Väljakutse

Hei armsad lugejad!

Nagu te juba teate, siis mina käisin pühapäeval Õnneliku elu konverentsil mõtteid ja teadmisi kogumas. Peagi kirjutan Teile lähemalt, mis ma sealt endaga kaasa sain, kuid täna tahaksin Teile rääkida kolmekuulisest väljakutsest. Väljakutse grupp alustas juba eelmise aasta novembris. Miks ma sellest just nüüd kirjutan? Olen ikka endiselt fitnessiga seotud ja sellest huvitatud ja tean, et väga paljud, kes võistlevad kevadel, on juba läinud dieedile. Nüüd on paras aeg väljakutse vastu võtta, et dieet oleks võimalikult kerge ja Sul jaguks energiat ka defitsiidis olles. Räägin siis lähemalt.

Olen Teile juba rääkinud, mida kujutavad endast seedeensüümid ja et tänapäeva toitumisstiili juures on täpsem ütlus "Sa oled see, mida seedid", mitte "Sa oled see, mida sööd". Ka konverentsil tuli sellest juttu, sest enamus teemad just puudutasidki toitumist ja selle mõju meie organismile. Küll aga sööme me niivõrd palju töödeldud ja kuumutatud toitu, et me ei suuda maksimaalselt toidust kõike vajalikku kätte saada, kuna meie organism kannatab seedeensüümide puudulikkuse all. Ka toidutalumatus on üks märke, et keha organismis on puudu teatud ensüümid, mis aitaksid meil toitu lagundada. Seedeensüümid on ilmselt number 1 toidulisand, mida võiks iga inimene kasutada. See on võib-olla ka ainuke toidulisand, mida me vajame. Isegi kui me sööme palju toorest toitu, siis me ikkagi ei tea kui palju seal ensüüme on. Me ei tea kunagi täpselt,  mis tingimustes on poelettidel saadavad köögiviljad, juurviljad, puuviljad kasvatatud. Kui paljud meist reaalselt jõuavad osta ja ostavad öko- ja mahetooteid. Mina hakkasin juba mõnda aega tagasi kasutama Enzymedica seedeensüüme. Kui Sa tahad lugeda, kuidas need mulle mõjunud on ja mis muutusi olen tähele pannud, siis SIIN on minu selleteemaline postitus. 

Enzymedica enda koduleheküljel on ka nüüd pisike lugemisnurk, kus on väga palju häid ja põhjalikke artikleid, kui soovid ensüümide kohta rohkem teada saada. Eks erinevaid ensüüme on turul palju ja toitumisnõustaja Teele Teder kirjutas hiljuti põhjaliku artikli, kuidas valida parimaid seedeensüüme. Kui soovid seda lugeda, siis vaata SIIA. Kindlasti soovitan ka vanemaid artikleid lugeda. 

Teele Teder on ka VÄLJAKUTSE kampaania eestkõneleja. Teele kutsub kõiki proovima kolm kuud ensüümiderikast elu, tänu millele saavutad parema vormi, tunned ennast kergemalt ja märkad suuremat energiat. Nagu juba mainisin, siis väljakutse alustas juba eelmine aasta. Olen juba päris mitu tuttavat kutsunud väljakutses osalema ja olen saanud niivõrd positiivset tagasisidet. Mitmed on väljendanud tänulikkust, sest polnud varem seedeensüümidest kuulnudki ja nüüd kui on hakanud neid kasutama, tunnevad end suurepäraselt. Liitu ka Sina Facebooki grupiga ja võta väljakutse vastu. 

Koduleheküljel on olemas ka osalejate meelespea, kus on täpsem info, kuidas seedeensüüme kasutada. Ostes korraga kogu kolmeks kuuks vajamineva koguse, saad 10% allahindlust kasutades sooduskupongi „VÄLJAKUTSE“. Väljakutse komplekti saad endale soetada SIIT.  Ära unusta siis ka grupiga liituda ja oma kogemust teistega jagada. Mine liitu kohe ja loe teiste kogemusi seoses ensüümidega. 

Minu üks tuttav oli algul pisut võib-olla skeptiline. Aga kirjutas hiljuti grupis: "Minul teine purk juba kasutusel! ASI TOIMIB ise kah ei usu aga päriselt minu puhul toimib siis toimib teistel kah!!!!!!"

Kõik kes Te juba olete dieedil, siis kogemust jagab ka üks bikiinifitnessiga tegelenud neiu: "Kuna loen siin huvitavat tagasisidet ensüümide kohta, jagan ka oma kogemust. Tegelen aktiivselt spordiga ning ensüüme kasutasin apteegist juba ka varasemalt, enne Enzymedica tootega kokkupuudet.....aga Enzymedicat jäin kasutama.....miks???! Sest see tôesti on mu elu ilusamaks teinud. Osalesin bikiinifitnessi vôistlustel sel sügisel ning dieediperiood oli kaks kuud ... suht raske.... kuni Arigato tutvustaval üritusel kohtusin Enzymedicaga ja môtlesin proovida, iga toidukorra juurde ja mis juhtus??.....mul oli megalt energiat, hea ja kerge olla, väsimus vähenes märgatavalt ning isusid kohtasin harva, sain hea energiaga trenni teha ehk mulle tundus, et sain kôik toidust vajaliku energia kiirelt ning efektiivselt kätte keha kurnamata.....ja jôudsin kenas vormis lavale. Julgen soovitada ning kasutan ka edaspidi.....igaljuhul Enzymedica purk peab mul alati kotis olema ja iga hommik kontrollin, et see kindlasti olemas ka oleks ei tea miks!? Järelikult keha küsib. Kerget enesetunnet! ja ärge unustage liikuda."

Krista Lensin räägib oma kogemusest nii: "Kohe esimesel päeval tundsin, et isu vähenes ja tekkis täiskõhu tunne, mida mul tavaliselt pole. Arvestades kohustust toitu närida – mida ma tavaelus kahjuks üldse ei tee, pigem olen liiga kiire sööja, on muutunud mu toidukorrad rohkem nauditavamaks. Söön aeglaselt ja lõunatan rahulikult – võtan enda jaoks aega… Mulle nii meeldib see! Peale paarinädalast kasutust võin öelda, et mul on üleüldiselt kergem olla, kõht ei lähe punni ega valuta enam üldse nagu varem pidevalt peale sööki juhtus."

Tantsutreener Monika Tuvi: "Mina olen nüüd paar nädalat ensüüme kasutanud ja selles osas, et peale söömist on kergem olla ja ei ole enam seda rasket telliskivi tunnet kõhus (mis mind varasemalt kõvasti häiris), võin vist hõisata, jeiii!"

Kaotada pole midagi! :) 

Kas oled seedeensüüme varasemalt tarbinud? Mis on Sinu kogemused? Anna ka mulle teada, kui võtad vastu otsuse väljakutses osaleda. Jagame kogemusi! Küsimuste korral kirjuta mulle julgelt. 

Ilusat nädala lõppu! 

Õnnelik elu!

Ilusat uut aastat Teile armsad lugejad!

Minu 2018 aasta on alanud IMELISELT. Kohe aasta alguses võtsin nädalakese puhkust ja nautisin seda täiel rinnal. Täna saan veel pisut puhata ja juba homme ongi aasta esimene tööpäev. Peagi räägin lähemalt ka oma mõtetest seoses uue aastaga. Täna tahaksin Teid kõiki aga kutsuda üritusele, mis võiks uueks aastaks anda ühe hea alguse - Õnneliku elu konverents. 

Kes meist ei tahaks olla õnnelik ja terve inimene. Sisemina & Brena Fitness kutsuvad 21.jaanuaril veetma ühte põnevat terviseteadmisi täis pühapäeva, kus vaadatakse, kuidas vaimne ja füüsiline tervis omavahel paremini läbi saama panna ning muretult kõrgele eale ning igapäevategevustele vastu minna. 

Mind on alati huvitanud toitumine ja selle mõju nii inimese füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Mina ise usun, et me saame toitumise kaudu oma tervist väga palju mõjutada ning alati pole vaja haiguste või kasvõi lihtsalt kehva enesetunde ravimiseks tormata apteeki, et järjekordne kapsel või tablett alla neelata. Samamoodi usun ma, et mõttel on jõud ja tihtipeale võib valu olla vaid meie peas kinni. 

Mina igal juhul olen kohal ja ootan seda päeva põnevusega. Loodan, et saan konverentsilt palju uusi mõtteid ja teadmisi, mida oma elus rakendada. Olen juba praegu teinud palju pisikesi samme oma tervise heaks ja ma tunnen ennast suurepäraselt! Tahan ja soovin, et see jääks püsima. Ja see kõik on minu enda kätes. 

Konverentsil puudutatakse palju erinevaid teemasid ning rääkima tulevad lausa viis oma ala tipptegijat - Riina Raudsik, Liis Orav, Aigar Säde, Madleen Simson ja Kaja Keil. Enim ootan ehk Madleen Simsoni loengut allergiate, migreenide ja toitutalumatuste tagamaadest. Miks need on tänapäeval niivõrd levinud ja mis neid põhjustab? 

Mul on Teile ka üks suurepärane võimalus, mida lihtsalt ei saa kasutamata jätta. Saad pileti soetada endale eriti soodsa hinnaga, kui ostad selle enne 16. jaanuari ning kasutad tasumisel sooduskoodi VKKERLI. 

Rõõmsat esmaspäeva Teile ja tegusat nädalat!

Kohtume konverentsil! 

:)

Imedeaeg. Mõtted. Unistused.

Imeline jõululaupäev on selja taga. Ma ei ole ammu siia kirjutanud, aga täna hommikul ma tegin kella seitsme paiku silmad lahti ja und enam ei tulnud. Peas tiirlesid mitmed mõtted ning tundsin, et täna tahaksin ma neid Teiega jagada. Kas teate. Ma tunnen ennast praegu kõige õnnelikuma inimesena siin maamuna peal. Aasta lõpp on olnud imeline! Ma ei osanud sellist jõuluaega oodata ega loota, aga ilmselt seetõttu ongi see niivõrd eriline. 

Eelmise aasta lõpus ma arvasin, et olen valmis jätma kõik vana selja taha. Aga ma polnud. Mitmed sündmused, mitmed inimesed jäid mind veel pikalt kummitama, hinge piinama. Kusagil alateadvuses olid nad endiselt olemas ja ilmutasid end mitmeid kordi veel ka selle aasta sees. Täna ma tunnen, siiralt tunnen, et nüüd ma olen valmis nendest lahti laskma. 

Juba mõnda aega tunnen, et olen leidnud rahu. Ma olen taas leidnud üles selle rõõmsa ja särasilmse Kerli, kes usub imedesse, armastusse, headusesse, soovide täitumisse. Eks ta andis enda olemasolust mulle ikka aegajalt märku, aga tal oli raske jääda püsima. Nüüd on ta olnud minuga juba pisut pikemat aega ja ma loodan, et ta jääb.

See aasta on olnud tohutu eneseareng. Paljusid oma muresid olen siin jaganud, aga mitmed olen jätnud ka enda teada. Olin vahepeal üsna sügavas augus, kus tundsin, et tahaksin kogu maailmast mõneks ajaks eralduda. Tagantjärgi mõeldes leian, et see periood oli minu jaoks vajalik, sest ilmselt selle kogemuseta poleks ma praegu see inimene, kes ma olen praegu. 

Ma ei tea kas ma päris üksinda oleksin sellest august nii ruttu välja saanud, aga minu õnneks olid minu ümber inimesed, kel on suur süda ning kes tunnevad rõõmu aitamisest, andmisest ja seda ilma midagi vastu ootamata. Andmisrõõm on see. Täna Teie peale mõeldes tuli lausa pisar silma,. Ärge muretsege, see oli õnnepisar. Ma olen väga tänulik, et Te minu elus olete ja ma siiralt loodan, et te jääte. Ma luban, et ma hoian Teid.

Minu teekond hingerahu leidmiseni ei ole olnud kerge. Samuti pole see tee olnud ka sirge, vaid käänuline ning koos tõusude ja langustega. Ma olen korduvalt mõlgutanud mõtteid päeviku pidamisest. Kui minu armas sõbranna rääkis, kuivõrd palju see teda aidanud on, siis otsustasin ka märkmiku ja kirjutusvahendi kätte võtta. See oli 27. oktoobri hommik kui kirjutasin oma esimesed tänulikkuse punktid. Nüüd võtan iga hommik oma märkmiku kätte ja kirjutan üles kolm asja, mille üle olen tänulik (pean siiski tunnistama, et jõuluperiood on mõni hommik kirjutamine vahele jäänud, kuid selle asemel olen teinud seda oma mõtetes). Kas teadsid, et tänulikkuse päeviku pidamise kohta on tehtud ka mitmeid uuringuid ning on leitud, et see tõstab õnnelikkuse skoori. Algus ei olnud lihtne ja pidin pikalt mõtlema. Nüüd tuleb see kergelt, sest oskan olla tänulik ka kõige lihtsamate asjade eest. Näiteks olen tänulik, et hingan. Olen tänulik maitsva hommikupudru eest. Paar päeva tagasi kirjutasin, et olen tänulik selle üle, et mu elus on nii palju, mille eest olla tänulik. Ma tõesti tundsin seda ja see tunne oli niivõrd hea. 

Õhtuti aga mõtlen oma päeva üle järele. Võtan oma märkmiku kätte ja kirjutan üles vähemalt kolm asja või hetke, mis minu päeva tegid rõõmsamaks. Olgu selleks siis hea trenn või kellegi armsa inimese soe kallistus. Mõni kordaminek, kohtumine uue inimesega või kellegi head sõnad Sinu pihta. Ka see ülesanne tundus mulle alguses keeruline, sest mõni päev nagu kohe kuidagi ei tulnud midagi mõttesse. Mõni päev läks nii ruttu õhtusse, et ei jõudnudki märgata. Sellegipoolest püüdsin ma alati midagi leida ning nüüd ma võin öelda, et võiksin õhtuti kasvõi terve lehekülje või kaks täis kirjutada, sest oskan rohkem märgata ja olen avastanud, et meie ümber on tegelikult niivõrd palju head. Tuleb osata vaid tähele panna!

Tänulikkus avab kõik südamed ja keerab lahti lukustatud väravad. Tänulikkus on lõpp-punkt kui oled millestki tõeliselt aru saanud. Hetkest, mil suudad tunda sügavat tänulikkust, vabaneb sinust tugev loomisenergia, mis toob sinu ellu uusi väljavaateid. Tänulikkus on tee külluse juurde igal tasandil. 

Ja nii ongi. Tunnen, et selle kahe kuu jooksul, mil olen päevikut pidanud, on minu ellu tulnud niivõrd palju head. Tänulikkuse tunne on järjest kasvanud ja kasvab veel. Ma tunnen küllust. Minu süda ja hing on täitunud rõõmuga.

Ma armastan oma tööd. Sellel aastal oli muidugi minu elus ka periood, kus läksin tööle vastumeelselt. Asi polnud aga selles, et ma oma tööd ei armastaks, vaid ma lihtsalt olingi sellises seisus, kus tahtsin olla ainult üksinda. Minu töö on aga klientidega ja väga olulisel kohal on suhtlemine. Siiski tunnen, et olen selle aasta jooksul oma tööl  palju arenenud ning seda mitmel erineval tasandil. Suurim rõõm on näha oma klientide juures edasiminekut ning saada head tagasisidet. Eesti inimene kipub ikka olema tagasihoidlik ja häid sõnu just väga palju ei jagata, hoitakse endale. Viimasel ajal aga olen just niivõrd palju saanud positiivset tagasisidet nii enda kui isiksuse kui ka töö kohta, mis ma teen ja ma olen selle kõige eest väga tänulik! Need sõnad teevad päeva kohe mitmeid kordi rõõmsamaks, mõnikord liigutavad lausa nii palju, et toovad pisara silmanurka. Need sõnad panevad mind tundma, et teen miskit õigesti. Minule lähedased ja kallid inimesed on samamoodi mind heade sõnadega üle valanud ja ma tahaksin ka Teid siiralt kogu südamest tänada! Te ei kujuta ettegi, kui palju need sõnad on mind liigutanud, minu elu mõjutanud!

Veel tahaksin rääkida mõtetest ja soovidest. Me kõik oleme lugenud, et mõtetel on suur jõud. Võin öelda, et alles nüüd ma taipan, et see on ka tegelikult nii. Kui sa mõtled, et Sul pole aega või raha, siis nii see saabki olema. Keskendudes aga rohkem aja planeerimisele ja lõpetades muretsemise raha pärast märkad mingi hetk, kuidas Sul tekib järjest rohkem vaba aega ning võib-olla tänu sellele ka rohkem raha. Kuid see on vaid üks üksik näide kuivõrd suur jõud on meie mõtetel. Minu jaoks on viimasel ajal toimunud väga palju müstilisi asju. Suuremaid ja väiksemaid. Näiteks üks hommik avasin oma karbikese, kus on hommikupudru maiustused ning avastasin, et seal pole enam tumedat šokolaadi ja mõtlesin, et peaksin ostma. Läksin siis tööle ja esimene klient, kes oli, tõi mulle tänutäheks ühe suure tumeda šokolaadi. Või kui pidasin töö juures lõunat ja mõtlesin, et küll on kahju, et midagi magusat ei võtnud kaasa. Läksin siis alla ning üks töökaaslane oli toonud maiustusi ja kringlit oma viimase tööpäeva puhul. Olen ka kogenud seda, et oma mõtete ja soovidega peab teinekord olema ka ettevaatlik. Ostsin endale ühe toiduajakirja ja see oli juba pikemat aega laua peal. Ühel teisipäeva hommikul vaatasin ajakirja ja mõtlesin, et huvitav millal mul on aega seda lugeda, et väga tahaks juba. Õhtul läksin trenni ja jalapressile raskusi peale ladudes libises üks 25kg ketas käest ja kukkus varba peale. Novembris ma alles käisin EMOs (sõrme tekkis põletik mis järjest süvenes ja oli vaja teha üks väike lõige sisse) ja nii ma siis sattusin see kuu sinna jälle. Õnneks olin ma ainuke järjekorras ja mind vaadati üsna kiiresti üle. Õnnetus oli üsna õnnelik, sest luumurdu ei olnud. Jäin kõigest varbaküünest ilma. Järgmine päev olingi päev otsa kodus voodis, jalg kõrgemal, külmakott peal ja oleks olnud võimalus ajakirja lugeda. Selleni ma siiski ei jõudnud, sest meisterdasin käevõrusid. 

Soovid. Me kõik oleme soovinud. Mõned soovid on pisut suuremad kui teised. Kuidas aga soovid täituksid? Soovid saavad täituda siis, kui suudad lahti lasta hirmudest ja kõigest muust negatiivsest. Soovid tuleb teele saata, soovima peab kogu südamest. Soovid saavad täituda, kui sa täidad enda hinge armastusega, vabadusega ja õpid elama iseendale, õpid armastama iseennast. Mina olen seda teinud. Olen oma soove korduvalt teele saatnud, olen neid ka kirja pannud. Nüüd, kus ma olen taaskord leidnud iseenda, on minu soovid ka täitunud. Tuleb olla kannatlik, tuleb unistada, mitte alla anda. Kõik mis Sa soovid, tuleb Sinuni õigel ajal. Mõnikord jõuab see Sinuni just siis, kui sa seda kõige vähem oskad oodata. Tuleb olla tähelepanelik, see ära tunda ja mitte lasta sel mööda minna. 

Järgmine teema on tervis. Tervis on oluline ja seda tuleb hoida! Kui Sa oled minu blogi ka varasemalt lugenud, siis Sa juba tead, et olen mitmete probleemidega kimpus olnud. Mul pole ükski aasta nii palju terviseprobleeme olnud. Lisaks sellele, et hormonaalne tasakaal on olnud korrast ära ning see on mõjutanud kogu minu enesetunnet, on mul sellel aastal olnud ka mitmeid vigastusi. Suvel oli kannakõõluste põletik, mistõttu lonkasin väga pikalt ja tegelikult annab mõnikord siiamaani tunda. Põdesin esimest korda elus angiini. Vahepeal oli periood, kus mind painas brain fog. Nüüd viimase kahe kuu jooksul olen kaks korda EMOsse sattunud. Ma olen ju palju lugenud, et sellise probleemi korral (mõtlen siinkohal hormoonide olukorda ja verepilti) peaks andma oma kehale rohkem puhkust. Sööma palju ja treeningkoormust vähendama. Mina olen olnud aga suhteliselt jäärapäine ja vahepeal ei osanud kohe üldse oma keha kuulata. Enne jõule siin mõtlesin, et ju siis ma ikkagi pean kehale puhkust andma, kuna üks õnnetus ajab teist taga. Lisaks sellele tuli mulle palju jõulutellimusi (mul on ju kaks imelist hobi - makramee ja käsitöökosmeetika) ja kui ma oleks ennast ka trenni vedanud, poleks ma jõudnud nii palju tellimusi vastu võtta. Ja mina juba ei oska ei öelda. Mul on ju tohutult hea meel, et minu valmistatud ehted või tooted nii paljudele meeldivad ja minu soov oli, et jõuaksin kõigi Teie armsate tellimused ka täita!

Peaaegu iga minu vaba hetk läks meisterdamisele. Lisaks tellimustele tegin sel aastal ka lähedastele paljud kingitused ise. Mulle meeldib, kui saan kingitusi teha oma kätega, sest siis saan ma kingitusse panna kõik oma head mõtted ja soovid. Ja nii ma meisterdasin teinekord kaheni öösel, või tegelikult läksin pea iga päev nii hilja magama. Siis magasin viis tunnikest, ärkasin ja juba ma mõtlesin, et mis töö ma järgmisena ette võtan. Ja mul jagus energiat. Unetunde on selle kahe viimase nädala jooksul kokku ikka päris vähe. Aga ma tegin seda kõike suurima rõõmu ja elevusega. Ja ma tänan teid kõiki, kes Te olete mulle juba nii armsa tagasiside kirjutanud.

Pean tunnistama et ka toitumine on olnud selle tõttu hetkel väga kaootiline. Kui mul läks kõht tühjaks, siis tegin tavaliselt midagi kiiret. Teinekord sõingi vaid kaks korda päevas - hommikul üks toekas hommikupuder ja õhtul midagi kiiret. Myfitnesspali pole ka sellel perioodil kasutanud. Ma olen oma kehale äärmiselt tänulik, et ta on niivõrd hästi vastu pidanud ja ma lubasin, et pühadeperioodil annan talle korralikult puhkust. Pealegi on mul ka pärast aastavahetust üks nädalake puhkust. Ja minu keha tegi mulle hoopis ühe imelise üllatuse ja otsustas sellel kuul lõpuks teha ühe puhastuse. See toimus viimati eelmise aasta juunikuus. Ma olin väga üllatunud, aga rõõmus. Vaatamata ebamugavustundele ja valudele olen ma tänulik, et see juhtus. Olen seda ju pikalt oodanud, olen selle pärast muret tundnud. Mul on nii hea meel, et ma ei hakanud võtma lisahormoone vaid uskusin, et saab ka ilma. Seedeensüümid, vitamiinid, puhas toit, vesinikvesi, stressi vältimine, õnnehormoonid. Need kõik koos on aidanud ja teinud imesid. Kindlasti ma jätkan trenniga, sest mul on kindel eesmärk veel lavale jõuda! Samamoodi võtan oma toitumise jälle uuesti käsile, et ikka kaloraaži ülespoole saada.

Täna on meil terve pere koos. Teeme piparkooke, jagame kingipakke, naudime head toitu ja üksteise seltsi. Süda on soe ja täis rõõmu. Olen tänulik, et saan olla koos oma perega, kes on mulle tohutult kallid! Ma soovin ka Teile kõigile rahulikku pühadeaega. Olge tänulikud, hinnake seda mis Teil on ja olge avatud võimalustele!

Pühapäeva õhtu mõttemõlgutused

Jälle on üks nädal märkamatult lõpusirgele jõudnud. Istun ja mõtlen, et küll see aeg ikka lippab. Varsti ongi jõulud käes ja aasta läbi. Mõtlesin, et kasutan seda mõnusat vaikset pühapäeva õhtut ära ja panen kirja mõned mõtted. 

Kõigepealt natukene tervise teemadel. Paljud on minult küsinud, et kas olen korda saanud ja mis seis on. Käisin vahepeal arsti juures ja sai jälle üks põhjalik vereanalüüs tehtud. Arst ise ka imestas, et üldine verepilt on väga hea ja ka maks töötab hästi (aasta alguses olid mõned näitajad veidi kehvad ja kahtlustati, et võib olla midagi maksaga). Imestas ka seda, et paljud näitajad on võrreldes aasta algusega ravimideta palju paremaks läinud. Aga hormonaalse poole pealt on asi endiselt kesine. Kõik näitajad on madalad. Osad näitajad on isegi madalamad kui aasta alguses. Kuna mul pole juba üle aasta olnud ühtegi kuupuhastust, siis arvas arst, et peaks ikkagi alustama hormoonraviga. Lõpuks hakkab see kõik ju kogu organismi mõjutama ja liiga pikalt ei saa see kesta. Kirjutas mulle siis välja ravimi, mida määritakse naha peale. Mina aga üldse ei taha hormoonravi ja pole veel ravimit välja ostnud. Naised, andke nõu. Kui on, siis jagage kogemusi. Võite mulle ka privaatselt kirjutada. Olen ise natukene nõutu ja ei teagi mis oleks õigem teha. 

Üldine enesetunne on aga enamjaolt hea ning olen palju rõõmsam ja positiivsem, emotsionaalselt stabiilsem kui mõned kuud tagasi. Tunnen rõõmu väikestest asjadest ning ei ärritu enam nii kergesti pisiasjade peale. Mul on varasemalt mitmeid kordi olnud mõttes hakata päevikut pidama. Sain selle mõtte ühelt armsalt inimeselt, kes on mulle üldse nii palju positiivset energiat andnud (ilmselt kui Sa seda loed, siis Sa tunned ennast ära). Mul on hommikuti nüüd üsna kindel rutiin ning selle rutiini üheks osaks on päevik - kirjutan üles kolm asja, mille üle olen tänulik. Need võivad korduda, oluline on kirja panna just need mõtted, mis sel hommikul tekivad. Õhtul mõtlen päeva üle järele ning kirjutan üles vähemalt kolm positiivset mõtet või sündmust, mis tegid minu päeva paremaks. Varem olen nende asjade peale ainult mõelnud, kuid kirja panemine mõjub kohe eriti hästi. Usun, et tänu sellele olengi hakanud enda ümber märkama rohkem positiivset. Alustan juba hommikut heade mõtetega ning need saadavad mind kogu päeva. Leian, märkan ja hindan rohkem ka kõige tavalisemaid ja pisemaid asju - jalutuskäik värskes õhus, rõõmsad inimesed minu ümber, tänulikud kliendid, maitsev toit, ilus loodus, soe kallistus. Minu arvates on füüsilise tervise eest hoolitsemine palju kergem kui vaimse, ning seetõttu kipubki vaimne pool paljudel unarusse jääma ja stress on kerge tekkima. Stress omakorda mõjutab negatiivselt ka füüsilist tervist. Eile vaatasin ühe armsa naise vlogi, kus ta toob välja 5 tervislikku harjumust, millega toetada nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Videos tugineb ta ka erinevatele teaduslikele artiklitele. Vaata videot SIIT  ja alusta ka Sina juba täna! Mina olen mitmed harjumused juba omaks võtnud ning tunnen end palju paremini! 

Toitumine ja trenn on minu elus endiselt tähtsal kohal. Ma armastan toitu. Mulle meeldib retsepte katsetada ja tuua toidulauale erinevaid maitseelamusi. Enamjaolt kasutan ikka MFP-i, et jälgida oma kaloraaži ja makrotoitaineid. Mõned päevad võtan lihtsalt vabamalt ning mõnikord ei sisesta ühtegi toidukorda sisse. Olen järk järgult oma kaloraaži tõstnud ja hetkel söön umbes 2300kcal. Sealjuures on kehakaal säilinud. Kaalun enamvähem sama palju kui augustis, kui sõin umbes 1900kcal. Eesmärk on kaloraaži veelgi kõrgemale saada. Ise tunnen ka, kuidas keha kohaneb kõrgema kaloraažiga ja lausa nõuab veel rohkem toitu. Toidulaud on ikka enamjaolt võimalikult puhas, kuid ma ei keela endale midagi. Kui ikka tuleb jäätise isu, siis lähen ja ostan ja söön. Pigem isutab aga just tervisliku toidu järele - omlett ja värske salat, mõnusalt tummine supp, chilli, karri jne. Nagu ma olen juba ka varem maininud, siis maitsemeeled on muutunud. Viimasel ajal on aga siiski mitmed korrad pitsa mõttes olnud. Täna käisin pärast jalutuskäiku Rimis ja seal olid üliilusad ja küpsed mangod, soodushinnaga ka veel. Ostsin ühe ja kohe tekkis mõte teha üks troopiliste maitsetega puder. Võrratult hea sai - kaerahelbed keedetud natukese kookospiimaga, peale kookospalmisuhkruga karamelliseeritud banaanid, kookoshelbed, mango, tume šokolaad. Kui sellist putru saab, siis ei tekigi isusid poekraami järele. Pigem sööksin mitu kaussi seda putru kui tahvli šokolaadi või paki küpsiseid. 

Trennis käin endiselt neljal korral nädalas. Tunnen, et vaikselt ikka tuleb jõudu juurde ja lihas areneb. Kus ta pääseb - järjepidevus peab lõpuks tulemusteni ju viima. Mõni trenn on parem kui teine. Mõni päev on mind-muscle connection ülihea, teinekord aga kohe üldse ei õnnestu. Mõnikord on tunne, et oli ülihea trenn ja sai maksimaalselt pingutatud, aga järgmine päev või isegi mitte ülejärgmine päev ei tunne lihasvalu, täitsa null. Teine kord aga tunnen, et oli kehva trenn, aga järgmine päev annavad lihased ikka korralikult tunda. Seega trennijärgse lihasvalu järgi ei saa küll hinnata, kas oli nüüd hea trenn või mitte. 28.oktoober toimusid Tallinnas Eesti Meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Alles see oli kui astusin ise lavale, kõigest aasta tagasi. Seekord aga olin publiku seas kõigile omadele kaasa elamas. Tahaksin kõigile öelda palju õnne! Igaüks, kes lavale jõudis, on võitja. Mõnel läks pisut paremini kui teisel, aga kõik on tubli töö ära teinud ja ennast igatepidi ületanud. Mul on hea meel, et ma sain minna võistlusi vaatama, sest see motivatsiooni kogus, mis ma sealt kaasa vedasin, on üüratu! Mul oli selline elevus sees. Pärast oli tunne, et läheks KOHE jõusaali lihaseid kasvatama ja poseerimist ning I-kõndi harjutama. Igal juhul tahan uuesti lavale!!! Enne tuleb aga jõusaalis veel korralikult vormida ja vaeva näha. Olen veidi sirvinud eelmise aasta pilte ja mulle tundub küll, et natukene on juba arengut olnud. Praegu on küll muidugi rasvakihikene peal, aga mingit aimu ikka saab. 

Homme on õnneks puhkepäev ja lähen tööle vaid oma trenni andma. Homseks on plaanis sõbrannaga taaskord üks rahvusköök ette võtta - Montenegro. Mina aga pole veel siia Mehhiko köögi retseptegi lisanud, kuigi ma ju lubasin. Iga kord kui siia kirjutan mõtlen, et peaks seda tihedamini tegema. Mulle meeldib see, aga tihtipeale on muid toimetusi nii palju, et lihtsalt ei jagu aega. Teinekord kui aga on aega, siis olen väsinud ja noo väsinud peaga jutt ei taha joosta. Endiselt püüan seda viga parandada ja järjepidevamalt postitada. Võib-olla läheb kunagi ikka õnneks. 

Loodan, et Teil oli ka mõnus pühapäev ja saite end ikka nädalavahetusel välja puhata, et alustada uut nädalat energiliselt ja positiivselt.

Häid mõtteid soovides!

:)

Palju maitsvaid retsepte - järgi proovitud!

Heihei! 

Instagramis on vist mõned juba aru saanud, et mulle väga meeldib köögis vaaritada ja uusi retsepte katsetada. Muudkui aga tuleb story'sse toidupilte. Vahepeal see uute retseptide otsimise ja katsetamise tuhin kadus ära, kuid nüüd on jälle tagasi tulnud. Põhiliselt otsin retsepte pinterestist. Mõtlesin siis, et mis ma ikka neid retsepte vihikusse kirjutan vaid toon parimad palad ka siia. Teinekord on endalgi hea uuesti üles otsida. Viimasel ajal olen kohe eriti maitsvate retseptide otsa sattunud. Seekord on põhirõhk magusal. 

KAERA-KÕRVITSA PANNKOOGID

Jagasin seda retsepti ka instastory's. Ükspäev aga avastasin et olin pildi pealt ühe tähtsa komponendi unustanud - jahu. Olin just ühe suure kõrvitsa püreeks teinud ning mõtlesin, kuhu seda lisaks supile ja pudrule veel võiks lisada. Kuna oli ilus pühapäeva hommik, siis tulid mõttesse pannkoogid. Originaalretsepti kahjuks enam üles ei leia. Pannkoogid said aga ülimaitsvad!

• 40 g täistera kaerajahu
• 55 g Valio Gefilus maitsestamata jogurtit
• 55 g kõrvitsapüreed*
• 1 muna
• 45 ml Alpro magustamata mandlipiima
• 1/2 spl Steviat
• 1/2 tl kaneeli
• 1/4 tl ingverit
• näpuotsaga muskaati või vürtspipart
• 1/2 tl küpsetuspulbrit

*Kui kõrvitsapüreed pole, siis asenda see mõne muu püreega (mango, õun, ploom) või purustatud küpse banaaniga. 

Sega kõik ained omavahel. Kõige viimasena lisa küpsetuspulber. Lase taignal seista pool tunnikest ja seejärel küpseta keskmisel kuumusel pisikesed pannkoogid. 

See kogus pannkooke annab 260kcal (C28,F9,P14).

Mina otsustasin pannkookidest torni laduda, päris kõrge torn sai ja mitu korda tahtis ümber kukkuda. Torni ehitamiseks kasutasin Alma mustikamaitselist Kreeka jogurtit. Lisandiks veel natukene vahtrasiirupit, mustikaid ja banaani. 

LAHJA TOORJUUSTUKOOK

Kunagi ammu juba sai SEE retsept to do listi lisatud. Millegipärast jäi tegemata ja leidsin alles hiljaaegu selle uuesti üles. Üks ütlemata lahja variant toorjuustukoogist, aga vägaväga maitsev. Eriti hea oli see kook ülejärgmisel päeval. Kirsikastet mina ei teinud vaid serveerisin seda omatehtud hapuka kreegimoosiga - super!

PÕHI:

• 95 g küpsiseid (kasutasin tavalisi Kalevi šokolaadiküpsiseid)
• 12 g kookosrasva

KATE:

• 400 g Alma rasvatut kodujuustu (0,1%)
• 200 g lahjat toorjuustu (kasutasin Exquisa fitline toorjuustu)
• 3 muna
• 30 g täistera nisujahu
• 70 g steviat (või muud magustajat)
• pisut soola
• 100 g maitsestamata jogurtit (kasutasin Valio gefilus laktoosivaba jogurtit)

Purusta küpsised ja sega sulatatud kookosrasvaga. Pressi vormi põhja (kasutasin 18cm läbimõõduga koogivormi) ja eelküpseta 160C juures 15 minutit. Samal ajal blenderda kodujuust ühtlaseks (või kasuta saumikserit). Lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks. Vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta kooki veel 60 minutit. Lülita ahi välja ja hoia kooki ahjus veel tund aega. Tõsta ahjust välja ja lase jahtuda. Pista külmkappi ja ideaalvariandis maiusta alles järgmisel päeval. Ja nagu juba mainisin siis soovitan serveerida koos mõne hapuka moosiga. 

100g koogi kohta 130kcal (C11,4/F4,4/P11,2)

TOORJUUSTU GLASUURIGA PORGANDI-ANANASSI KOOK 

Eile avastasin, et külmkapis on lahtine ananassikonserv, mis oleks vaja ära kasutada. Kuna täna käisin õel külas, siis oligi hea põhjus üks maitsev kook külakostiks kaasa küpsetada. Leidsin veel ka porgandeid ja ühe paki toorjuustu. Pikema mõtlemiseta läks käiku SEE retsept. Mina kasutasin kattes tuhksuhkru asemel karamellise mekiga palmisuhkrut pooleks steviaga. Porgandikoogid on mulle alati meeldinud. See kook lõhnas nii hästi, nagu jõulud (kaugel needki enam on eksole). Ka õetütar sõi seda suure isuga. Mõnusa tekstuuriga kook - mahlane ananass, krõmpsud kreeka pähklid, kreemjas karamellise mekiga kate. 

KOOK:

• 250 g täistera nisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• 1/2 tl soola
• 2 tl kaneeli
• 1/2 tl ingverit
• 1/4 tl muskaati või vürtspipart
• 1/4 tl nelki
• 100 g palmisuhkrut
• 40 g oliiviõli
• 130 g Alma kreeka jogurtit
• 3 muna
• 180 g purustatud ananassi omas mahlas 
• 300 g peenelt riivitud porgandit
• 70 g hakitud kreeka pähkleid

TOORJUUSTUGLASUUR:

• 200 g toorjuustu (kasutasin Philadelphia light 11%) 
• 130 g kreeka jogurtit
• 65 g steviat
• 50 g palmisuhkrut

Sega omavahel kuivained. Vahusta eraldi kausis kookossuhkur koos õliga. Lisa jogurt ja sega ühtlaseks. Lisa ükshaaval munad, vahepeal mikserdades. Seejärel lisa kuivained ja sega ühtlaseks taignaks. Viimasenda lisa ananass, porgand ja hakitud kreeka pähklid. Sega ettevaatlikult ühtlaseks. Vala võiga määritud ahjuplaadile (või vormi). Küpseta kooki 180C juures 35-45 minutit. Tõsta kook välja ning lase täielikult jahtuda. Glasuuri jaoks vahusta kõik ained kuni suhkur on sulanud. Määri glasuur jahtunud koogile. Kaunista - mina kasutasin pohli, kreeka pähkleid, kookoshelbeid, kakaonibse. Neid ma makrodesse ei arvestanud. Ja pildil olev koogitükk on umbestäpselt 135g.

100g koogi kohta 212kcal (C26,6/F9/P6,9)

BBQ REBITUD KANALIHA JA KODUNE BURGER

Magusale lõpetuseks midagi soolast ka. Alates sellest ajast kui sain endale multikeetja olen korduvalt teinud rebitud kanaliha. Lemmik on mehhikopärane, aga täna mõtlesin, et proovin vahelduseks BBQ maitsega. Tavaliselt ostan korraga kilo kanafileed ja teen suurema portsu, sest see säilib külmkapis väga hästi (võib isegi ka sügavkülma panna portsjonite kaupa). Lisaks saab seda nii mitut moodi kasutada - burgeri ja tortillade vahele, burritod, koos riisiga, püreesupi peale, salati sisse. Pea igale poole sobib. BBQ retsept on kohe eriti lihtne ja multikeetjaga pole valmistamine ka teab mis keeruline. Lihtsalt kõik asjad ühte potti (isegi tükeldama ei pea) ja lased podiseda kolm tunnikest. Vahepeal saab muid toimetusi teha. Kui kolm tundi möödas, siis rebid kana kahvliga (kana lihtsalt ise laguneb laiali), segad korra ja lased veel 15 minutit podiseda. Nii mõnus mahlane jääb!

• 870 g kanafileed
• 250 g Salvesti BBQ mustsõstrakastet (teinekord prooviksin mõnda muud BBQ kastet, mis oleks pisut intensiivsema maitsega)
• 50 g Itaalia salatikastet
• 50 g pruuni suhkrut
• 15 ml Worchesteri kastet
• soola

Maitsesta kanafileed natukese soolaga ja aseta multikeetja anumasse. Sega omavahel ülejäänud ained ning vala kanafileede peale. Küpseta madalal kuumusel kolm tundi. Seejärel lõhu kanafilee kahvliga ribadeks ja lase veel 10-15 minutit podiseda. 

100g rebitud kanafilee kohta 131kcal (C11,8/F0,2/P20,6)

Meie tegime täna burgereid. Kasutasime Leiburi burgerikukleid, mis on minu arvates täpselt paraja suurusega. Vahele läks törts majoneesi, praetud sibulat, salatilehti, värsket kurki, hapukurki, tomat it (kusjuures veel koduaia oma - nii maitsev), röstsibulat.

Järgmine nädal juba uued retseptid. Ema käis täna külas ja tõi mulle kuldkollast kõrvitsat, suuri kodukana mune, kilekotitäis õunu, porgandit ja kartulit. Milline luksus! :)

Mõnusat pühapäeva õhtut ja tegusat uut nädalat! :) 

Seedeensüümidest - toidust ja toidulisandina. Kuidas on mõjunud?

Aitähh kõigile niivõrd positiivse tagasiside eest, mis tuli pärast eelmist postitust. Rääkisin Teile, et on ülioluline hoida korras oma seedimine ja soolestik, sest paljud terviseprobleemid saavad alguse just sealsest tasakaalutusest. Rääkisin ensüümide tähtsusest ning miks me kannatame tänapäeval ensüümide puudulikkuse all ning mis võiks olla lahendus - elustiili muudatused, muutused toidulaual, kvaliteetsed toidulisandid. Täna räägin lähemalt seedeensüüme sisalduvatest toidulisanditest, kuidas need mulle mõjunud on, mis muutusi olen tähele pannud ja mida teen mina, et saada ka toidust rohkem ensüüme kätte. 

Suve keskel hakkasin võtma enzymedica seedeensüüme - Digest Basic. Tegemist on kvaliteetsete toidulisanditega. Tänu TheraBlend protsessile on need seedeensüümid aktiivsed kogu seedekulgla ulatuses, kus pH varieerub väga happelise ja aluselise vahel. TheraBlend protsess ühendab ensüüme sellisel viisil, et ensümaatiline aktiivsus oleks tagatud kogu pH skaalal. Kui huvitab, siis loe lähemalt ja vaata videot SIIT.

Ensüümid on kapsli kujul ja neid tuleb võtta üks kapsel söögikorra ajal. Kapsli sisu võib lahustada ka joogivees või segada toidu hulka juhul, kui see ei ole üle 40C. Kui näiteks kapsli sisu segada jahtunud pudruga ja lasta sel mõnda aega seista, aegajalt segades, siis mõne aja pärast on järel vesine moodustis - nähtud katse. Ensüümid tegid oma töö. 

Võtsin ensüüme kaks nädalat väga korralikult ja pea iga toidukorra juurde (välja arvatud väiksemad vahepalad). Juba esimene nädal panin tähele pisemaid muutusi - kõht püsis kauem täis, pärast söögikorda ei olnud kõhus halba raskustunnet (seda esineb mul muidu üsna tihti), energiat oli rohkem. Teine nädal ei suutnud ma aga ära imestada milline energiapomm ma olin. Nagu alati, siis pärast pikka tööpäeva läksin trenni (ei armasta hommikuti treenida) ja iga trenn suutsin anda endast maksimumi. Mind-muscle connection toimis ülihästi. Iga harjutuse juures suutsin maksimaalselt keskenduda, fookus oli alati paigas, jõudu jagus ja jäi ülegi. Pärast rasket trenni oli tunne, et teeks veel ühe jooksutiiru ka. Ainuke probleem oligi selle juures see, et see erksus kestis üsna kaua ja suutsin magama jääda tavaliselt alles pärast südaööd. Aga tegelikult polnud sellest midagi, ses sain ikkagi oma 7-8 tundi und kätte, kuna tööpäevad algavad tavaliselt 10-11. 

Mis siis juhtus? Jäin haigeks ja põdesin esimest korda elus angiini. Kuna palavik püsis 39 ja ravimitega alla ei läinud, siis kirjutas mulle arst välja antibiootikumid. Mul oli tõesti väga halb olla ja olin kaks päeva täiesti pikali maas, ei saanud süüa ega juua (kurguvalu oli meeletu). Angiini väljaravimata jätmisel võivad aga tekkida erinevad tüsistused. Seega tegin kuuri läbi, kuigi ma polnud selle üle üldse õnnelik, sest olin just oma seedimise ja soolestiku eest hoolitsenud ning tundsin end väga hästi. Antibiootikumid hävitavad ju lisaks halbadele bakteritele ka hulganisti kasulikke ning rikuvad soolestiku tasakaalu. Nüüd oli minu organism jälle kurnatud ja nõrk. Kusagilt on kõrvu jäänud, et ühest antibiootikumikuurist taastumine võib võtta kuni pool aastat, enne kui soolestiku mikrofloora taastub.

Lisaks sellele jätsin ma mõneks ajaks ära kilpnäärme ravimid, mille arst oli välja kirjutanud. Retsept oli aegunud ja mõtlesin, et käin enne arsti juures kontrollis ära ja siis vaatan, kas on vaja edasi võtta. Sain aru, et tegin vale otsuse, kui kõik sümptomid hakkasid end taas ilmutama - hommikuti nägu ja silmalaud turses, seedeprobleemid, kuiv nahk, keha hoidis vedelikku kinni, pidev halb tuju, nõrkus, keskendmishäired. Üks nädal olin täitsa nagu udu sees, ehk teate seda väljendit brain fog. Päris hirmuäratav oli juba, sest see kogu kompott mõjutas juba ka töölkäimist. Tahtsin ainult istuda või pikali olla, sest ainuüksi kõndimine oli raske.

Nüüdseks on mu enesetunne palju parem. Hakkasin ka uuesti korralikult seedeensüüme tarbima. Viimasel ajal söön päevas kolm söögikorda, eriti kui on tööpäevad, sest vahepaladeks tihtipeale ei jää aega ja mulle meeldib süüa pigem kolm korralikku portsu kui viis-kuus pisikest. Seega kulub mul päevas kolm kapslit. Minu toitumine on aastatega muutunud järjest tervislikumaks. Olen teinud muudatusi järk-järgult ja leian, et nii ongi õige. Mõned muudatused olen teinud ka lähiajal tingituna uutest teadmistest ensüümide kohta. 

• Vähem poolfabrikaate. Ma ei saa öelda, et ma neid üldse ei tarbi, kuid koju ostan neid pigem harva. Mulle meeldib osta puhast toorainet ja teha kõike ise nullist. Teinekord aga tuleb pasteedi või süldi isu ja neid tõesti ei hakka ise tegema. Minu külmkapist aga nii naljalt ei leia vorsti, sinki, viinereid. Saia-leiba ostan ka poest harva, riisigaletid ka maitsevad liiga hästi, et neist loobuda. Grillihooajal näiteks marineerin ise liha, väldin valmismarinaadis grilltooteid. Külas olles just ei pirtsuta, aga päris kõike ei söö ka.

• Vähem liha. Viimasel ajal söön järjest vähem liha ning erinevaid lihatooteid. Lihaisu on oluliselt vähenenud, tihtipeale isegi kanaliha ei isuta. Minu põhilisteks valguallikateks on pigem munavalge ja erinevad piimatooted. Munast ei suudaks ma loobuda. Rääkisin enne antibiootikumidest. Antibiootikume ei tarbi me tegelikult ainult ravimitena, vaid saame neid ka tahtmatult oma igapäevase toiduga. Loomadele ja lindudele söödetakse neid ravimeid selleks, et ennetada liiga kitsastest pidamistingimustest ja vähesest hügieenist tulenevaid terviseprobleeme. Ostan poest liha võib-olla kord nädalas ja siis ka enamasti kanaliha. Ükspäev tuli aga näiteks kapsahautise isu ja selleks ostsin veisehakkliha. Minult on aga tihti küsitud, et kas ma liha ka söön, sest paljud söögikorrad on ilma selleta. 

• Rohkem toortoitu. Seda olen ma hakanud nüüd viimasel ajal rohkem jälgima. Köögivilju ja juurvilju olen ma alati armastanud süüa, kuid varasemalt läksid need ikka korraks panni pealt läbi, eriti sügisel-talvel, mil keha nagu tahaks rohkem sooja toitu. Nüüd olen ma hakanud neid kasutama rohkem toorel kujul. Kui varem tegin omleti kõrvale vokitud köögivilju, siis nüüd teen kõrvale pigem värske salati. Mina arvatavasti ei suudaks hakata toortoitlaseks, kuid jälgin et sööksin päeva jooksul lisaks kuumutatud toidule ka piisavalt palju kuumutamata. Seda seetõttu, et saaksin ka toidust piisavalt palju ensüüme kätte - ensüümid häivad juba 47C juures. Kas näiteks olete tähele pannud, et kui süüa lihaga koos ka hunnik värsket salatit, on kõhus palju kergem tunne, kui süüa liha näiteks ainult koos kartuli või kuumutatud köögiviljadega? Mina olen. See ongi seetõttu, et salatis olevad ensüümid aitavad seedimisele kaasa. Olen viimasel ajal kasutanud toorelt ka selliseid köögivilju, mida muidu oleme ikka harjunud sööma kuumutatult - kõrvits, suvikõrvits, kaalikas, punapeet. Mul on siiamaani sahvris veel vanemate aiast saadud kraami. Hoopis teine maitse on oma aia suvikõrvitsal ja paprikal, päriselt ka. Sügisel naudin ka alati koduaia õunu. Vot need on minu nõrkus! Võin 10 õuna ka järjest ära süüa, pole probleemi. Siin on üks hea nimekiri toiduainetest, mis sisaldavad rohkelt ensüüme. 

• Pähklite, seemnete, kaerahelveste leotamine. Olen hakanud pähkleid ja seemneid enne tarbimist vees leotama. Mitte küll alati. Leotamine aktiveerib ensüümi fütaas, mis aitab lõhustada antitoitaineid, aidates oluliselt vähendada fütiinhappe sisaldust tera- ja kaunviljades ning pähklites. Samuti aitab leotamine vabastada kasulikke ühendeid, muutes seemned ning tera- ja kaunviljad paremini seeditavaks. Samuti olen taasavastanud üleööpudru. Segan purgis kokku kaerahelbed koos mandlipiima, jogurti ja chia seemnetega. Lisan ka maitseaineid. Hommikul on mõnusalt paks puder valmis. Panen peale lisandeid (enamjaolt sügavkülma varutud marju) ja lasen heal maitsta. See on ideaalne nendeks hommikuteks, kui tead, et pole aega kodus süüa. Siis võtad purgi kaasa ja sööd kuna saad. Tihti teen seda üleööputru ka enne trenni vahepalaks.

• Idandamine. Taasavastasin selle meetodi, kui lugesin jälle idude kasulikkusest. Kui seeme puutub kokku veega, tärkab temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. Mina idandan põhiliselt mungubasid. Mul on olemas kolmekihiline idandamisnõu, mis on väga mugav. Lihtsalt valan peale vee, see jookseb läbi kihtide ja koguneb alumisse anumasse. Vett kasutan tihti taimede kastmiseks. Kolme päeva pärast juba naudin mõnusalt krõmpse vitamiine täis idusid. Lisan omletile, salati sisse, võileiva peale. 

• Võtan söömiseks rohkem aega. Tänapäeva kiire elutempo juures me sööme tihti käigupealt. Minule pole see kunagi meeldinud, kuigi mõnikord olen sunnitud seda tegema. Kunagi olin kiire sööja, aga nüüd on isegi pooletunnine lõunapaus minu jaoks liiga lühike. Kunagi Galileos näitas riike, kus elavad kõige tervislikumad inimesed. Kui õigesti mäletan, siis Prantsusmaa oli üks nende riikide seas ja seal rõhutati just seda, et söömiseks peab aega võtma ja et lõunapaus peaks olema vähema tund aega. Seedimine algab juba suus. Igat ampsu soovitatakse mäluda mitukümmend korda enne kui neelad. See on üsna raske aga viimasel ajal olen pööranud rohkem sellele tähelepanu. Söömise ajal ei ole ka soovitatav tegeleda kõrvaliste asjadega. Kodus olles mulle ikka meeldib vaadata mingit seriaali või Youtube-i videosid, kuid tööl olles ma lõuna ajal enam telefoni nii palju ei näpi vaid keskendun toidule. Naudin toidu tekstuuri ja maitset. Olen pannud tähele, et kui ma keskendund ainult söömisele, siis ma saan toidust palju suurema rahulduse. 

Nüüdseks olen seedeensüüme korralikult tarbinud peaaegu kaks kuud ja olen väga palju positiivseid tähelepanekuid teinud. Siinkohal tahan aga mainida seda, et muudatused ei tule üleöö ja kindlasti ei tasu oodata, et nädalasest kuurist piisab. Tõsi, kergemat enesetunnet märkavad enamus peaaegu koheselt, kuid pikemaajalisel kasutamisel on seedeensüümidel lisaks kergemale enesetundele veel ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid. Kuidas see kõik siis mulle mõjunud on - seedeensüümid toidulisandina ja mõningased muudatused toidulaual? 

• Pärast söögikorda kergem enesetunne ja ei mingit väsimust! Nagu juba mainisin, siis see on asi, mida märkab kohe. Toit peaks andma inimesele energiat. Kui tunned pärast söögikorda väsimust, siis suure tõenäosusega on ka Sinu organismis ensüüme vähe ja kogu energia kulub toidu seedimisele. Tihti olen ka ise tundnud toidukorra järgset väsimust, eriti teatud toiduaineid süües. Nüüd olen seda järjest vähem kogenud. Pärast söögikorda on enesetunne ikka üldiselt hea. Ka raskustunnet kõhus on järjest vähem tekkinud (praegusel ajal olen mõnikord õuntega liialdanud ja vahepala juures pole ensüüme juurde võtnud). Üleüldse on ka seedimine parem. 
• Emotsionaalselt stabiilsem. Ma ei tea kas see on seotud ensüümidega või on minu hormonaalne olukord paranenud või mõlemad koos, aga olen emotsionaalselt palju stabiilsem. Piinlik küll, aga vahepeal olin tõeline stressipundar, emotsioonid kõikusid üles-alla. Praegu tunnen, et stressi on vähem, olen palju rahulikum ja positiivsem. Naudin isegi neid mõnusaid vihmaseid sügisõhtuid ja üldse tunnen rõõmu pisikestest asjadest. 
• Rohkem energiat ja jõudu. Eks päevad ei ole vennad ja ka minul on neid päevi, kus tahaks vaid kodus teki all magada. Siiski on neid päevi järjest vähem. Ma tunnen, et jaksan rohkem ja seda kogu päeva jooksul - nii tööl kui ka trennis. Eelmine nädal oli trenni osas intensiivne ehk panin oma keha proovile ja testisin oma jõunäitajaid. Uskumatult mõnus oli trenni teha. Üle pika aja tundsin, et jõudu on juurde tulnud. 
• Parem taastumine. Viimasel ajal pole minu üllatuseks suurt trennijärgset lihasvalu tundnud, kuigi trennid on olnud intensiivsed. See tähendab vaid üht - lihased taastuvad paremini. Trennijärgselt on muidugi lihased valulikud ja väsinud, kuid kui varem tundsin pärast intensiivset trenni lihasvalu ülejärgmisel päeval, siis nüüd on see suhteliselt minimaalne. 
• Maitsemeeled muutunud. Minu maitsemeeled on tegelikult juba ammu muutunud. Kui hakkasin rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele, siis märkasin üsna ruttu, et magusad kommid muutusid minu jaoks liiga magusaks ja isusid esines järjest vähem. Nüüdseks on maitsemeeled veelgi rohkem muutunud. Millegipärast vahepeal käsi haarab selle magusa kommi või piimašokolaadi järele. Pärast ühte kommi aga juba tunnen, et seda polnud vaja. Mõnikord hakkab lausa paha, sest liiga magus on. Pigem rahuldab minu isu Kreeka jogurt marjadega. Viimasel ajal olen tähele pannud, et ka kohvi enam ei isuta nii palju kui varem. Olen alati joonud kohvi pigem maitse pärast. Varem jõin mõnikord ka päeva kohvi, aga nüüd joon küll reeglina ainult hommikuti ja seda ka tegelikult harjumusest. Mõned hommikud olen kohvi hoopis sooja taimeteega asendanud ja üldse ei tunne puudust kohvist. Maitsemeeled on muutunud ka teravamaks. Näiteks ükspäev panin tähele, et tõesti koduaia suvikõrvitsal ja paprikal on hoopis teine maitse kui poeletilt ostetud variandiga. Tunnen paremini erinevate vürtside, ürtide maitseid toitude sees. Toidud on mõnusalt maitsekad. Pitsa ja hamburgeri järgi pole enam ammu isutanud. Pigem isutabki just selle värske kraami järgi. Muidugi omatehtud hamburger on hoopis teine teema. 

Need on põhilised muutused, mida olen mina tähele pannud. Loodan et said kõik mõtted kirja. Tarbin seedeensüüme edasi ja jälgin oma keha, oma enesetunnet, oma isusid. Tahan näha ja tunda, millist mõju avaldavad need veelgi pikemaajalisemal kasutamisel. Detsembris lähen kindlasti uuesti ka kehakoostise analüüsile. 

Kindlasti pole muutuste põhjuseks ainult toidulisandid, kuid usun, et need on palju kaasa aidanud. Minu toidulaud oli ju ka varasemalt 80-90% puhas ja jälgisin enamus põhimõtteid ka varem, kuid nüüd ensüüme juurde võttes on enesetunne paranenud veelgi. Teoorias, mida rohkem saame ensüüme toiduga, seda vähem on ensüüme juurde vaja võtta, kuid olgem ausad - paha need meile ei tee ning mina leian, et pigem tasub investeerida kvaliteetsetesse toidulisanditesse (seedeensüümid ja probiootikumid), mis aitavad Sul paremini toidust omastada kõike head ja paremat (sealhulgas vitamiine ja mineraale), kui kulutada raha mitme erineva vitamiinipurgikese peale. Kusjuures me isegi ei saa kunagi kindlad olla, kui palju reaalselt meie organism nendest vitamiinidest kätte saab, kui palju nendest üldse imendub, eriti kui meie soolestiku tasakaal on rikutud. Tahan veel ka ära mainida, et need on puhtalt minu mõtted ja arvamused. Sa ei pea minuga nõustuma, räägin vaid oma kogemusest. Ma lihtsalt olen seda meelt ja usku, et healthy gut = healthy mind!

Kas Sinul on kogemusi ensüümide või probiootikumide tarvitamisega? Millised on Sinu mõtted? 

Ma loodan et Sinu nädalavahetus on olnud mõnus, oled saanud puhata ja nautida head toitu. 

Ilusat pühapäeva õhtut! :)

Sa oled see, mida sööd? Sa oled see, mida seedid!

Heihei!

Olen taaskord pikalt eemal olnud. Eile aga mõtlesin, et võtan aja maha, puhkan ja kirjutan natukene toitumisest või kui täpsem olla, siis seedimisest. Praegu on väga paljud tuttavad ja nii mõnigi sõbranna dieedil ja valmistuvad võistlusperioodiks. Osadel on juba esimesed võistlused selja taga. Jälgin paljude tegemisi, sest põnev on. Aasta tagasi ju valmistusin isegi võistlusteks, sellel sügisel olen aga Eestikate ajal publiku seas ja elan kõigile kaasa! 

Eile oli selle eelmise nädala ainuke vaba päev. Koristades pühkisin laua peal olevatelt karikatelt tolmu ja meenutasin eelmist aastat, oma dieediperioodi. Mäletan, et olin ikka korralikult kimpus seedimisega. Sel ajal avastasin enda jaoks dr.Ohhira probiootikumid, mis leevendasid minu olukorda märkimisväärselt. Hakkasin üha rohkem end toitumise teemal harima ja sain aru, et soolestik mängib meie elus ikka väga suurt rolli! Kui seal on tasakaal paigast ära, siis see mõjutab negatiivselt kogu meie organismi. Paljud haigused saavad alguse just soolestiku tasakaalutusest. Lisaks mõjutab soolestik ka meie vaimset tervist. Kas teadsid, et kõige suurem kogus serotoniini, mis on meeleolu kontrolli, depressiooni ja agressiivset käitumist mõjutav hormoon, leidub tegelikult hoopis soolestikus, mitte ajus. 

Eelmisel aastal olin vahepeal ikka päris meeleheitel ning proovisin seedimise korrastamiseks absoluutselt kõike, mida olin kuulnud või mida arstid soovitasid - leotasin kuivatatud ploome soojas vees ja jõin tekkinud mehu ära, sõin palju mustikaid, hapukapsast, peeti, kiivit koos koorega, jõin keefiri. Liikumisega mul probleeme polnud, tegin ju regulaarselt trenni ja ka muul ajal olin aktiivne. Isegi arstid imestasid, et kuidas mitte miski ei aita. Lõpuks sain leevendust ilmselt probiootikumidest, mida hakkasin igapäevaselt võtma, sest mõned nädalad pärast kuuri alustamist hakkas asi paremuse poole liikuma. Toidulisanditest proovisin tookord ka seedeensüüme. Pöördusin murega apteekri poole ja tema soovitas. Võtsin ühed kõige odavamad, tegin kuuri läbi ja tundus, et pisut nagu aitas, aga väga suurt muutust ei tajunud. 

Kui probiootikumide kohta olin ka varem kuulnud ja uurisin palju veel lisaks, siis seedeensüümidesse ma too hetk väga ei süvenenud ja sinnapaika see jäigi. Sellel suvel puutusin taaskord seedeensüümidega kokku. Olen juba pikalt jälginud Valentina Estebani kanalit ja ka tema on mitmetes videotes seedeensüüme maininud ja minu huvi nende vastu on järjest suurenenud. Sain väga toredatelt inimestelt palju materjali ensüümide kohta, mida lugeda-vaadata-kuulata ja nüüdseks olen seedeensüüme toidulisandi näol ka ise juba üsna pikalt tarvitanud. Mida rohkem ma uurin ja loen soolestiku ja seedimise kohta, seda enam taipan ma, et lause "Sa oled see, mida sööd!" ei pea päris täpselt paika vaid õigem oleks öelda "Sa oled see, mida seedid!". Me võime ju enda arvates toituda ülimalt tervislikult, kuid lõppkokkuvõttes loeb ju see, kui palju ja mida me söödavast toidust üldse kätte saame. 

Mis need ensüümid siis on? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Kui poleks ensüüme, poleks ka elu. Ensüümid jagatakse endogeenseteks ehk kehast pärit ensüümideks ja eksogeenseteks ehk väljastpoolt keha pärit ensüümideks, mida me saame toorest toidust. Meie keha toodab kahesuguseid ensüüme – seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme. Kõige suuremas koguses ensüümidest toodetakse koos süljega, tähtsuselt ilmselt järgmine on kõhunääre ja meie soolestiku mikrofloora. 

Seedeensüümid vastutavad toidu seedimise eest. Me vajame seedeensüüme selleks, et keha saaks toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja süsivesikud. Seedeensüümide puudulikkuse korral on esimesteks sümptomiteks erinevad seedehäired. Puhitused, kõhuvalu, gaasid, väsimus pärast söögikorda - ära võta neid kui normaalseid nähtusi, eriti kui need ilmnevad sagedasti, sest ignoreerides võivad need edasi areneda suuremateks tervisehäireteks. 

Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga. Jah, meie keha on võimeline ka ise tootma ensüüme, kuid vananedes see võime väheneb ja väheneb ka ensüümide konsentratsioon meie kehas. Lisaks hävitavad ensüüme ebatervislik eluviis (suitsetamine, liigne alkohol), stress, medikamendid. Seega on ülioluline, et me toetaksime oma keha ja annaksime talle ensüüme ka väljastpoolt - toiduga. Siin on aga probleem selles, et enamik inimeste toidulaud koosneb suuremas osas "surnud" toidust - töödeldud, kuumutatud toit. Nimelt kui me kuumutame toitu, siis juba 48C juures ensüümid hävinevad. 

Mis on lahendus?

Elustiili muutused - vähenda stressi, liigu piisavalt kuid samas võta aega ka puhkamiseks ja lõõgastumiseks, kvaliteetne ning piisavalt pikk uni, mitmekülgne toitumine. Muuda oma toidulauda ning suurenda elusa toidu osakaalu - söö rohkem värskeid kuumutamata köögivilju-puuvilju, leota seemneid ja pähkleid enne tarbimist (see äratab ensüümid ellu), idanda seemneid, tarvita rohkem fermenteeritud tooteid (keefir, hapukapsas, miso). Võta iga toidukord endale aega söömiseks! Ära söö kiirustades. Mälu toitu korralikult - toidu seedimine algab ju juba suus, kus süljes olev ensüüm amülaas lõhustab tärklist.

Tihtipeale aga sellest kõigest ei piisa. Paljudel meist on kiire eluviis ja sööme niiöelda käigu pealt. Kui oled sellega harjunud, siis seda on raske muuta. Mis puudutab toitu, siis meil siin Eestis on seda värsket kohalikku kraami üsna piiratud ajavahemikul. Kui me ostame poest puuvilju-köögivilju, siis me tegelikult ei tea, kui kvaliteetsed need on. Paljude rahakott ei luba osta aastaringselt mahedalt kasvatatud köögivilju. Tavapoodides müüdav värske tooraine aga võib aga samamoodi olla üsna ensüümidevaene, kuna põllumajanduses kasutatakse järjest rohkem erinevaid kemikaale, mis samamoodi hävitavad toidus algselt sisalduvaid ensüüme. Samuti ei pruugi Sinu keha algul taluda suurt kogust värsket kraami, kui oled harjunud sööma ainult kuumutatud toitu. Seetõttu soovitatakse oma toidulauda muuta järk-järgult.

Siinkohal tulevad appi seedeensüüme sisalduvad kvaliteetsed toidulisandid. Eespool mainisin, et olen neid juba pikemat aega kasutanud. Mina kasutan nimelt enzymedica seedeensüüme. Seedeensüüme on kõige parem võtta 1 kapsel klaasi veega vahetult enne põhisöögikorda. Sa ei peagi alguses kasutama neid enne igat toidukorda vaid kasuta neid siis, kui tead, et tuleb suurem toidukord või kui tahad süüa midagi, mille seedimine Sinu kehale tundub raske olevat (gluteenirohke pitsa või pasta, jäätis või muud piimatooted). Mina olen neid hetkel võtnud peaaegu enne igat toidukorda ja saan anda vaid positiivset tagasisidet. Kuna see postitus on aga juba üsna pikaks veninud, siis räägin toidulisanditest ja oma kogemusest seedeensüümidega juba järgmises kirjatükis.

Ilusat nädala algust! :)

Hawaii köök

Ilusat esimest septembrit! :) 

Suvi on ausaltöeldes ikka ülikiirelt läinud ja päris seda õiget suvetunnet tegelikult nagu ei saanudki tunda. Aga mis seal ikka. Ehk järgmine suvi tuleb veidi mõnusam. 

Mina naudin oma puhkuse viimaseid päevi. Olen saaud puhata küll, aga ausaltöeldes tahaks veel. Arvasin et jõuan oma puhkuse ajal, mis kestis kolm nädalat, rohkem korda saata. Samas puhkus on puhkamiseks ja seda peab ka oskama teha. 

Tänu puhkusele oli mul võimalus käia koos treeneriga ühistrennides. Enamus trenne toimusid väljas Tähtvere pargis. Pisut teistmoodi harjutused kui saalis. Väga paljud harjutused oma keharaskusega või partneri abiga. Mõnus vaheldus igal juhul ja ka keha saab aru, et koormus on pisut teistsugune - iga kord on lihased endast märku andnud. Täna hommikulgi käisin jalutamas, kuna jalalihased on nii kanged ja valulikud. Liikumine tegi veidi paremaks. Õhtul oli ka välitrenn ja seekord sai tuhar korralikku piina. Plaanis on veel hea ilma korral homme mustikale jõuda sõbrannaga. Kui päeval veel liigun, siis ma ei taha teada mis õhtuks jalad teevad. 

Algselt oli mul plaanis puhkuse ajal palju erinevaid põnevaid retsepte katsetada ja köögis omajagu vaaritada, aga siis ma avastasin enda jaoks uuesti ehete meisterdamise ja olen pikalt selle lainel olnud. See võtab omajagu aega ning kui kõht läheb tühjaks, siis teen tavaliselt midagi kiiret - omlett, köögiviljad, salat, puder.

Ükspäev käis sõbranna külas ja mõtlesime et peaks taaskord ühe köögi ette võtma ja tegema kokkamisõhtu. Oleme juba üsna mitut kööki teinud, kuid siin olen seda üsna vähe kajastanud. Seekord mõtlesin, et peaks ikka iga kord kohe tegema ka postituse koos retseptidega. Endal ka hiljem hea vaadata. Eile püüdsime meelde tuletada, kust meil tuli mõte ette võtta Hawaii köök, sest see tuli kuidagi nii kiirelt ja ootamatult. Varasemalt oleme ikka pikalt mõlgutanud mõtteid, et mida ette võtta, sest tegelikult on rahvuskööke ju nii palju ja kõike tahaks proovida. Hawaii köök sobis aga eilsesse päeva ideaalselt. Ilm oli ilus ja päikesepaisteline ning õhtul saime nautida troopilisi maitseid. Igal juhul salvestan need retseptid ära, kuna maitsed olid suurepärased. Eriti üllatas mind see riis, kus magus, soolane ja vürtsikus olid omavahel ideaalselt tasakaalus. 

ANANASSI-KOOKOSE RIIS

• 250 g pikateralist riisi
• 1 purk ananassitükke omas mahlas (suurem purk või kaks väiksemat)
• 400 ml kookospiima
• 10 g kookoshelbeid
• 15 g punase karri pastat
• 1 tl küüslaugupulbrit
• 1/2 tl jahvatatud ingverit
• 1/2 tl sibulapulbrit
• soola
• pipart
• 3 spl laimimahla
• 60 g röstitud ja soolatud india pähkleid
• Peotäis hakitud peterselli

Kurna ananassikonserv, hoia vedelik alles. Vala potti kookospiim ja ananassimahl. Kokku peaks saama vedelikku 700 ml, vajadusel lisa vett juurde. Pane pott pliidile ja kuumuta kuni keemiseni. Lisa potti kõik ülejäänud ained välja arvatud laimimahl, pähklid ja petersell. Alanda kuumust ja lase kaane all podiseda umbes 20 minutit kuni riis on pehme. Aegajalt sega ja vajadusel lisa vett juurde. Kui riis on pehme, tõsta pott kuuma pealt ära ja lase kaane all veidi jahtuda. Seejärel lisa laimimahl, pähklid ja petersell. Sega läbi, vajadusel lisa veel soola-pipart või laimimahla. 

HAWAII KANA

• 1 kg kana kintsuliha (võid ka rinnafileed kasutada)
• 1 sibul, tükeldatud
• 200 ml ananassimahla
• 60 ml riisiäädikat
• 75 ml sojakastet
• 45 g pruuni suhkrut
• 70 g tomatipastat või ketšupit
• 1 spl purustatud küüslauku
• 2 tl purustatud ingverit

Kuumuta ahi 230C. Sega kausis kõik ained kokku. Lisa kana. Võimalusel hoia marinaadis 1-2 tundi (meie hoidsime maksimaalselt pool tundi). Vala kogu kraam ahjuvormi ja küpseta ahjus kuni kana on valmis. 

ANANASSI-KOOKOSE SKOONID

Hawaii köögi magustoite otsides ei leidnudki midagi, mis kohe väga isutaks. Väga palju oli erinevaid koogikesi, kuid mitmetes retseptides oli koostisosade seas aineid, mida ilmselt Eesti poodidest ei leiaks. Nagu näiteks taro juur, mida kasutatakse traditsioonilise magustoidu Kulolo valmistamisel. Lihtsalt troopilist smuutit ka nagu ei tahtnud teha. Siis jäi aga silma üks skoonide retsept, mida on kohandatud veidi tervislikumaks. Skoonid on pigem tuntud küll Inglismaal, kuid kookos ja ananassi annavad neile Hawaii köögile iseloomuliku troopilise maitse. Palavuse tõttu teed kõrvale ei joonud vaid serveerisime skoone ahjusoojalt koorese vanilje jäätisega ning panni peal natukese fariinsuhkruga karamelliseeritud ananassitükkidega. Jagan siis retsepti ka.

• 180 g jahu (kasutasime tavalist nisujahu, aga võib ka täistera nisujahuga teha)
• 1,5 tl küpsetuspulbrit
• 1/4 tl soola
• 28 g külma võid
• 120 g Kreeka jogurtit
• 3 spl vahtrasiirupit (võib asendada ka meega)
• 3 + 3 spl piima
• 1/2 tl kookosekstrakti (meie seda kahjuks ei lisanud, kuna ei leidnud poest)
• 1/2 tl vaniljeekstraktki
• 70 g tükeldatud ananassi
• 12 g kookoshelbeid

Kuumuta ahi 220C. Sega kausis kokku kuivained - jahu, sool, küpsetuspulber. Lisa külm tükeldatud või ja sega kahvliga kuni jahu on kergelt mure. Lisa Kreeka jogurt, vahtrasiirup, 3 spl piima, ekstraktid. Sega kergelt. Viimasena lisa ananass ja kookoshelbed. Sega ettevaatlikult. Püüa tainast võimalikult vähe töödelda. Tainas jääb väga paks ja mitte väga ühtlane. Vala tainas küpsetuspaberile ja vormi spaatli abiga ringiks. Vajuta terava noaga taigna sisse jäljed (nagu teeksid 8ks tükiks). Pintselda ülejäänud 2 spl piimaga. Küpseta ahjus 18-20 minutit kuni kook on pealt saavutanud kuldse jume. Tõsta ahjust välja ja lase viis minutit restil jahtuda. 

Serveerimisel võid ju lasta fantaasial lennata aga sellel palaval päeval tundus meile jäätis ainuõige valik!

Kõht sai küll mõnusalt täis. Tahaks praegugi seda riisi juba uuesti, aga pean vist koduse burgeriga seekord leppima. 

Eks näis mis köögi järgmisena ette võtame. Mõningaid mõtteid on. Mis rahvusköök Sinu lemmik on? Mida oskaksid soovitada? Ehk on Sul mõni ülihea retsept, mida raatsid jagada? Jään vastuseid ootama!

Peagi räägin oma toitumisest üldisemalt. Seniks aga mõnusat reede õhtut! :) 

Kehakoostis, vormipildid, eesmärgid

Hei!

Olen pikka aega tahtnud juba teha üht korralikku ülevaadet seoses fitnessiga. Mis seis on ning kuidas edasi? Kohe saad teada! :)

Vahepeal võtsin trennide ja toitumisega natukene vabamalt, sest stress kasvas lihtsalt ülemäära suureks. Tegin küll trenni, kuid tundsin, et järjest rohkem läksin saali pigem kohusetundest ja ei nautinud seda 100%. Pidev väsimus, stress, motivatsiooni langus. Tuli ette ka mitmeid tagasilööke - mõlema jala Achilleuse tendinopaatia, pingepeavalud (pidin mitmed trennid jätma pooleli kuna valu järjest süvenes), angiin. Ise mõtlen, et ju siis keha andis pidevalt mulle märku, et pean tagasi tõmbama. Seda ma ka lõpuks tegin, täitsa süümepiinadeta.

Nüüd olen puhkusel ja saanud taastuda. Nii keha kui ka vaim on saanud puhata. Ilmselt seda teist poolt vajasin ma isegi kõige rohkem. Angiini tõttu ei teinud kaks nädalat trenni. Eelmine nädal hakkasin vaikselt jälle pihta ja kõik kohad andsid endast märku. Ka see nädal tunnen, et jõudu oleks nagu vähevõitu. Eks see antibiootikumi kuur nõrgestas kogu organismi. Aga pole hullu, küll ta vaikselt tagasi tuleb. 

Enne puhkusele minemist otsustasin lõpuks ära käia DEXA uuringul, et natukenegi aimu saada oma keha koostisest. DEXA-s käisin ma esimest korda. Kuna motivatsioon on vaikselt tagasi tulnud, mõtlesin teha põhjaliku ülevaate oma kehast. Seega lisaks uuringule tegin ka niiöelda vormipildid ja võtsin mõõdud. Plaan on nüüd jälle uuesti süsteemselt ja pühendunult trenni hakata tegema. Pööran lisaks suuremat tähelepanu lihashooldusele (vähemalt üritan) ja püüan oma keha rohkem kuulata. Ka toitumist hakkan jälle pisut rohkem jälgima, kuid siinkohal hetkel pikemalt ei peatu, kuna plaanis on teha sellest üks eraldi postitus.  

Natukene lähemalt siis uuringust. DXA ehk luudensitomeetrit kasutatakse tegelikult osteoporoosi diagnoosimiseks. DXA-seade saadab kehast läbi kahte erineva energiaga röntgenkiirgust ning selle järgi, kuidas kiirgus keha läbib, saab leida keha rasvavaba ja luuvaba massi, luukoe massi ja rasvamassi. Uuring ise on väga lihtne - heidad riietega lauale (metallesemed paluti eemaldada) ja lamad liikumatult 8-10 minutit kuni aparaat teeb oma töö. Seejärel näeb arvutist erinevaid andmeid ning lisaks ilusat värvilist pilti enda kehast. Pildil on kohe näha kus on lihaskude, kus rasvkude. Mina nägin ära ka, et mul on lülisamba rinnaosas kerge kõverus. Aga see pidi naistel tavaline olema - käekoti kandmine ühel õlal. Luutiheduse on igal juhul normis. Kõige rohkem infot oli järgmisel lehel. 

Kaal - 62,4kg (riietega)

Pikkus - 169,5cm

Kehamassiindeks - 21,8

Rasvaprotsent - 21,7

Fat Mass - 13,25kg

Lean Mass - 45,7kg

Lean + BMC(Bone Mineral Content) - 47,96kg

Total Mass - 61,2kg

Kehamassiindeks on igati normaalne. Mina ise arvasin, et rasvaprotsent on kõrgem ja olin natukene üllatunud. Naise puhul peaks 21% olema ideaalne ehk igati tervislik rasvaprotsent. Seega tegelikult võiks ju nagu rahule jääda. Pildilt ja numbritelt on näha, et rasvaprotsent on suurim jalgades. Naiste puhul on see aga üsna tavaline, et rasv koguneb puusadesse. Ka kehatüves on seda omajagu.

Mõned päevad hiljem otsisin ka oma fotoaparaadi välja ja tegin mõned pildid endast, et oleks hea koos analüüsiga kõrvuti panna. Ühed pildid tegin vabas olekus ning teistel proovisin siis poseerida ehk lihaseid pingutada. Ausaltöeldes pole poseerimine küll enam üldse meeles ja üleüldse oli lihaseid raske pingutada, sest kaks trennipäeva olid seljataga. Eriti keeruline oli selja lailihast aktiveerida, sest see oli lihtsalt nii valus. Ausalt, mul oli isegi pluusi raske selga panna. Mingid pildid sain aga tehtud küll. Pildid on tehtud hommikul, seetõttu ka selline unine nägu :D

Mida siis arvata, Pole just ideaalne vorm, aga ei peagi olema! Tunnistan ausalt üles, et ma pole rahul. Aga kes meist oleks. Iseenda suhtes oleme ikka kõige kriitilisemad. Tunnistan ka seda, et pärast võistlusi vaatan oma keha üldse hoopis teise pilguga. Võib vist öelda, et veelgi kriitilisemalt kui varem. Võib-olla kui ma poleks võistlustel käinud, oleksin palju rohkem rahul oma praeguse peegelpildiga. Sellegipoolest võin öelda, et vaikselt hakkan iseendaga leppima ja tunnen end taas hästi. Mõni päev paremini kui teine. Olen puhkuse ajal palju mõelnud ja vaikselt eesmärke seadnud. Motivatsioon tõuseb ja distsipliiniga pole mul üldiselt probleeme, kui siht on silme ees.

Sellel hommikul võtsin ka mõõdud:

Kehakaal - 61kg

Säär - P 34cm, V 33,5cm

Reis - P 55,5cm, V 53,5cm

Puus - 94cm

Vöökoht - 69cm

Rind - 87,5cm

Huvi pärast vaatasin ka 2016 detsember tehtud pilti ja võrdlesin mõõte. Siis alustasin Befit konkursiga. SIIN on sellest ka postitus.

Mis on siis minu eesmärgid?

Tervis korda! Põhiline eesmärk on saada oma organism toimima nii nagu ta peaks toimima. Ehk siis enne ei plaani ma võistlema minna, kui minu hormonaalne tasakaal on taastunud. September käin uuesti arstide juures ja tehakse taaskord üks või mitu põhjalikumat vereanalüüsi. Pidin küll eelmisest analüüsist kolme kuu pärast uuesti minema, kuid kuna vahepeal oli bakteriaalne angiin ka, siis arst arvas, et teeme selle sügisel. Üks asi on kindel, hormoonravist mina keeldun. Kuidas siis korda saada? Kvaliteetne toit, vähem stressi, vähem muretsemist. Lihtne öelda, aga palju raskem teostada kui võib arvata. Aga saan hakkama!

Kümme lõuatõmmet! Trenniga seoses võiks ju ka mõni natukese kindlam eesmärk olla. Lõuatõmme on üks üsna raske harjutus. Võtsin eesmärgiks aasta lõpus teha oma keharaskusega neutraalasendis kümme lõuatõmmet. Rääkisin seda juba ka treenerile ja ta leidis et see on täitsa reaalne eesmärk ja lubas kava koostada nii, et see toetaks minu eesmärki. Viimati tegin intensiivsel trenninädalal kuus lõuatõmmet. Praegu ma arvan, et nii palju ei tuleks.

2018 kevad lavale!? Tegelikult oli mul aasta algul ju plaanis see sügis lavale jõuda, kuid kahjuks jäi see ära. Nüüd siis tahaksin ideaalis uuesti lavale jõuda kevadel kuid nagu enne juba mainisin, siis tervis on siiski esimesel kohal! Kui menstruatsioonitsükkel pole aasta lõpuks ka taastunud, siis ma ei riski. Sügisest püüan jälle kaloraažiga hakata vaikselt ülespoole liikuma, et juhul, kui saan minna võistlema, ei oleks see võistlusdieet niivõrd karm. Kaloraaž võiks jõuda sinna 2500-2600 kanti nii, et kehakaal ei tõuseks või oleks tõus minimaalne. Ise kardangi kõige rohkem seda, et kui ükskord saan jälle hakata võistlusteks ette valmistama, siis keha streigib ja ei reageeri kaloraaži vähendamisele. Aga mis siin ikka ette muretseda.

Vaimselt ja emotsionaalselt tugevamaks! Oma keha eest tuleb hoolitseda, kuid ei tohiks ära unustada ka vaimset poolt. Vaimselt tugevaks saada on palju raskem kui füüsiliselt. Ostsin endale märkmikku, kuhu õhtuti mõtteid kirja panna. Leian aega, et tegeleda ka teiste hobidega. Tegelen iseendaga. Väikesed muutused loevad.

Selleks korraks jälle kõik. Järgmine kord tahaksin lähemalt rääkida toitumisest. Nagu ikka, siis võite mulle julgelt kirjutada-joonistada, avaldada oma arvamust. Või on Teil ehk ideid, mis teemat võiksin siin veel kajastada?

Ilusat päeva jätku! :)