Kolmapäev, 18. jaanuar 2017

Mis toimub?

Tere armsad lugejad! Ma ei tea palju Teid siia alles on jäänud ja kas üldse keegi veel loeb, aga otsustasin, et võiks endast taaskord märku anda. Viimane postitus sai kirjutatud ikka päris tükk aega tagasi - novembris, kui olin lõpetanud oma esimese bikiinifitnessi hooaja. Täna on mul pisut aega, sest viirus murdis lõpuks ka mind maha ning olen terve päeva voodis vedelenud. Tundub, et on kõhuviirus, sest öö läbi iiveldas, kõhust keerab, lisaks on palavik, nõrkustunne, isutus. Püüan võimalikult lühidalt kirjutada, mis minu elus vahepeal toimunud on. 

Detsembri lõpupoole sattusin peale ühele töökuulutusele, käisin töövestlusel ja otsustasin töökoha vahetamise kasuks. Kui ma varem sõitsin igapäevaselt Põlva tööle, siis nüüd asub töökoht viie minuti jalutuskäigu kaugusel elukohast. Jubekahju oli küll Põlvast ära tulla, sest tööga olin rahul ja meil oli väike, kokkuhoidev ja üks ülimalt armas kollektiiv. Põhiline argument, miks siiski otsustasin töökoha vahetamise kasuks, oli ajanappus. Põlvas tööl käies läks kaks tundi juba edasi-tagasi sõidu peale. Aega polnud kunagi (mitte, et ma arvaks, et nüüd seda rohkem olema saab) ja enamjaolt sai kannatada unerežiim. Pärast tööd läksin kohe trenni ja jõudsin koju alles 21 ajal, siis õhtusöök, järgmise päeva foodprep ja magama sain kõige paremal juhul 23, aga enamajaolt ikkagi hiljem. Nüüd loodan, et saan rohkem keskenduda sellele, et unetunnid saaksid alati täis ja ehk jääb pisut rohkem aega üle ka hobidega tegelemiseks. Lisaks lubasin endale, et sel aastal hoolitsen oma keha eest paremini ja pööran rohkem tähelepanu ka vaimsele poolele - lihashooldus, massaaž, veeprotseduurid, jooga, raamatud, mediteerimine. Õpin end rohkem armastama-austama ja püüan olla enda suhtes vähem kriitiline.


Esmaspäev oli siis minu esimene tööpäev uues kohas ja juba järgmisel päeval alustasin haiguslehega - tore algus küll. Aga mis sa teed, viirust levitada pole ka kuigi mõistlik ja püsin parem kodus nelja seina vahel. Täna on enesetunne juba tunduvalt parem ja homsest taas tööle. Enamjaolt hakkab tööpäev 10-11, seetõttu olen mõelnud, et ehk on mõistlik hakata hommikuti trennis käima. Teisest küljest olen kord seda proovinud ja ausaltöeldes tunduvad hommikuti raskused ikka tunduvalt raskemad. Aga eks ma katsetan ja vaatan seda asja. Rahulikud hommikud kodus hommikujooga, värskelt valminud maitsva pudru ja kohvi nautimisega kõlab ka ju täitsa hästi. Siis näeksid ka nädala sees pudrukausid nii ilusad välja nagu nädalavahetustel.


Olen blogis korduvalt rääkinud oma terviseprobleemidest. Ausaltöeldes pole veel lahendust leidnud ja kõik päris korras ikka pole. Võistlustest taastumine osutus minu jaoks ikka väga raskeks. Püüdsin kaloraaži järk-järgult tõsta, kuid ei ajanud igapäevaselt täpseid numbreid taga vaid võtsin siiski veidi vabamalt. Detsembrikuu läks üsnagi käest ära ja lõpupoole sai juba liiga palju maiustusi lubatud endale. Aga ei kahetse ma midagi. Jõulude ajal tegin enamus kingid ise. Sõbrannadele tegin pisikesed SPApurgikesed, mis sisaldasid isetehtud kosmeetikatooteid koduse miniSPA jaoks. Samuti tegin igasugu maiustusi, millest osad rändasid siis ka minu kõhtu. Mõni õhtu sattusin lausa nii hoogu, et meisterdasin ühe-kaheni öösel.

Jõulud möödusid rahulikult pere seltsis. Kingituste kuhi oli korralik ja isegi jõuluvana käis, sest meie peres on nüüd ka pisike Lisandra, kes võttis jõuluvana täitsa hästi vastu. Minu kingituste seas oli ka Buduaari body märkmik. Olen jõudnud arusaamisele, et oma keha tundma õppimine on üks keeruline protsess, sest vahepeal kohe kuidagi ei saa aru, mis toimub. Olin juba ammu mõelnud, et püüan rohkem oma keha tähele panna ja teha igasugu märkmeid seoses toitumise, enesetundega, vedeliku tarbimisega, trenniga jne. Tahan pakkuda oma kehale parimat, aga selleks pean ma ennem selgusele jõudma, mis see on. Püüan mängida erinevate makrotoitainete vahekordade ja toiduainetega, et leida enda jaoks sobiv. Ma tean, et see võib olla ajas muutuv, sest meie keha ju samuti uueneb ja muutub pidevalt, kuid selleks püüangi olla tähelepanelikum. Lisaks saab märkmikusse igakuiselt üles märkida mõõdud, igapäevaselt kehakaal (hetkel igapäevaselt ei mõõda, vaid paar-kolm korda nädalas). Eraldi leht on igakuise rahaplaani jaoks. Samuti sean endale igakuiselt eesmärke, mille kirjutan ka reaalselt üles. Muidu mõtlesin seda kõike hakata tegema arvutis tabelina, aga märkmiku variant meeldib mulle ikka palju rohkem! Arvutierkaani taga istumist on niigi liiga palju. Minu üks lubadustest selleks aastaks oligi - rohkem päriselu ja kvaliteetaega iseenda ja lähedastega, vähem virtuaalset.



Kuigi püüdsin pärast võistlusi enamjaolt toituda tervislikult, siis kehakaal ikka tõusis päris palju. Võistluskaaluga võrreldes olen praeguseks 5-6kg juurde võtnud. Päris raske oli näha oma vormi kadumas. Korrutasin endale pidevalt, et see on normaalne ja et võistluskaal pole tervislik ja seda ei saa aastaringselt hoida. Samuti on nüüd ju eesmärgiks ikkagi lihast hakata kasvatama ja selleks on vaja korralikult süüa. Siiski arvasin ja lootsin, et kaalutõus piirdub 3-4 kiloga. Mingi hetk hakkasin juba selle peegelpildiga aga harjuma ja enam ma sellepärast nii väga ei muretsegi. Olin ka enne võistlusi lugenud sellest, et võistlusjärgne periood on emotsionaalselt palju raskem kui võistluseelne. Olin selleks valmis, aga ma ei uskunud, et niivõrd palju raskem on. Sellel aastal kevadhooaega kaasa ei tee, küll aga plaanin minna võistlusi vaatama. Sügiseks tahaksin ikka ka lavale minna. Praegu on aga minu eesmärk organism normaalselt toimima saada ja saavutada hea enesetunne, mis kestaks!

Mis siis minu kehaga toimub? Miks ma olen pidevas stressis, tujutsen, puhken vahepeal põhjuseta nutma? Miks ma tunnen vaid kord nädalas ennast normaalselt? Juba suvel maadlesin ma oma ainevahetusega. Võtsin probiootikume, muutsin toitumist ja kõik läks paremaks. Isegi dieedi ajal defitsiidis olles tundsin end üllatavalt hästi. Mina ise usun, et sellele aitasid kaasa dr.Ohhira probiootikumid. Lisaks proovisin ka nende kollageenijooki. Tegin  läbi terve soovitusliku kuuri. Sellest tootest ja mõjust räägiksin lähemalt aga järgmises postituses, sest muidu kisub see siin juba liiga pikaks. Pärast võistlusi oli mõnda aega täitsa hea olla, kuid siis tundsin jälle, et midagi on valesti. Järjest rohkem hakkasin kahtlustama, et asi pole toitumises.

Suure tõenäosusega on kõik seotud hormoonidega - ilmselgelt on tasakaal paigast ära. Siinkohal mainiksin veel ära, et olin aastaid kasutanud antibeebipille ja eelmise aasta suvel otsustasin neid enam mitte võtta. Sellega kadus ka menstruatsioon. Algul ma sellepärast väga ei muretsenud, sest teadsin, et nii võib juhtuda. Lisaks tuli dieet peale ning keha rasvaprotsent oli arvatavasti juba üsna madal - veel üks põhjus, miks paljudel naistel jääb menstruatsioon ära. Mina aga ootan siiamaani pikisilmi neid "toredaid" päevi. Aasta alguses sai taaskord külastatud naistearsti. Arst tegi ultraheli ja uuris mind ikka päris korralikult ja see tegi üsnagi murelikuks. Tuleb välja, et mul on polütsüstilised munasarjad. Andsin ka vereanalüüsi hormonaalse olukorra hindamiseks, kuid vastused saan alles 30. jaanuar. Olen lugenud, et see probleem on üsna laialt levinud. Samas ma ikka ei usu, et see päris normaalne on kui alakõhus on pidev valu ja ebamugavustunne, lisaks tundub nagu oleks kõik turses. Mõnikord harva lööb ka terav valu alakõhtu nii et tükk aega ei saa liigutada. Varem seostasin neid valusid seedeprobleemidega, kuid tuleb välja, et põhjuseks võivad olla hoopis needsamad tsüstid. Pikalt mõtlesin, kas jagan seda kõike Teiega siin blogis. Miks ma siis otsustasin seda teha? Esiteks loodan, et ehk keegi oskab jagada oma kogemusi või teadmisi sellel teemal. Ise olen hetkel natukene segaduses ja ei tea täpselt mida ette võtta. Teiseks tahan lihtsalt jagada oma kogemusi ja naistele südamele panna, et hoidke oma tervist! Antibeebipillid on küll mugav lahendus, aga lõppkokkuvõttes tekitavad nad ilmselt ikkagi rohkem kahju kui kasu. Usun, et enamus naisi tahavad siiski ka emaks olemise rõõmu tunda saada. Mina tean, et mina tahan!

Armas naine, kui Sul on antud teemal kogemusi ja oskad anda nõu, kirjuta mulle meilile või kommentaaridesse. Kirjutada võite muidugi alati ka teistel teemadel. Aitähh!  :)

Ahjaa, tegin ka FB grupi, kus kirjutan jooksvalt uitmõtetest ja jagan retseptiideid. Tule liitu grupiga SIIN ja räägi kaasa.


Lõpetuseks üks vahva pilt. Püüan ikka igast päevast leida midagi positiivset. Viimasel ajal on olnud raske olla see rõõmsameelne ja alatisärav Kerli, aga küll ta ükspäev jälle peidust välja poeb!



Ilusat und!

6 kommentaari:

  1. Väga armas lugemine. Jään Su järgmist postitust ootama 😊

    VastaKustuta
  2. Minul kadus menstruatsioon siis, kui alustasin tugevamalt treenimist, vähendasin kaloraaži. Ja nüüdseks pole mul neid 3a olnud ja ometigi olen ma "vaid" 31- aastane. Vereanalüüsidest on selgunud, et osad hormoonid jah madalad, lisaks oli kilpnäärme alatalitlus, mille aga korda sain, sest seal oli vaid 1 korrast ära hormoon. Muus osas, naissuguhormoonid madalad ja seda mõjutab väga tihti just nimelt liigne treeningkoormus :S kilpnäärme sain korda, aga päevi ikka pole. Eks tuleks vast hormoonraviga alustada, aga selleks peaks taas arsti juurde minema ja ausalt öeldes ma pole hormoonraviks valmis ka. Äkki naasevad vabatahtlikult ise. Pille võtsin ma ka aastaid, kui peale ära jätmist sain ilusti poole aastaga rasedaks, enne seda toimis kõik kui kella värk ja veel vist 2a peale sünnitustki toimus kõik kui ilus kellavärk ja siis juba tõstsin koormust, vähendasin kaloraazi ja kabumm, kadusid ja nii nad läinud on..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlasti jõutrenn mõjutab hormonaalset tasakaalu. Eks ma ootan 30. jaanuari, kui saabuvad vastused ja saan arstiga veidi konsulteerida. Siis saab ehk pisut rohkem selgust. Minu hormonaalse tasakaalu ajas kindlasti veel rohkem vussi ka võistluseelne dieet, mis ei olnud just kõige tervislikum, kuna olin liiga pikka aega suures defitsiidis. Hormoonravi tahaksin minagi vältida, sest jätsin ju pillidki selletõttu ära, et tahaks oma organismi puhastada. Menstruatsiooni ärajäämine mind isegi niiväga ei hirmuta, kuid kohutavalt piinab igapäevane ebamugavustunne ja valu alakõhus. See segab ka trennitegemist. Kui mõni hetk on hea olla, siis ma naudin seda kohe eriti. Enamus ajast aga tunnen, et midagi on viltu. Kaloraaži poole pealt peaksin mina just vaikselt tõstma, kuna eesmärk on lihast pisut kasvatada. Siiski pole ma suutnud veel üle 2000kcal tõsta, sest ainevahetus ei jõua järgi ja kaalu tuleb liiga palju juurde (vahepeal tõstsin 2200kcal peale). Igatepidi on keeruline, aga loodan, et vaikselt hakkab lahenema ja saan rohkem oma eesmärkidele keskenduda :)

      Kustuta
  3. Tore lugeda sinult järjekordset postitust. Sain ise 3 aastat tagasi endometrioosi diagnoosi, nii et kroonilisest valust alakõhus, tean ma üsnagi palju. Mu õel oli ka mingil ajahetkel probleeme polutsüstiliste munasarjadega, kuid tema puhul oli lahenduseks dieedi parandamine ning kaalu langetamine. Ta sai õnneks oma asjad korda ja vähendas ka oluliselt stressitekitajaid oma elus. Praegu on ta õnnelik noor ema :). Endometrioos kahjuks ravitav ei ole, aga minu puhul on palju aidanud mikrotoitainete rikkam dieet ning treening.
    Ma loodan, et saad oma tervise korda ning väga hea on kuulda, et vähemalt kõik liigub lahenduse poole (kui on diagnoos, siis on lihtsam ka abi otsida). Jõudu ja jaksu sulle ja tänan, et oma kogemusi võistlusjärgse perioodi kohta jagad :)!!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oeh, nii kurb kuulda, et Sul selline diagnoos. Lugesin natukene selle kohta ja pidi ka olema üsna laialt levinud nagu ka polütsüstilised munasarjad. Ei ole kerge ikka naine olla. See ebamugavustunne ja valu alakõhus on jubedalt häiriv. Alguses ei teinud väga väljagi, aga kui juba poolteist kuud on see olnud ja järjest süveneb, siis ajab lausa vihale. Ilmselt dieediga ja üleüldse toitumise abil on väga paljud probleemid lahendatavad, kuid tuleb leida enda jaoks see õige viis ja just see on raske. Tuleb katsetada ja vaadata kuidas keha reageerib. Võtan siiamaani ka probiootikume, et toetada natukenegi oma soolestiku mikrobiootat. Olen järjest rohkem seda usku, et mitmed probleemid saavadki alguse sellest, et mikrobioota on tasakaalust väljas. Sealhulgas stress, niiöelda kroonilised haigused, nahahaigused jne.

      Loodan samuti, et peagi saan parema pildi sellest, mis minu sees toimub ja leian probleemidele lahenduse. Kindlasti kajastan seda ka blogis, sest pärast seda postitust on minuga nii mitmedki naised ühendust võtnud. Jaganud oma kogemusi, andnud nõu. AIÄHH!

      Aitähh Piret Sulle ja ka kõigile teistele, et olete oma mõtteid ja kogemusi minuga jaganud! :)

      Kustuta