Õnneliku elu konverents

See postitus on mul tegelikult juba pikka aega olnud ootel. Juba veebruari algul sai peaaegu valmis, aga mitte päris ja vahepeal on olnud muid tegemisi. Olen korduvalt mõelnud, et jätkan kirjutamist, kuid siis pole jällegi seda kirjutamise soont olnud.

Üks pühapäev, 21.jaanuar, oli üks ääretult tore päev. Võtsin kaasa kaks oma sõbrannat ja läksime koguma teadmisi ja mõtteid, kuidas olla võimalikult terve ja seeläbi elada üht õnnelikku elu. Startisime Tartust pool 8 ja juba varsti olimegi Tallinnas, õnneliku elu konverentsil. 

Konverentsi korraldas VaimuKeha. Aitähh teile Sille ja Mai, et nii ägedad olete! Ruum oli küll palav ja õhku oli vähe, kuid kokkuvõttes ikkagi väga hästi korraldatud üritus. Eriti armsad olid need vahepealsed virgutusülesanded, mis kulusid marjaks ära. 

Esinema oli kutsutud viis erinevat oma ala tegijat. Iga esineja rääkis umbes tunnike. Tundus, et enamus oleksid tahtnud pikemalt rääkida, aga aeg oli piiratud. Konverentsi alguses saime igaüks ka märkmiku ja pastaka. Ise ma ju selle peale ei tulnudki, et võiks paberi ja kirjutusvahendi ka kaasa võtta, seega olen tänulik, et neid jagati. Igalt esinejalt sain mõned mõtted, mille panin ka märkmikku kirja, et siis neid siin jagada. Seon tekstis oma mõtted esinejatelt saadud mõtetega. 

RIINA RAUDSIK

Riina teemaks oli iseenda tervendamine, haigestumise tõelised põhjused ja kuidas terveneda. 

Tänapäeva meditsiin = ravimid. Kui me tunneme end halvasti, haigena, pöördume arsti poole. Arst kirjutab meile välja ravimid ja meie tormame apteeki, ostame ravimid välja ning toetume nendele. Miks? Me tahame kiiresti terveks saada. Meil ju pole aega haige olla. Olen isegi seda lauset korduvalt öelnud. Mida aga teevad ravimid? Ravimid suruvad alla sümptomid ja inimese immuunsüsteemi, haiguse põhjust ei ravita. Keha suudab end ise tervendada, kuid ta vajab selleks aega.

Bakterid. Kardame neid põhjendamatult. Kui meil tekib haav, siis on see vaja kohe desinfitseerida. Jah, see hävitab väliskeskkonnast haavale sattunud bakterid, kuid samal ajal ka keha enda bakterid, mis on haava piirkonda saadetud selleks, et haava parandada. Meie kehas on tohutul hulgal baktereid. Mida rohkem on kehas baktereid, seda tervemad me oleme. Antibiootikume tarbides me hävitame samamoodi hulganisti häid baktereid, mida meie keha vajab. Kas teadsid, et lisaks muudele elutähtsatele ülesannetele, sünteesivad bakterid ka vitamiine. 

Väga palju rõhutas Riina ka seda, et tervenemiseks on vajalik esmalt keha keskkond korda teha. Vee joomine on keskkonna tasakaalustamisel väga suur roll. Kõik kehavedelikud – veri, lümf, rakkudesisene ja rakkudevaheline vedelik on soolakad ja aluselised. Seetõttu tuleks juua aluselist vett. Loe täpsemalt aluselise vee tarbimisest SIIT. Riina rääkis ka Ringvaates organismi Ph tasemest, vaata videot SIIN. Kes soovib aluselise toitumise kohta lugeda, siis leidsin ühe artikli, mida saad lugeda SIIN.

Aitähh, Riina Raudsik!

LIIS ORAV
Ajuga seotud haigused on kujunemas 21. sajandi kollektiivseks õudusunenäoks. Kuidas oma aju kaitsta ja toita, kuidas säilitada vaimuvärskus, tagada hea mälu ja positiivne meeleolu? Muu hulgas tuleb juttu ajule nii olulistest rasvadest ja kolesteroolist ning sellega seonduvalt ka veresoonte tervisest.

Kõigepealt üks eriti hea mõte, mis jäi hästi meelde. Tihti pööratakse eriti suurt tähelepanu oma lähedaste tervisele, siinkohal eriti just lapsevanemad oma laste tervisele. See on ju tegelikult igati loogiline ja ka arusaadav, kuid me ei tohiks siiski ära unustada ka iseennast. Oma tervist kaitstes panustame me ka oma lastesse! Lastel on ju kohustus oma vanemate eest hoolitseda ja kui me ei hoia enda tervist, siis seda raskem on meie lastel tulevikus.

Kas teadsid, et aju puhastab end ainevahetusjääkidest öösel, siis kui me magame. See toimub delta unefaasis ehk sügavas unes. See unefaas hõlmab 10-15% uneajast. Seetõttu on unehäired üsna tugevalt seotud ajuhaigustega, sealhulgas Alzheimeri tõvega. Meil kõigil on kiire ja tihtipeale võtame endale aega juurde unetundide arvelt. Olen seda isegi teinud. Tegelikult aga peaksime me kõik hoolitsema selle eest, ei meie uni oleks piisavalt pikk ja kvaliteetne. Noored mõtlevad tihti, et küll ma jõuan. Tõsi, jõutaksegi, kuid sellise elustiili negatiivsed kõrvalmõjud ei annagi ju kohe endast märku. Mõtle ka tuleviku peale!

Kolesterool. Enamus inimestes tekitab see sõna pigem negatiivseid mõtteid ja emotsioone. On siis see kolesterool üks kurja juur? Vastupidi - kolesterool on meie organismis üks hädavajalik ühend. Miks muidu on rinnapiim niivõrd kõrge kolesterooli sisaldusega? Ilmselgelt on meil seda vaja. Vale on mõelda, et kui kolesterooli tase on kõrge, tuleb rasvavabale dieedile minna. Seda ei tohiks kindlasti teha, sest kolesterooli sünteesimine on organismile väga raske ja palju energiat nõudev ülesanne. Miks me kolesterooli vajame? Sellest ühendist toodab meie organism D vitamiini, sapisoolasid, steroidhormoone, suguhormoone. Rakumembraani koostises olev kolesterool aitab tagada membraanile hädavajaliku elastsuse ja hoiab membraani koos. Kolesterool kui antioksüdant on samuti väga vajalik meie nahale. 25% kehas olevast kolesteroolist aga asub ajus ning kaitseb seal DHA-rasvhappeid rääsumise eest. Meie keha reguleerib kolesteroolitaset ka ise, seega toiduga saadav kolesterooli hulk mõjutab vere üldkolesterooli hulka suhteliselt vähe. Väga kõrget kolesteroolitaset ei tasu samuti kohe hakata ravimitega korigeerima. Tuleb vaid üle vaadata oma toidulaud ja elustiil.

Olen ka varasemalt teinud juttu meie teisest ajust - kõhuajust ehk soolestikust. Liis tõi samuti välja meie teise aju tähtsuse. Kõhuaju ja peaaju suhtlevad omavahel lakkamatult ning on omavahel väga tugevalt seotud. Kas teadsid, et soolestikus toodetakse 90% serotoniinins ja enamus melatoniinist. Arvatakse et enamus terviseprobleeme ja haigusi saavad alguse meie soolestiku mikrofloora tasakaalutusest. Nii seostatakse ka mitmed ajuhaigused soolestikuga, seega saaksime me tervisliku toitumisega mitmete haiguste tekkimist ennetada. Sealhulgas ka  Alzheimeri tõve, mida on hakatud nimetama ka III astma diabeediks, kuna on leitud, et kõrge veresuhkur võib olla tõve sagenemise üks põhjuseks. Liis tõi välja ka niiöelda aju toidud: B12 (saame enamjaolt loomsetest allikatest, kuid on leitud, et astelpaju kestades on ka see täitsa olemas), roheline tee, mesilastooted (mesilaspiim), omega-3 rasvhapped, letsitiin (saame avokaadost, munast, päevalilleseemnetest), magneesium, tsink (mereannid, kõrvitsaseemned, maks, liha), E-vitamiin, vürtsid ja ürdid. 

Lisaks aju toitmisele tuleb ka aju aktiveerimisega tegeleda, et suurendada aju neuroplastilisust. Seda ei saa suurendada toidu või lisandite abiga. Neuroplastilisus ehk aju plastilisus on aju loomulik võime oma ühendusi muuta nii, et toimuks aju efektiivsuse areng, kasv ja paranemine vigastustest. Selleks tuleb appi mõttetöö - ülesannete lahendamine, uute oskuste omandamine, planeerimine, strateegiate väljatöötamine, mälumängud jne. Huvitav fakt ka Liisi loengust - 4 ristsõna päevas vähendab 40% riski haigestuda Alzhemeri tõvesse. 

Aitähh, Liis Orav!

AIGAR SÄDE
Mõttejõud – räägime sellest, mis hetkel on oluline, et terveneda ja hästi elada.

Aigar ütles: selleks, et saada terveks, tuleb vaadata oma tõekspidamisi. Samuti seda, et toitumine toimub kolmel tasandil: vaimne tasand, südame tasand (tunded, emotsioonid), materiaalne tasand (toit). Me peame end toitma kõigil kolmel tasandil. Sellega ma nõustun 100%. 

Aigari mõtteid on raske siin ümber sõnastada. Üks mõte oli, et meie, tänapäeva inimesed, oleme niiöelda programmeeritud. Meie mõtted, suhtumine, tegutsemine, käitumine on niivõrd palju mõjutatud meid ümbritsevast. Meedia manipuleerib meiega. Infoküllus ajab meid segadusse - mida uskuda, mida mitte. Mis on tõsi, mis vale. Teda oli väga huvitav kuulata, kuid kohati natukene raske. Kuna ruum oli palav ja pea oli juba üsna paks, siis püüdsin süveneda sellesse, mida Aigar rääkis ja tegin üsna vähe märkmeid. Mõnikord hüppas ta ühelt teemalt teisele ja oli raske jälgida. Päris kõigega mina ei nõustunud. Juttu tuli ka mehe ja naise vahelistest suhetest ja tema väitis, et armastust pole olemas. Selle peale muidugi üksainus meesterahvas publikust plaksutas. Üldse oli tema jutus üsna mitmeid negatiivse alatooniga mõtteid. Kuid lõpus küsis üks noormees temalt veel üle, et mis see siis on. Ilmselt jäi kripeldama. Mina aga siiski usun, et armastus on olemas.

Aitähh, Aigar Säde!

MADLEEN SIMSON

Allergiate, migreenide ja toidutalumatuste tagamaad.

Seda teemat ootasin ma ilmselt kõige enam, sest minu jaoks on müstika, kuivõrd palju seda kõike on. Toidu mõju inimesele on väga individuaalne. Mis sobib ühele, see ei pruugi teisele sobida. Iga inimese organism on erinev ja reageerib erinevatele toiduainetele erinevalt. Madleen lähenes teemadele üsnagi teaduslikult ja tõi välja palju erinevaid fakte. Tema slaididel oli tohutult palju informatsiooni ja päris kõike ei jõudnudki läbi töötada. Eks see ole ka üks keeruline ja lai teemavaldkond. 

Madleen tõi välja, et tänapäeval on üsna suureks probleemiks piimhappabakterite vähenemine. Töödeldud toit, antibiootikumid, ravimid on selle põhjuseks. Seetõttu soovitatakse läbida aegajalt probiootikumide kuur. Enzymedica tuli kusjuures välja uue tootega Digest+Live Bacteria, kus on lisaks seedeensüümidele ka piimhappebakterid. Pole veel proovinud, aga tekkis huvi. 

Madleen tõi välja ka selle, et toidutalumatus on tavaliselt seedeensüümide puudulikkuse tagajärg. Kehas pole lihtsalt piisavalt palju teatud liiki ensüüme, et toiduaineid lõhustada nii, et organism saaks neid omastada. Selle lahenduseks tuleks esmalt üle vaadata oma toidulaud. Olen SIIN rääkinud meetoditest, kuidas saaksime ise kaasa aidata toiduainete paremale lõhustamisele. Üks variant on süüa võimalikult palju toorest, kuumutamata ja töötlemata toitu. Kui päris aus olla, siis on see tänapäeval üsnagi keeruline. Siin tulevad appi toidulisandid - kvaliteetsed seedeensüümid, mida tarbida enne igat suuremat toidukorda. Seedeensüümidest olen pisut pikemalt rääkinud SIIN. 

Puuduliku lõhustamise tagajärjel tekivad erinevad seedeprobleemid, kuid on olemas ka varjatud toidutalumatus, millega võib olla tegemist näiteks selliste haiguste korral nagu skisofreenia, epilepsia, autoimmuunhaigused, autism, hüperaktiivsus, tähelepanuhäire. Piima- ja teraviljavalgu puuduliku lõhustamise tagajärjel kuhjuvad uriinis opioidsed peptiidid, mis vereringesse sattudes jõuavad ajuni ning avaldavad psühhotroopset mõju ning tekitavad häireid närvivahendusainete toimimises. 

Loomulikult tuli juttu ka suhkru kahjulikkusest. 

Aitähh, Madleen Simson!

KAJA KEIL

Praktiline ajurveeda igapäevaelus - rakendatav kohe siin ja praegu. Looduse rütmis püsimise tarkused kui pika ja tervelt elatud elu garantii. Kuidas on sellega seotud meie igapäevane toidulaud ja tegevused? Individuaalne lähenemine, mis teeb elust kunsti

Kaja jättis minule väga sümpaatse mulje ning tema loeng pani mind huvi tundma ajurveeda toidu ja elustiili kohta. Mis on ajurveeda? Ajurveeda on kõige lihtsamalt öeldes elamise kunst. Kaja rääkis meile looduslikest rütmidest ning kuidas me peaksime elama ja püsima nendes rütmidest, sest neile vastutöötamine teeb meid haigeks.

Eluiga - lapsepõlv, täiskasvanuiga, elutarkuse aeg. Aastaajad - kevad, suvi, sügis, talv. Ööpäev - hommik, keskpäev, pärastlõuna, õhtu, südaöö, öö ja varahommik. Ajurveeda õpetab, kuidas nende rütmide järgi elada.

Näiteks kui võtta ööpäev, siis ajurveeda järgi peaksime tõusma võimalikult vara - 6-7 paiku. Kaja kirjutab lähemalt ka oma blogis, et selliselt ajastad end looduse rütmi ning meeled on terveks päevaks avatud. Hilisematel hommikutundidel on õhus juba raske ja seisva omadusega loodusjõud. Seega ei aita liiga kauaks voodisse jäämine mitte sugugi rohkem välja puhata, vaid väsimus võib hoopis süvendada. Muidugi mõista tuleb varajase ärkamise puhul õigel ajal magama minna! Ka see baseerub looduse loogikal. Uinumist soodustavad justnimelt needsamad raskust tootvad loodusjõud, mis on uuesti aktiivsed õhtul alates kella 18:00 kuni kella 22:00-ni. Peale seda ei taha uni enam nii kergesti tulla, kuna siis võtab teatepulga üle tuleelemendi energia, mis toodab adrenaliini ja ei lase magama jääda.

Mina täitsa usun seda, sest olen enda peal seda ka kogenud. Lähen tavaliselt magama 23 paiku (Kaja on oma raamatus ka välja toonud, et arvestades eestimaiseid ekstreemsusi võib tavapärase rütmi tunni jagu edasi lükata) ning äratus on kell 7. Kuigi minu tööpäev algab 10-11. See annab mulle võimaluse nautida pikka hommikut. Mul on ka oma hommikurutiin, mis on hea algus päevale. Ka ajurveedas soovitatakse päeva alustada hommikurituaaliga:

• Ärka võimalikult vara.
• Enne tõusmist täna mõttes võimaluse eest alustada uut elu.
• Puhasta keelekaabitsaga keel, pese hambad.
• Loputa jahedama veega nägu ja silmad.
• Joo klaasitäis sooja või kuuma vett.
• Väljuta kõik jäägid.
• Tee oil-pulling'ut.
• Masseeri keha sooja õliga.
• Pane paar tilka õli mõlemasse ninasõõrmesse.
• Pese kogu keha sooja veega.
• Tee vahelduvhingamist ja päikesetervitust.
• Mediteeri.
• Söö hommikust, kui see on vajalik. 

Minu hommikurituaal veel päris selline pole, aga sarnane siiski. See rituaal on olemas raamatus, mille ma konverentsilt endale soetasin ja nüüd tasapisi loen. Raamat tutvustab ajurveeda olemust. Raamatu esimene pool loetleb üles ajurveeda algoritmi peamised komponendid: viis elementi, kolm bioenergeetilist jõudu, 20 omadust, kuus maitset, kolm meele juhtijat ning räägib ka seedetule hingeelust. Teine pool raamatust on tervenisti pühendatud toidule. Lisaks on raamatus 50 huvitavat retsepti, mis on ära jaotatud aastaaegade kaupa. 

Üks mõte veel, mille olen endale Kaja loengust üles märkinud, mõte millega ma jällegi nõustun 100% -  me sööme kõigi oma viie tajuga! 

Kas oled tähele pannud, et terve päev toitu valmistades (näiteks õhtuseks sünnipäevapeoks) ise samal ajal eriti midagi söömata, tunneme, et kõht on täis. Toidu tegemise ajal me keskendume toidule.  Kõht oleks nagu justkui täitunud toiduaroomidest ja toidu vaatamisest. Teisest küljest aga oleme ilmselt kõik pannud tähele, et kui me söömise ajal tegeleme ka muude tegevustega (näiteks vaatame filmi), kipume üle sööma. See ongi põhjus, miks peaksime iga toidukorra ajal suunama kogu oma tähelepanu toidule, sest nii saame toidust ka suurema rahulduse. Serveeri toit kaunilt, et oleks silmale ilus vaadata. Naudi igat suutäit - tunneta erinevaid tekstuure ja maitseid, mälu toitu. Mina olen küll tähele pannud, et toitu nautides saan sellest suurema rahulduse, kõht saab rutem täis ja toidukogused on väiksemad. 

Aitähh, Kaja Keil!

See postitus võttis küll kaua aega, aga tahtsin rahulikult kõik oma mõtted, mis konverentsilt sain, võimalikult selgelt kirja panna. Võibolla tekitas see kirjutis ka Sinus mõningaid mõtted? Võid julgelt neid jagada! :)

Ilusat nädala algust!