Pühapäeva õhtu mõttemõlgutused

Jälle on üks nädal märkamatult lõpusirgele jõudnud. Istun ja mõtlen, et küll see aeg ikka lippab. Varsti ongi jõulud käes ja aasta läbi. Mõtlesin, et kasutan seda mõnusat vaikset pühapäeva õhtut ära ja panen kirja mõned mõtted. 

Kõigepealt natukene tervise teemadel. Paljud on minult küsinud, et kas olen korda saanud ja mis seis on. Käisin vahepeal arsti juures ja sai jälle üks põhjalik vereanalüüs tehtud. Arst ise ka imestas, et üldine verepilt on väga hea ja ka maks töötab hästi (aasta alguses olid mõned näitajad veidi kehvad ja kahtlustati, et võib olla midagi maksaga). Imestas ka seda, et paljud näitajad on võrreldes aasta algusega ravimideta palju paremaks läinud. Aga hormonaalse poole pealt on asi endiselt kesine. Kõik näitajad on madalad. Osad näitajad on isegi madalamad kui aasta alguses. Kuna mul pole juba üle aasta olnud ühtegi kuupuhastust, siis arvas arst, et peaks ikkagi alustama hormoonraviga. Lõpuks hakkab see kõik ju kogu organismi mõjutama ja liiga pikalt ei saa see kesta. Kirjutas mulle siis välja ravimi, mida määritakse naha peale. Mina aga üldse ei taha hormoonravi ja pole veel ravimit välja ostnud. Naised, andke nõu. Kui on, siis jagage kogemusi. Võite mulle ka privaatselt kirjutada. Olen ise natukene nõutu ja ei teagi mis oleks õigem teha. 

Üldine enesetunne on aga enamjaolt hea ning olen palju rõõmsam ja positiivsem, emotsionaalselt stabiilsem kui mõned kuud tagasi. Tunnen rõõmu väikestest asjadest ning ei ärritu enam nii kergesti pisiasjade peale. Mul on varasemalt mitmeid kordi olnud mõttes hakata päevikut pidama. Sain selle mõtte ühelt armsalt inimeselt, kes on mulle üldse nii palju positiivset energiat andnud (ilmselt kui Sa seda loed, siis Sa tunned ennast ära). Mul on hommikuti nüüd üsna kindel rutiin ning selle rutiini üheks osaks on päevik - kirjutan üles kolm asja, mille üle olen tänulik. Need võivad korduda, oluline on kirja panna just need mõtted, mis sel hommikul tekivad. Õhtul mõtlen päeva üle järele ning kirjutan üles vähemalt kolm positiivset mõtet või sündmust, mis tegid minu päeva paremaks. Varem olen nende asjade peale ainult mõelnud, kuid kirja panemine mõjub kohe eriti hästi. Usun, et tänu sellele olengi hakanud enda ümber märkama rohkem positiivset. Alustan juba hommikut heade mõtetega ning need saadavad mind kogu päeva. Leian, märkan ja hindan rohkem ka kõige tavalisemaid ja pisemaid asju - jalutuskäik värskes õhus, rõõmsad inimesed minu ümber, tänulikud kliendid, maitsev toit, ilus loodus, soe kallistus. Minu arvates on füüsilise tervise eest hoolitsemine palju kergem kui vaimse, ning seetõttu kipubki vaimne pool paljudel unarusse jääma ja stress on kerge tekkima. Stress omakorda mõjutab negatiivselt ka füüsilist tervist. Eile vaatasin ühe armsa naise vlogi, kus ta toob välja 5 tervislikku harjumust, millega toetada nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Videos tugineb ta ka erinevatele teaduslikele artiklitele. Vaata videot SIIT  ja alusta ka Sina juba täna! Mina olen mitmed harjumused juba omaks võtnud ning tunnen end palju paremini! 

Toitumine ja trenn on minu elus endiselt tähtsal kohal. Ma armastan toitu. Mulle meeldib retsepte katsetada ja tuua toidulauale erinevaid maitseelamusi. Enamjaolt kasutan ikka MFP-i, et jälgida oma kaloraaži ja makrotoitaineid. Mõned päevad võtan lihtsalt vabamalt ning mõnikord ei sisesta ühtegi toidukorda sisse. Olen järk järgult oma kaloraaži tõstnud ja hetkel söön umbes 2300kcal. Sealjuures on kehakaal säilinud. Kaalun enamvähem sama palju kui augustis, kui sõin umbes 1900kcal. Eesmärk on kaloraaži veelgi kõrgemale saada. Ise tunnen ka, kuidas keha kohaneb kõrgema kaloraažiga ja lausa nõuab veel rohkem toitu. Toidulaud on ikka enamjaolt võimalikult puhas, kuid ma ei keela endale midagi. Kui ikka tuleb jäätise isu, siis lähen ja ostan ja söön. Pigem isutab aga just tervisliku toidu järele - omlett ja värske salat, mõnusalt tummine supp, chilli, karri jne. Nagu ma olen juba ka varem maininud, siis maitsemeeled on muutunud. Viimasel ajal on aga siiski mitmed korrad pitsa mõttes olnud. Täna käisin pärast jalutuskäiku Rimis ja seal olid üliilusad ja küpsed mangod, soodushinnaga ka veel. Ostsin ühe ja kohe tekkis mõte teha üks troopiliste maitsetega puder. Võrratult hea sai - kaerahelbed keedetud natukese kookospiimaga, peale kookospalmisuhkruga karamelliseeritud banaanid, kookoshelbed, mango, tume šokolaad. Kui sellist putru saab, siis ei tekigi isusid poekraami järele. Pigem sööksin mitu kaussi seda putru kui tahvli šokolaadi või paki küpsiseid. 

Trennis käin endiselt neljal korral nädalas. Tunnen, et vaikselt ikka tuleb jõudu juurde ja lihas areneb. Kus ta pääseb - järjepidevus peab lõpuks tulemusteni ju viima. Mõni trenn on parem kui teine. Mõni päev on mind-muscle connection ülihea, teinekord aga kohe üldse ei õnnestu. Mõnikord on tunne, et oli ülihea trenn ja sai maksimaalselt pingutatud, aga järgmine päev või isegi mitte ülejärgmine päev ei tunne lihasvalu, täitsa null. Teine kord aga tunnen, et oli kehva trenn, aga järgmine päev annavad lihased ikka korralikult tunda. Seega trennijärgse lihasvalu järgi ei saa küll hinnata, kas oli nüüd hea trenn või mitte. 28.oktoober toimusid Tallinnas Eesti Meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Alles see oli kui astusin ise lavale, kõigest aasta tagasi. Seekord aga olin publiku seas kõigile omadele kaasa elamas. Tahaksin kõigile öelda palju õnne! Igaüks, kes lavale jõudis, on võitja. Mõnel läks pisut paremini kui teisel, aga kõik on tubli töö ära teinud ja ennast igatepidi ületanud. Mul on hea meel, et ma sain minna võistlusi vaatama, sest see motivatsiooni kogus, mis ma sealt kaasa vedasin, on üüratu! Mul oli selline elevus sees. Pärast oli tunne, et läheks KOHE jõusaali lihaseid kasvatama ja poseerimist ning I-kõndi harjutama. Igal juhul tahan uuesti lavale!!! Enne tuleb aga jõusaalis veel korralikult vormida ja vaeva näha. Olen veidi sirvinud eelmise aasta pilte ja mulle tundub küll, et natukene on juba arengut olnud. Praegu on küll muidugi rasvakihikene peal, aga mingit aimu ikka saab. 

Homme on õnneks puhkepäev ja lähen tööle vaid oma trenni andma. Homseks on plaanis sõbrannaga taaskord üks rahvusköök ette võtta - Montenegro. Mina aga pole veel siia Mehhiko köögi retseptegi lisanud, kuigi ma ju lubasin. Iga kord kui siia kirjutan mõtlen, et peaks seda tihedamini tegema. Mulle meeldib see, aga tihtipeale on muid toimetusi nii palju, et lihtsalt ei jagu aega. Teinekord kui aga on aega, siis olen väsinud ja noo väsinud peaga jutt ei taha joosta. Endiselt püüan seda viga parandada ja järjepidevamalt postitada. Võib-olla läheb kunagi ikka õnneks. 

Loodan, et Teil oli ka mõnus pühapäev ja saite end ikka nädalavahetusel välja puhata, et alustada uut nädalat energiliselt ja positiivselt.

Häid mõtteid soovides!

:)