neljapäev, 19. mai 2016

Patustamisest ja trennist

Alustuseks kurdan Teile natukene. Ei ole ka mina ideaalne ning tuli see aeg, kus murdusin (kuigi olen üldiselt päris tugeva tahtejõu ja iseloomuga) ja andsin oma isudele järgi. Selle nädala algusesse tuli kaks punast päeva, sellel kuul on kokku siis nüüd kolm punast päeva. Üks punane päev tuli nädalavahetuse peale, kus ma tegin küll fitlapi retsepti järgi süüa, aga ma ei kaalunud täpset kogust. Ja samasse päeva läks ka patutoidukord – kavaväline rabarberikook, grillitud mustikaribi, maasikad ja mustikad. Punased päevad on siis fitlapi päevikusse märgitud päevad, kus ei jälginud 100% kava. Ma ausalt olen muidu üsna tubli olnud ja hästi vastu pidanud. Töö juures on olnud kaks sünnipäeva ja mõlemal korral olen laualt võtnud ainult vabavara (tomat, kurk, paprikas), muidu oma toit ikka kaasas olnud ja seda söönud. Aga no ma arvan, et naised mõistavad mind, kui ütlen, et vahepeal kohe ei saa muudmoodi kui peab isudele järgi andma. See kuu oli kohe eriti hull, mõni kuu pole üldse probleeme sellega. Seekord painasid isud juba nädalake enne, alguspäevad suutsin tugev olla, kuid viimastel päevadel andsin alla. Nõrkus oli peal, peavalu jne. Esmaspäeval siis sõin kavaväliselt riisigalette + maapähklivõid + banaani. Teisipäev suutsin kavas püsida, aga eile jälle sõin salati kõrvale tatragaletti ja õhtul kreekereid. Küll on hea, et need kreekerid said nüüd täitsa otsa ja enam ma neid koju ei osta ka, need olid mul kunagi ammusest ajast kappi jäänud. Eile aga hakkasin müslit tegema ja need kreekerid oli samas karbis kus pähklid. Jäid silma ja ei suutnud vastu panna. Ja loomulikult ma määrisin nende peale maapähklivõid, sest just selle isu mul tegelikult ju parasjagu oligi ja kreekerite peale sobib see ülihästi (kuigi peaks mainima, et riisigaletile sobib isegi paremini). Peitsin igaks juhuks nüüd selle maapähklivõi kah kapi kaugemasse nurka ära.



Teisest küljest mõtlen, et me kõik ju eksime ja see on inimlik ja ma tegelikult väga kurb nende punaste päevade üle pole. Vähemalt ei läinud ma oma šokolaadi varude kallale, sest need nagu ei isutanudki. Igal juhul ma tean, et suudan nüüd end taas kokku võtta ja see nädal ei tee patutoidukorda ja tänasest olen jälle 100%-liselt kavas! Täna tunnen end vaatamata peavalule oluliselt paremini ja tean, et õhtuks peaks see peavalu ka ära kaduma (parem oleks kui kaob, sest õhtul vaja trenni teha). Täna sõin siis hommikul juustust kaerakliiputru. Kohvikoore asendasin hapukoorega ja lisasin tomatitele, et kõrvale saada üks maitsev salat. Lõunaks sõin kana-kookosesuppi - mõnusalt vürtsikas ja korralik ports. Õhtusöögiks tegin endale kaasa rabarberikisselli kohupiimakreemiga. Hiliseks õhtusöögiks plaanin teha mehhikopäraseid quesadillasid. Olen neid juba mitmeid kordi plaaninud teha, aga sinnapaika ongi see jäänud.

Kui trennist rääkida siis see nädal treenerit pole ja püüan üksinda jõusaalis hakkama saada. Muidu on kõik okei, aga kükke tehes ja rinnalt surudes ei julenud raskust juurde panna, sest tavaliselt on treener nende harjutuste juures kõrval olnud ja julgustanud. Ükspäev sain MyFitnessis tuttavaks armsa Liisuga, kes käib ka suhteliselt tihti saalis ja minuga enamvähem samal ajal.  Palusin, et kas ta oleks igaks juhuks kükkide juures kõrval ja ta oli täitsa nõus. Sellele vaatamata tegin natukene kergema raskusega – 52,5kg. Suutsin kõik neli seeriat ära teha, iga seeria 12 kordust. Pulss oli laes küll ja jalad olid pärast täitsa vedelad. Teisipäeval ka Liisu saalis ja tegime koos rinnalt surumist. Raskuseks 30 kg ja enda üllatuseks suutsin kolm seeriat 12 kordust ära teha. Viimase seeria 12-s kordus tuli natukese abiga. Üllatusin seetõttu, et alles eelmine nädal tõstsime raskust 30kg peale ja siis vaevuvaevu suutsin esimese seeria 12 kordust teha.


Eile oli siis trennivaba päev ja no niii väsinud olin. Ilmselt seetõttu andsingi ka oma isudele järgi. Tavaliselt ma ju otsin endale muid tegevusi (käsitöö, looduskosmeetika, hularõngas, koristamine vms), et isusid peletada ja hoiduda kavavälise toidu haaramisest, aga eile ma lihtsalt ei jaksanud mitte midagi teha. Magasin peale tööd koduteel ja ka kojujõudes heitsin pooleks tunniks teki alla.


Igal juhul ootan juba õhtust trenni, sest jõusaalis tunnen end alati kuidagi nii hästi. Täna on niiöelda kergem jalapäev (tegelikult need kergemad trennid pole ka üldse mitte kerged, aga see on lihtsalt võrdluseks esmaspäevase trenniga, mis tõesti on nädala raskeim), lisaks on alaselg ja triitseps. Biitsepsile on täna raskem päev. Reie tagumised lihased on tegelikult veel esmaspäevasest trennist valulikud, aga loodan, et peavad ikka ka tänase vastu. Plaanin seekord kindlasti ka saunas lõõgastuda, sest ma usun, et see teeb mu lihastele vaid head. 

Nüüd tuleb vaid loota, et see nõme peavalu kaob ja ei sega minu trenni ja saaksin ikka maksimaalselt pingutada. 

Pean kiirelt oma kadunud kinda kätte saama või uued kindad ostma, sest see nädal olen teinud ilma ja kätele ei meeldi see kohe mitte üldse. Minu kadunud kinnas aga ootab mind Obinitsa külakeskuses. Täna siis tuli välja, et olin selle sinna ära kaotanud. Kuna niipea sinna ei satu, siis pean vist uue paari ostma. 

Aga praeguseks lõpetan. Varsti ongi reede ja saab nädalavahetust nautida! Tsau!


2 kommentaari:

  1. Vabandust väga, aga mis kurat patustamine on MAASIKAD ja MUSTIKAD??? Samamoodi ka riisigaletid? Issand kui lolliks võib ikka kava jälgimisega minna,ei suudeta enam normaalselt süüagi..kahju :(

    VastaKustuta
  2. Ega see tõesti teab mis suur patt pole, aga siiski kavaväline ja meie nimetame seda patustamiseks. Kui pidevalt lubada endale kavaväliselt ka selliseid niiöelda süütuid toite, siis ei saavuta ju eesmärki. Tegelikult oleksin ma ju saanud ka kava järgides neid asju süüa, aga kuna sõin kavaväliselt siis makrode vahekord ja kaloraaž nihkus paigast. Kui nii juhtub mõned üksikud korrad pole tõesti hullu, aga kui Sul on ikka kindel eesmärk midagi saavutada, siis igapäevaselt seda endale lubada ei saa ja tuleks siiski kava järgida ja mina küll seda lolliks minemiseks ei peaks. Pigem on sel inimesel, kes suudab kava täpselt järgida tugev iseloom ja tahtejõud, et oma eesmärk saavutada. Pealegi fitlapi järgi toitudes pole küll tunnet, et peaks endale midagi keelama. Lihtsalt vahepeal tulevad ootamatud isud :)

    VastaKustuta