojakraade omajagu. Sain oma näo kohe ekstra täpiliseks ning teisel päeval sain spordirinnahoidja selga päevitatud. 

Õhtul otsustasime natukene linna peal jalutada. Haapsalu on niivõrd armas kohake! Kõigepealt otsisime kohta kus õhtusöök teha. Väikseid ja huvitavaid söögikohti siin jagub. Lõpuks maandusime tuntud Müüriääre kohvikus. Võtsin mozarella salati, mis oli taaskord väga maitsev. Kuna selles kohvikus pidid ülihead koogid olema, siis pidin ka mina õhtusöögi lõpetama magusa ampsuga. Toorjuustukook, mis oli lihtsalt võrratu! 

Pärast õhtusööki jalutasime mööda promenaadi ja nautisime imeilusat päikeseloojangut. Enne südaööd käisime veel korraks ka festivali tantsupeol, kus tegime tantsusammudega keha soojaks (õhtu oli päris jahe) ja hoidsime sääski eemale. Magama saime kella ühe paiku. 

Hommikul oli äratus kell viis, sest kell kuus algas päikesetõusujooga. Taaskord tuli meelde, et oleks pidanud teki, sokid, mütsi kaasa võtma. Hommik oli päris jahe. Targemad olid lausa magamiskotiga tulnud. Teinekord ehk on meeles see väike pisiasi. Pärast joogat tegime kohvikus hommikusöögi. 

Järgnes partnerjooga, mis on kaaslase toetusega variant klassikalisest hatha jooga aasanate praktiseerimisest. Kaaslase abi võimaldab pehmet ja õrna, kuid siiski sügavamat venitust, annab stabiilsust ja vastupidavust poosides ning arendab usaldust.

Partnerjoogale nagu jätkuks osalesime akrojooga tunnis. Akrojooga on dünaamiline ja mänguline praktika, mis seob akrobaatika ja jooga. See tund oli samuti koos kaaslasega, kuid oli juba pisut raskem. Okei, tegelikult ikka üsna raske. Akrojoogas peab oma kaaslast usaldama. Me klappisime Liisuga päris hästi ja saime esimese korra kohta usun, et üsna hästi hakkama. Fun oli, tahaks millalgi veel!

Kuna siin oli üsna suurt oht kukkuda, siis harjutasime erinevaid asendeid koos teise paariga. Samal ajal kui üks paar harjutas, siis teine paar oli kõrval turvamas ja abistamas. Nii oli palju kindlam teha. 

Vahepeal käisime ka lõunatamas. Otsustasime taaskord linna peal kõndida ja otsida mõnd põnevat söögikohta. Kuna Liisu liha ei söö, siis oli oluline, et ka tema leiaks menüüst miskit maitsvat. Nii me leidsimegi ühe imearmsa taimetoidukohviku. Astusime sisse ja need aroomid, mis ninna tungisid olid niivõrd head, et olime kindlad, et peatume seal. Ostsime väikse buffet lõuna  ja ammutasime taldrikule kõike head ja paremat. Kõrvale ostsime ka odrajahukaraskit, mis oli nii võrratult hea!  See tuletas mulle meelde, et ammu olen tahtnud seda kodus ise teha. Saime mõnusa maitseelamuse. 

Joogafestivali lõpetasime harmoniseeriva hatha joogaga. Tund algas joogaasenditega ning lõppes lühikese meditatsiooniga. Selles tunnis said kõik liigesed soojaks ringitatud. 

Ja oligi selleks korraks kõik. Nädalavahetus läks kiirelt, aga tundsin, et vajasin seda. Vaheldust ja teist keskkonda. Tundsin, et sain osad pinged maandatud ja ammutasin festivalilt omajagu lisaenergiat millega puhkuseni veel kuidagi vastu pidada. Võimaluse korral osalen ka järgmisel festivalil. 

Lisaks mõtlen selle peale, et peaks millalgi veel Haapsalu külastama. Lihtsalt niisama, et saaks rohkem linna avastada, neid põnevaid toidukohti külastada ja seda ilu nautida. 

Selleks korraks kõik. Puhkan edasi ja püüan terveks saada. See nädal tööle ei lähe ja siis on ainult üks nädal veel käia ning juba saangi puhkuselainele sättida.

Päikest!

:)

Minu kaunis õde abiellub! Tüdrukuteõhtu

Tere taas üle pika aja! Olen viimasel ajal siin kirjutamise üsna unarusse jätnud. Kuidagi pole seda head tuhinat peale tulnud, kuigi mõtteid samas nagu on. Päeval tegemisi jagub - töö ning trenn. Õhtuti olen üsna tihti lihtsalt mõtteid mõlgutanud, jalutamas käinud või jalgrattaga väljas tiirutanud. Kui on hea ilm, siis püüan ikka võimalikult palju väljas olla, sest päikesega meil ilmataat kipub koonerdama. 

Tänane postitus pole aga taaskord seotud fitnessiga. Küll aga leiab siit nii mõnegi retseptisoovituse. Tahaksin hoopiski jagada Teiega üht ilusat üritust - õe tüdrukuteõhtu. Jah, justnimelt, minu armas õeke läheb mehele! Pulmad ei ole enam kaugel - 15. juuli. Väike elevus on juba sees. Ükspäev lugesin kokku mitmes pulmas olen käinud ning tuleb välja, et õe pulmad on 8ndad. Niivõrd lähedase inimese pulm aga on kindlasti midagi muud. Rõõmupisaraid saab palju valatud, juba tüdrukuteõhtul poetasin need esimesed. Eks ma olengi üsna emotsionaalne inimene. Reeglina näitan emotsioone välja, ei hoia enda sees. 

Meil oli nii tore punt tüdrukuid. Ülesanded olid kõik ilusasti ära jagatud ja kõik sujus peaaegu et ideaalselt (jäime alguses pisut ajahätta). Pärnus oli meil üüritud ridaelamu boks. Superilus elamine oli, kuid miinuseks oli see, et asus kesklinnast üsna kaugel. Tänu osavatele tüdrukutele sai tuba nii ilusasti ära kaunistatud, kõik nägi lihtsalt superhea välja! Kui kõik sai valmis sätitud, jäime ootama. Selline kummaline elevus oli sees. 

Ja siis saabus tulevane pruut. Üliilus! Ja siis tulid pisarad, rõõmupisarad. Ja siis oli vaikus. Korraks olime kõik sõnatud, aga rõõm oli suur. Avasime šampused, lõime kokku ja pidu võiski alata. 

Nautisime jooki-sööki, imetlesime tulevast pruuti. Loomulikult toimus ka fotosessioon, sest nii ilusat päeva lihtsalt peab jäädvustama. Nende kaunite piltide autor on Janeli Järvelill. Tema töid saab piiluda ka FB lehelt - Janeli Järvelill Photography. 

Pruudile tegime mälestuseks tüdrukute poolt ka paberile ühed ilusad musid ja raamisime need ära. Minu arvates igati armas idee ja teostus näeb ka ju hea välja! :)

Igal juhul väga palju meil polnudki aega istuda, sest broneerisime aja põgenemistuppa. Aeg lippas kiirelt ja üks hetke avastasime, et oligi kiire käes. Tellisime taksod, võtsime asjad kaasa ja suundusime kesklinna. Põgenemistoas oli kaks erinevat tuba - Infected Cellar ja Hangover Hostel. Minu mõlemad õed olid varem Tartus taolises kohas käinud, aga minu jaoks oli täiesti esimene kogemus. Põnev oli. Mina olin putukatetoa pundis, mis pidi olema ka raskem. Me küsisime tegelikult päris palju vihjeid, kuigi koguaeg olime üsna õigel teel. Nalja sai ka ikka. Päris välja me lõpuks ei saanud, aga väga palju puudu ka ei jäänud. Igal juhul mõtlesin, et võiks isegi tihedamini käia nii väiksema seltskonnaga ajusid ragistamas. Mulle sellised mõistatused täitsa meeldivad. 

Edasi suundusime linna peale. Tulevasel pruudil oli korv täidetud muffinite, küpsiste ja kondoomidega. Enamus korvi sisu läks kaubaks. Lisaks läks loosi ka ilus punane sukapael. Minu üheks ülesandeks oligi tegeleda korvi sisuga - just küpsetised. Mõtlesin, et ühed ŠOKOLAADIKÜPSISED võiksid ikka hästi minna ja hapukad SIDRUNIMUFFINID peaksid enamustele maitsema. Pole just tervislikud retseptid, aga maitsvad! 

Muidugi olid ka traditsioonilised ülesanded - igal trepiastmel nimetama põhjuse, miks armastab oma meest; kividele ekspeikade nimede kirjutamine ja merre viskamine (kuna kivisid ei leidnud, siis pidi käbidele nimed kirjutama); perekonnanime ärasaatmine.

Lisaks mõtlesime õele hunniku ülesandeid, mida ta pidi õhtu jooksul täitma, et saada kätte tunnistus! Algul kui õde neid nägi, siis ta ehmus vist pisut ära ja kahtles, kas saab nendega hakkama. Aga Kristin oli nii tubli ja julge, nautis päeva täiel rinnal ja peaaegu kõik ülesanded said täidetud. Ainukesena ei leidnud me kusagilt tulevase abikaasa nimekaimu. Selle andsime andeks, sest vaeva sai selle nime ju nähtud. Isegi klubis DJ hõikas nime, aga ei midagi. Ülesannete juures oli ka üks varukaart - nimelt sai ta ühe kõige vähem meelepärasema ülesande edasi anda. Ja see tuli mulle - lase endale abieluettepanek teha ja postita sellest video oma insta storysse. Selle ülesande tegi ka tegelikult poolenisti õde. Ma ise ei pidanudki kedagi otsima, õde ise leidis. Aga see abieluettepanek oli küll äge! Julge poiss oli, peaks ütlema. Täispikka videot ei saanud storysse panna, aga mõned ehk nägid väikest klippi. 

Vahepeal hakkas väljas päris külm ja meil kõigil olid kõhud ka tühjad. Tegime vahepeatuse ja käisime burgerit söömas. Söögikoha nime ei mäletagi, aga burger oli täitsa hea! Edasi suundusime juba tantsima, Sugarisse.

Kokkuvõtteks oli üks ütlemata ilus ja lõbus, emotsioone täis päev! Mina jäin rahule, tüdrukud jäid rahule ning mis kõige tähtsam - tulevane pruut nautis päeva!!! See oligi ju tema päev. Veelgi ilusam päev aga ootab veel ees.

Lõpetuseks jagan veel mõnda retsepti. Kuna mulle meeldib vaaritada ja uusi retsepte katsetada, siis pakkusin kohe välja, et võin teha lauale soolased snäkid. Seekord valisin järgnevad snäkid:

-Hummusega täidetud rukkileivakorvikesed, kaunistuseks paprika. Kasutasin seekord Jamie Oliveri hummuse retsepti. 

-Must näkileib päevalilleseemnetega + saarema toorjuust karulauguga + kurgiviil + must meremari. Maitsed sobisid suurepäraselt kokku!

-Tortillakorvikesed - lõika tortiljad neljaks sektoriks, suru iga sektor muffinvormi põhja, nii et saad "korvikese"*. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 8-10 minutit, kuni tortiljad on servadest veidi kuldsed. Tõsta tortiljakorvikesed ettevaatlikult metallrestile jahtuma. Täidiseks tegin multikeetjas aasiapärast rebitud kanaliha, mille retsepti leiab SIIT. Ülihea mahlane kana saab! Segasin kanaliha paprika ja hakitud beebispinatiga ja täitsin korvikesed. Peale puistasin röstitud seesamiseemneid. 

-Antipasto Skewers. Idee sain siit - http://bakerbynature.com/antipasto-skewers/. 

-Ning ilmselt minu lemmikuim katsetus - peedi-porgandi-tüümiani muffinid. Vegan soolased muffinid munata ja kookospiimaga. Kusjuures maitsesin neid eelmisel päeval ja minu arvates olid järgmisel päeval palju paremad! Maitsed olid kenasti segunenud ja muffinid ise olid ka kuidagi mahlasemad. Kindlasti teen neid veel. Tüdrukud ka kiitsid ja nii mõnigi küsis ka retsepti. Jagasin lahkelt ja jagan ka Teile - leiad retsepti SIIT. Endale olen selle kindlalt juba ära salvestanud ja peagi läheb kordamisele. 

Ma loodan, et seekord tuleb veidi rutem uus kirjutamistuhin peale. Mitmed ideed postitusteks on olemas, aga need ideed tuleb kuidagi suuta ka kirja panna. Hetkel on pea igasugu muid mõtteid täis. Ootan juba puhkust, et saaks natukene pikemaks ajaks linnast eemale. Tunnen kuidagi, et seda oleks vaja. Puhkuseni on aga aega. Alles augusti teisest poolest. Loodan, et selleks ajaks on suvi kohale jõudnud. Enne seda aga pulmad ning seejärel joogafestival.

Nüüd aga peab küll lõpetama, sest ammu on juba tegelikult uneaeg. 

Headööd!

:)