neljapäev, 24. august 2017

Kehakoostis, vormipildid, eesmärgid

Hei!

Olen pikka aega tahtnud juba teha üht korralikku ülevaadet seoses fitnessiga. Mis seis on ning kuidas edasi? Kohe saad teada! :)

Vahepeal võtsin trennide ja toitumisega natukene vabamalt, sest stress kasvas lihtsalt ülemäära suureks. Tegin küll trenni, kuid tundsin, et järjest rohkem läksin saali pigem kohusetundest ja ei nautinud seda 100%. Pidev väsimus, stress, motivatsiooni langus. Tuli ette ka mitmeid tagasilööke - mõlema jala Achilleuse tendinopaatia, pingepeavalud (pidin mitmed trennid jätma pooleli kuna valu järjest süvenes), angiin. Ise mõtlen, et ju siis keha andis pidevalt mulle märku, et pean tagasi tõmbama. Seda ma ka lõpuks tegin, täitsa süümepiinadeta.

Nüüd olen puhkusel ja saanud taastuda. Nii keha kui ka vaim on saanud puhata. Ilmselt seda teist poolt vajasin ma isegi kõige rohkem. Angiini tõttu ei teinud kaks nädalat trenni. Eelmine nädal hakkasin vaikselt jälle pihta ja kõik kohad andsid endast märku. Ka see nädal tunnen, et jõudu oleks nagu vähevõitu. Eks see antibiootikumi kuur nõrgestas kogu organismi. Aga pole hullu, küll ta vaikselt tagasi tuleb. 

Enne puhkusele minemist otsustasin lõpuks ära käia DEXA uuringul, et natukenegi aimu saada oma keha koostisest. DEXA-s käisin ma esimest korda. Kuna motivatsioon on vaikselt tagasi tulnud, mõtlesin teha põhjaliku ülevaate oma kehast. Seega lisaks uuringule tegin ka niiöelda vormipildid ja võtsin mõõdud. Plaan on nüüd jälle uuesti süsteemselt ja pühendunult trenni hakata tegema. Pööran lisaks suuremat tähelepanu lihashooldusele (vähemalt üritan) ja püüan oma keha rohkem kuulata. Ka toitumist hakkan jälle pisut rohkem jälgima, kuid siinkohal hetkel pikemalt ei peatu, kuna plaanis on teha sellest üks eraldi postitus.  

Natukene lähemalt siis uuringust. DXA ehk luudensitomeetrit kasutatakse tegelikult osteoporoosi diagnoosimiseks. DXA-seade saadab kehast läbi kahte erineva energiaga röntgenkiirgust ning selle järgi, kuidas kiirgus keha läbib, saab leida keha rasvavaba ja luuvaba massi, luukoe massi ja rasvamassi. Uuring ise on väga lihtne - heidad riietega lauale (metallesemed paluti eemaldada) ja lamad liikumatult 8-10 minutit kuni aparaat teeb oma töö. Seejärel näeb arvutist erinevaid andmeid ning lisaks ilusat värvilist pilti enda kehast. Pildil on kohe näha kus on lihaskude, kus rasvkude. Mina nägin ära ka, et mul on lülisamba rinnaosas kerge kõverus. Aga see pidi naistel tavaline olema - käekoti kandmine ühel õlal. Luutiheduse on igal juhul normis. Kõige rohkem infot oli järgmisel lehel. 

Kaal - 62,4kg (riietega)
Pikkus - 169,5cm
Kehamassiindeks - 21,8
Rasvaprotsent - 21,7
Fat Mass - 13,25kg
Lean Mass - 45,7kg
Lean + BMC(Bone Mineral Content) - 47,96kg
Total Mass - 61,2kg

Kehamassiindeks on igati normaalne. Mina ise arvasin, et rasvaprotsent on kõrgem ja olin natukene üllatunud. Naise puhul peaks 21% olema ideaalne ehk igati tervislik rasvaprotsent. Seega tegelikult võiks ju nagu rahule jääda. Pildilt ja numbritelt on näha, et rasvaprotsent on suurim jalgades. Naiste puhul on see aga üsna tavaline, et rasv koguneb puusadesse. Ka kehatüves on seda omajagu.


Mõned päevad hiljem otsisin ka oma fotoaparaadi välja ja tegin mõned pildid endast, et oleks hea koos analüüsiga kõrvuti panna. Ühed pildid tegin vabas olekus ning teistel proovisin siis poseerida ehk lihaseid pingutada. Ausaltöeldes pole poseerimine küll enam üldse meeles ja üleüldse oli lihaseid raske pingutada, sest kaks trennipäeva olid seljataga. Eriti keeruline oli selja lailihast aktiveerida, sest see oli lihtsalt nii valus. Ausalt, mul oli isegi pluusi raske selga panna. Mingid pildid sain aga tehtud küll. Pildid on tehtud hommikul, seetõttu ka selline unine nägu :D



Mida siis arvata, Pole just ideaalne vorm, aga ei peagi olema! Tunnistan ausalt üles, et ma pole rahul. Aga kes meist oleks. Iseenda suhtes oleme ikka kõige kriitilisemad. Tunnistan ka seda, et pärast võistlusi vaatan oma keha üldse hoopis teise pilguga. Võib vist öelda, et veelgi kriitilisemalt kui varem. Võib-olla kui ma poleks võistlustel käinud, oleksin palju rohkem rahul oma praeguse peegelpildiga. Sellegipoolest võin öelda, et vaikselt hakkan iseendaga leppima ja tunnen end taas hästi. Mõni päev paremini kui teine. Olen puhkuse ajal palju mõelnud ja vaikselt eesmärke seadnud. Motivatsioon tõuseb ja distsipliiniga pole mul üldiselt probleeme, kui siht on silme ees.

Sellel hommikul võtsin ka mõõdud:
Kehakaal - 61kg
Säär - P 34cm, V 33,5cm
Reis - P 55,5cm, V 53,5cm
Puus - 94cm
Vöökoht - 69cm
Rind - 87,5cm

Huvi pärast vaatasin ka 2016 detsember tehtud pilti ja võrdlesin mõõte. Siis alustasin Befit konkursiga. SIIN on sellest ka postitus.

Mis on siis minu eesmärgid?

Tervis korda! Põhiline eesmärk on saada oma organism toimima nii nagu ta peaks toimima. Ehk siis enne ei plaani ma võistlema minna, kui minu hormonaalne tasakaal on taastunud. September käin uuesti arstide juures ja tehakse taaskord üks või mitu põhjalikumat vereanalüüsi. Pidin küll eelmisest analüüsist kolme kuu pärast uuesti minema, kuid kuna vahepeal oli bakteriaalne angiin ka, siis arst arvas, et teeme selle sügisel. Üks asi on kindel, hormoonravist mina keeldun. Kuidas siis korda saada? Kvaliteetne toit, vähem stressi, vähem muretsemist. Lihtne öelda, aga palju raskem teostada kui võib arvata. Aga saan hakkama!

Kümme lõuatõmmet! Trenniga seoses võiks ju ka mõni natukese kindlam eesmärk olla. Lõuatõmme on üks üsna raske harjutus. Võtsin eesmärgiks aasta lõpus teha oma keharaskusega neutraalasendis kümme lõuatõmmet. Rääkisin seda juba ka treenerile ja ta leidis et see on täitsa reaalne eesmärk ja lubas kava koostada nii, et see toetaks minu eesmärki. Viimati tegin intensiivsel trenninädalal kuus lõuatõmmet. Praegu ma arvan, et nii palju ei tuleks.

2018 kevad lavale!? Tegelikult oli mul aasta algul ju plaanis see sügis lavale jõuda, kuid kahjuks jäi see ära. Nüüd siis tahaksin ideaalis uuesti lavale jõuda kevadel kuid nagu enne juba mainisin, siis tervis on siiski esimesel kohal! Kui menstruatsioonitsükkel pole aasta lõpuks ka taastunud, siis ma ei riski. Sügisest püüan jälle kaloraažiga hakata vaikselt ülespoole liikuma, et juhul, kui saan minna võistlema, ei oleks see võistlusdieet niivõrd karm. Kaloraaž võiks jõuda sinna 2500-2600 kanti nii, et kehakaal ei tõuseks või oleks tõus minimaalne. Ise kardangi kõige rohkem seda, et kui ükskord saan jälle hakata võistlusteks ette valmistama, siis keha streigib ja ei reageeri kaloraaži vähendamisele. Aga mis siin ikka ette muretseda.

Vaimselt ja emotsionaalselt tugevamaks! Oma keha eest tuleb hoolitseda, kuid ei tohiks ära unustada ka vaimset poolt. Vaimselt tugevaks saada on palju raskem kui füüsiliselt. Ostsin endale märkmikku, kuhu õhtuti mõtteid kirja panna. Leian aega, et tegeleda ka teiste hobidega. Tegelen iseendaga. Väikesed muutused loevad.


Selleks korraks jälle kõik. Järgmine kord tahaksin lähemalt rääkida toitumisest. Nagu ikka, siis võite mulle julgelt kirjutada-joonistada, avaldada oma arvamust. Või on Teil ehk ideid, mis teemat võiksin siin veel kajastada?

Ilusat päeva jätku! :)






12 kommentaari:

  1. Nii lahe postitus, minu silmis oled Sa nagu vavaviiivauuu! Palju tervist Sulle ja mõnusat tegutsemisindu ja palun ikka rohkelt postitusi! ;) :)

    VastaKustuta
  2. Ilus vorm minumeelest :) Kas sul on varem nii olnud, et keha kaloraazi vähendamisele ei reageeri? Mul
    näiteks praegu on nii ja kohe ei teagi, mida teha. Stress tuleb peale. Alustasin 2600 kaloriga ja siis iga kuu tasapisi vähendasin 100 kalorit. Nüüd olen jõudnud juba 1700 peale ja kaal pole üldse langenud. Täiesti kohutav.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitähh :)

      Varasemalt on ikka kaloraaži vähendamisele reageerinud. Ma olen ju tegelikult ainult ühe korra selle dieedi läbi teinud. Hetkel aga olen sellise kaloraaži peal, kus teoorias peaks kehakaal langema, aga hoopis püsib ühe koha peal. Septembrikuus tahan hakata ikka tasapisi jälle tõstma kaloraaži ja vaatan mis saab. Kindlasti hoian kursis.

      Kustuta
  3. Minu meelest ongi võistlemise juures kõige raskem just enda keha aktsepteerimine hiljem. Mõistusega asja üle järele mõeldes saad ju aru, et on kõik normis, aga samal ajal kogu aeg ikka kripeldab. Ma ei tea, kas sellest kunagi täiesti lahti enam saabki.

    Aga sinu vorm minu silmade läbi on küll väga kena!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi, aitähh, Hiie-Liin :)

      Aga mulle endale tundub ka, et nii see on. Naised on niisamagi enda suhtes kriitilisemad kui mehed ja see võistlemine süvendab seda. Mõistus ütleb ju küll, et lavavorm pole tervislik ja seda ei saa aastaringselt säilitada, aga ikka tahaks koguaeg paremas vormis olla...

      Kustuta
  4. Neiu, te näete ikka täiega kena välja!

    VastaKustuta
  5. Kas ma lugesin postitusest ôigesti välja, et sinul samuti hormonaalne tasakaal paigast ära st, et "päevi" ei ole? Kuidas sa sellega toime tuled kui hormoonravi ei taha teha? Olen ise sama probleemiga kimpus :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, lugesid õigesti. Juba üle aasta on see kestnud. Nüüd andsingi uue vereanalüüsi, et hormoonide taset uuesti määrata ja vaadata ka üldist verepilti. Loodan, et varsti saan targemaks. Paljud naised on tegelikult selle probleemiga kimpus. Taastumine võtabki aega, mõnel lausa kolm aastat. Mina aga leian et hormoonravi pole lahendus. Tuleb leida võimalus, et keha hakkaks ise uuesti vajalikke hormoone tootma. Hormoonravi ju põhjust ei ravi, lihtsalt asendab hormooni. Kui olen midagi teada saanud, siis mingil määral kirjutan sellest ka siia, et lugejaid kursis hoida. Ma ei ole sellest veel välja tulnud ja tervis jukerdab vahelduva eduga, aga loodan, et leian lahenduse ja et oma kogemuse jagamine on ehk kellegile abiks.

      :)

      Kustuta
  6. Mina vaevlen antud probleemiga juba (piinlik ausaltöeldes tunnistada) 5.aastat. Arstid on soovitanud ainult hormoonpreparaate (duphaston, östradiool), kuid oled põhimõtteliselt nende tarvitamise vastu olnud. Otsustasin 2kuud tagasi proovida alternatiivsemaid meetodeid (maca pulber, kuningakepiõli) ja täna arstil käies kuulsin uudiseks, et limaskest on paksenenud :) (rohtusid ma loomulikult tarvitanud ei ole). Võta nüüd kinni, kas asi on alternatiivis või selles, et olen 2 kuuga 2kg juurde võtnud (siinkohal mainin, et ma ei ole alakaaluline, pikkus 168 ja kaal 54kg), aga igatahes loodan, et suudan selle asjaga ilma hormoonravita toime tulla.
    Igatahes, jaga kindlasti enda kogemusi selles osas!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oii, seda on küll kahju kuulda, et nii kaua. Uskumatu kui laialt see probleem on ikka levinud, aga räägitakse sellest niivõrd vähe. Mina hakkasin ka nüüd kuningakepiõli võtma, macat olen ka juba tükk aega võtnud. Olen kasutanud pulbrina, aga praegu võtan kapsleid. Mina olen 169 pikk ja kaalun 61-62kg. Aga eks see oleneb ju ka kui palju trenni oled teinud, mis on kehakoostis jne. Arst arvab, et ma ikka kaalun vähe, aga tegelikult on see minu puhul täitsa okei kaal. Mina loodan samuti, et saan korda hormoonravita. Homme lähengi uuesti arsti jutule, eks näis mis ta räägib.

      Kindlasti jagan oma kogemusi. Kui juba sai alustatud ja avalikult sellest räägitud, siis tahan lõpuni välja jagada.

      :)

      Kustuta