pühapäev, 10. märts 2019

2018 võistlusperioodi kokkuvõte, võistlusjärgne aeg, DEXA

Kevad on kohe kohe ukse taga ja mõtlesin, et oleks aeg ka oma blogi talveunest äratada. Eelmisel aastal kirjutasin ma siia kokkuvõtte oma dieediperioodist, kuid see jäi poolikuks ning lõpuks ma ei avaldanud seda, kuid siia mustanditesse jäi see alles. Aeg liigub kiirelt ja enam pole kaugel see aeg, kus peaks jälle võistlusdieediga alustama. Mõtlesin siis enda jaoks veel kord läbi mõelda, mida ma eelmine dieet tegin, sest nagu ma olen ka varem öelnud, siis kulges see üsna hästi. Võib-olla leiad ka Sina siit midagi, mille peale mõelda või on abiks motivatsiooni/inspiratsiooni leidmisel. Tean, et iga dieet on erinev ja kunagi ei tea ette, kuidas keha reageerib. Siiski tahan ka seekord anda endast parima, et minu keha ja vaim püsiksid sellel teekonnal võimalikult terved. Käisin eelmisel aastal pärast võistlusperioodi ka DEXA uuringul, mille tulemustest räägin pisut lõpupoole.

Kehakaal


Dieeti alustades kaalusin 65kg ning lavakaal oli võistluspäeval 56,6kg (eelmisel võistlusperioodil oli lavakaal 53,5kg). Seega kokku kaotasin 8,4kg. Vormiga olin rahul, kuid kuivusest jäi puudu. Ma oleksin suutnud saavutada ka kuivema vormi, kuid treeneriga kooskõlas me seekord keha nii suurde stressi ei tahtnud viia arvestades eelnevaid kogemusi. Dieediperioodil mul väga pikki kaaluseisakuid ei tekkinud ja kaal langes stabiilselt. Kõige kauem püsis mu kaal 60kg juures, aga kui see sai ületatud, siis langes jälle pisut jõudsamalt. See on ilmselt kaalunumber, kuhu mu keha tahtis pärast võistlusi ka ruttu tagasi saada. Pikalt püsisin selle kaalunumbri juures, siis olin pikka aega 62-63kg.

Nüüd on juba omajagu aega möödas ja hetkel kõigub kaal 64-65kg vahepeal. Mõnikord on üsna raske tunne ja tahaks juba hakata kaalu langetama, aga mõistus ikka ütleb, et tuleb see periood lihtsalt välja kannatada, kuna eesmärk on ikkagi näidata arengut! Pärast esimesi võistlusi jätsin üsna pika aja arenemiseks ja piltide pealt on näha, et see oli edukas. Seekord on oluliselt vähem aega, aga seda enam püüan veelgi rohkem pingutada ja sellest ajast võtta maksimum!




Kaloraaž


Alustades oli minu kaloraaž olnud kolm-neli kuud järjepidevalt 2500kcal. Vahetult enne dieeti oli see ilmselt rohkemgi, sest isud oli ju vaja täis süüa. Kaloraaži langetasime väga aegalselt ning alla 1800kcal ma ei läinud kordagi. Kusjuures iga nädal oli mul kaks-kolm laadimispäeva, kus oli kaloraaž 2000-2500 olenevalt nädalast. Kokkuvõttes võin öelda, et ma sain ka dieedi lõpus veel ikka päris korralikult süüa. Tühja kõhtu tunnet sain tunda küll ja mõni päev kohe üldse ei olnud energiat, aga seda ei anna eelmise korraga ikka üldse võrrelda.




Pärast võistlusi läks kaloraaž kohe 2000 peale ja sisse jäid ka laadimispäevad. Kui päris aus olla, siis alguses ma püüdsin väga korralikult kaloreid lugeda, kuid mida rohkem läks aega mööda, seda vabamalt ma hakkasin võtma. Üks amps siit ja teine amps sealt. Detsembrist alates on mul kaloraaž 2500kcal, kuid kui mõni päev tunnen, et vajan rohkem, siis söön ka rohkem. Kui päris aus olla, siis detsember ja jaanuar ma sõin enamus ajast tunde järgi ning lubasin endale ka rohkem magusat.

Hetkel ma enamus ajast loen kaloreid, kuid teen ka vabasid päevasid, eriti nädalavahetustel. Nädala sees üldiselt on toidud üsna kindlad. Toidulaud on ka puhtam ja magusat satub minu menüüsse järjest vähem. Isud on ka vist täis söödud ja keha lausa nõuab värsket ja kvaliteetset toitu (kui siis välja arvata see tore aeg kuus, kus isud on pisut suuremad). Kes mind tunneb, siis teab, et mulle meeldib kokkamine. Katsetada erinevaid retsepte, teha retsepte tervislikemaks. Mulle meeldib kui taldrikul on palju värve ja kui toit on ilusasti serveeritud. Nii palju suurema toiduelamuse ja naudingu annab.

Kardio


Ma täpselt ei mäletagi, millal kardio sisse tuli, kuid üsna pikka aega sai ilma hakkama. Treener soovitas igal juhul kord nädalas käia väljas pikemal jalutuskäigul või matkal. Iga nädal seda ei jõudnud teha, kuid kui vähegi oli võimalust, siis sai looduses ringi käidud küll. Pikka kardiot rohkem ei pidanudki tegema, aga mingi aeg lisasime HIIT-i. Algul oli kaks korda nädalas, siis kolm ja kõige rohkem neljal korral nädalas.



HIIT kestis 20-30 minutit ja enamus ajast tegime HIIT-i erinevate harjutustega. Jalgadele oli ikka üsna koormav, aga mulle meeldis see variant. Mõnikord tegin HIIT-i väljas joostes - 30 sekundit tegin kohapeal intensiivset harjutust, sellele järgnes 1 minut rahulikku sörkjooksu. Maal olles lõpetasin oma kardio alati lõdvestava ujumisega. See oli super! Harjutuste koha pealt minul ideede puudust ei tulnud, sest enne jõusaali tegin kodus iseseisvalt läbi erinevad Insanity programme, sealt on palju huvitavaid harjutusi meelde jäänud. Proovisin ka spurtidega HIIT-i, aga see mulle ei meeldinud. Jooksmine pole väga minu teema. Lisaks ma arvan et läbi harjutuste on ka tõhusam, kasulikum.



Minule sobis HIIT väga hästi, sest minu graafikusse oleks olnud väga keeruline mahutada pikki kardiotunde. Ilmselt siis oleks jäänud 24 tunnist ööpäevas väheseks ja unetundidest poleks ka tahtnud näpistada, sest puhkus on ju ülimalt oluline! Olen palju uurinud, et kumb variant kardiost siis tegelikult tõhusam oleks ja on vastakaid arvamusi. Leian ikkagi, et tuleb lihtsalt enda jaoks sobivam valida. HIIT on kehale kurnavam ja dieedi ajal on niigi raske taastuda. Pikk kardio on aga aeganõudev ja teinekord lihtsalt ei ole seda aega kusagilt võtta. Tegelikult on minu töö ka üsna liikuv ja suvel sõitsin palju rattaga ja üleüldse olin trennivälisel ajal ka aktiivne. Selles osas on sügishooajaks hea valmistuda.

Lihashooldus ja puhkus


Ma tean kui ülioluline on lihashooldus, aga millegipärast jääb see ikka alati kuidagi teisejärguliseks. Alati on kiirekiire. Pärast trenni mõtlen üsna tihti, et kodus rullin ja hooldan, aga kui koju jõuan, siis on väsimus juba nii suur, et tahaks vaid kõhu täis süüa ja tuttu minna. Sellel korral otsustasin, et püüan ikka vähemalt kord kuus (võimalusel kaks) käia üle kogu keha massaažis. Mind toetas Dorpat Tervis ja jagan vaid kiidusõnu oma massööridele - Roman ja Märt. Nüüd ma sain ikka päriselt aru, et ainuüksi venitamisest ja rullimisest ei piisa, kui oled oma keha ikka korralikult lõhkunud. Pärast korralikku massaaži on olemine super!




Ostsin ka endale Figura-Line - st 12 korra rullmassaaži paketi. Augusti algusest hakkasin käima 1-2 korda nädalas. Septembri lõpupoole oli rasvaprotsent juba nii madal, et sinikad olid kerged tekkima ja pidin rullmassaažist loobuma. Kasutasin viimased korrad pärast võistlusi. Rullmassaaž on just eriti mõnus jalgadele. Kui käsimassaažis käies sai selja korralikult lahti muditud, siis jalgadele jäi alati vajaka. Selle kompenseeris rullmassaaž ilusasti ära.

Toidulisandid


Seekord kasutasin pisut rohkem toidulisandeid, et ennetada igasugu ainete defitsiiti, mis võib dieedi ajal tekkida. Eelmine dieediperiood tekkisid mul seedimisega probleemid ja juba tookord sain abi dr.Ohhira probiootikumidest. Seekord varusin neid endale kohe mitu pakki korraga ja kasutasin terve dieediperioodi jooksul. Lisaks sellele kasutasin iga toidukorra ajal enzymedica seedeensüüme. Enzymedica toetas minu teekonda ning varustasid mind lisaks seedeensüümidele ka multivitamiinidega. Lisaks võtsin ZMB toidulisandit, kus on zink, magneesium, B6 ja B12 vitamiinid, biotiin ja pantoteenhape. Igapäevaselt olid veel kasutuses Omega 3 kapslid ja D vitamiini kapslid. Dieedi lõpus oli mul raskusi uinumisega ja proovisin selle parandamiseks melatoniini. Vist toimis. Ahjaa, rasvapõletajat (LipodeX) proovisin ka seekord, kuna mul oli võimalus MyBody-st üks toode valida ning ei osanud nagu midagi muud võtta. Ma ei tea kas ilma selleta oleks kaal langenud aeglasemalt või mitte, aga pärast hommikust kapslit oli küll alati selline ergas tunne - ilmselt kofeiin.

Pärast võistlusi said mitmed vitamiinid korraga otsakorrale ja alles aasta alguses täiendasin oma varusid. D-vitamiini otsingul sattusin sellisele lehele nagu EcoshLife. Kuna toodete tagasiside oli väga hea ning ka üldmulje jäi positiivne, siis otsustasin nendega ühendust võtta. Rääkisin põgusalt oma probleemidest ning küsisin nõu, mis toidulisandeid võiksin kasutada. Sain väga palju asjalikku infot ning üsna pea saingi pakiaotmaadist kätte komplekti erinevaid toidulisandeid. Mida ma täpsemalt hetkel kasutan ning miks, sellest teen peagi eraldi postituse.

Varsti hakkan kindlasti jälle ka seedeensüüme võtma. Enzymedical on nüüd Eesti turul saadaval ka Digest Spectrum ja Digest + Live Bacteria. Ise proovin ilmselt nüüd Spectrumit. Pikemalt nendest toodetest ei hakka htkel siin rääkima, põhilise info leiab ka koduleheküljelt. Mina aga usun, et just seedeensüümidest oli mul dieediperioodil palju kasu. Seedimine oli korras, rasket tunnet esines väga harva, suuremaid isusid ei olnud samuti (kui välja arvata mõned üksikud korrad päris dieedi lõpus). Ma tõesti olen nende mõju enda peal saanud tunda ja igal juhul soovitan kõigile! Eriti aga neile, kel esineb toidutalumatust.

Mul on Teile ka hea uudis - KERLI10 koodiga saad SIIT tellides 10% soodustust (välja arvatud raamatutelt).

Vormi jäädvustamine


Lisaks sellele, et tegin ise enda vormist aegajalt pilte, et jälgida arengut, siis otsustasin, et kuna nii palju on vaeva nähtud, et siis võiks ka fotograafi juures mõned ilusad pildid teha. Esimene võistlushooaeg ma seda ei teinud. Nüüd ma ikka aegajalt vaatan neid pilte ja need mõjuvad niivõrd motiveerivalt. Seetõttu plaanin ka kindlasti järgmine kord seda teha! Augustikuu lõpus käisin ühe fotograafiga looduses pildistamas, tema töid on võimalik näha siin - Happy Emotions Photography. Pildistasime praktiliselt terve päeva minu kodukandis, kus on imeline loodus. Väga tore päev oli. Sellel ajal hakkas vorm juba vaikselt looma, kuid kuivusest oli veel asi väga kaugel. 


Vahetult enne esimesi võistlusi mõtlesin, et oleks tore teha üks fotosessioon ka jõusaalis. Ja loomulikult pöördusin ma Siim Kinnase poole, kellel on selles valdkonnas omajagu kogemust. Väga tore fotosessioon oli. Koostöö sujus ladusalt, tundsin end kaamera ees üsnagi vabalt.



DEXA

Käisin Dexa uuringul enne võistlusdieedi algust ning kolm päeva pärast Riia võistlust, mis oli mul ühtlasi hooaja viimane.


Võistluspäeva kaalule oli juba veidi juurde tulnud, aga eks see kilokene tulebki üsna ruttu tagasi ja seal kaalusin koos riitega ka. Kui natukene arvutada, siis rasvaprotsent langes 4,3% võrra. Rasva kaotasin dieediga umbes 4kg ning lihast 2,7kg. Lean mass number sõltub väga palju ka sellest, kui palju oled vedelikku tarbinud. Uuringu läbiviija ütles, et see ei pruugi olla puhas lihaskadu. Võistlusteks sai ju keha kuivatatud ning vedeliku tasakaal organismis ei pruugi olla taastunud. Kui oleks läinud hiljem kui keha rohkem taastunud, siis suure tõenäosusega oleks olnud lean mass number suurem ja arvutades oleks lihaskadu ka siis väiksem. Nüüd on mul numbrid olemas kust alustasin oma arenguperioodi. Plaanin enne järgmist võistlusdieeti uuesti DEXA-s käia, et siis näha kui palju olen lihast suutnud juurde ehitada ning palju on kaal tõusnud rasva arvelt. Ise arvan, et hetkel on ka rasvaprotsent 23-24 juures. 


Nüüd vist sai kõik oluline välja toodud. Mõnes mõttes ma juba ootan dieediperioodi. Siiralt loodan, et olen selle lühikese ajaga kasvõi natukene suutnud juurde ehitada. Mõned kuud saan veel nautida kõrget kaloraaži ja annan endast kõik, et toit leiaks ka õige kasutuse. Trennides püüan anda endast maksimumi. Tõsi, alati see ei õnnestu, aga me ei elagi ideaalses maailmas. Treener on paar head sõna juba öelnud ning see annab motivatsiooni juurde. Ka sõbrannad on visanud mõnigaid komplimente, eriti tuhara osas. Äkki siis ikka midagi on tulnud ja kui on, siis peab kümne küünega sellest kinni hoidma, ehk siis võimalikult mõistlikult dieeti tegema, et lihaskadu oleks minimaalne.




Igal juhul plaanin ka järgmist dieeti võimalikult palju dokumenteerida ja võimalikult palju numbreid üles kirjutada, sest numbrid mulle meeldivad! Anna mulle kommentaarides märku, kas sooviksid samuti minu järgmise võistlushooaja ettevalmistusega kursis olla? Kas Sulle meeldiks lugeda või ehk võiks proovida vlogimist? Kui Sul tekkis küsimusi, siis võid ka need julgelt siia alla kirjutada. Vastan kindlasti! :)



Ilusat algavat nädalat, armsad lugejad! :) 








kolmapäev, 31. oktoober 2018

Riga Pearl 2018

Viimastest võistlustest on nüüd juba omajagu möödas. Riga Pearl toimus 21. oktoobril. See oli pühapäevane päev. Minu tiimikaaslane seekord Riiga võistlema ei tulnud, kuid armsad pealinna tüdrukud - Alice, Annika ja Regina - võtsid mind lahkelt oma punti. Teistelt tüdrukutelt olen Riia võistluste kohta ühtkomateist kuulnud ja olin vaimselt juba ennast valmis pannud, et tuleb üks pikk võistluspäev. 



Läksin laupäeva hommikul Tartust Tallinna ja umbes kolme paiku oli meil start. Sõit läks väga kiiresti, sest seltskond oli hea ja jututeemadest meil puudust ei tulnud. Saime Regina kaudu ühe korteri, kus ööbida ja järgmisel päeval end valmis seada. Korterisse jõudes pakkisime asjad lahti, tegime õhtusöögi ja oligi aeg esimene kiht grimmi peale panna. Teised tüdrukud seda ei teinud, aga kuna mina oli koguaeg nii toiminud, siis lasin Annikal ikka end rulliga üle võõbata. Kui olin juba piisavalt kuiv, pugesin tekikoti sisse magama. 

Uni oli jälle üllatavalt hea. Käisin kiirelt pesus, tegime hommikupudru ja siis suundusime võistluspaikka registreerimisele. Võistlus toimus kasiinos Studio69. Ilus koht on tõesti. Registreerimisel läks pikalt. Kõigepealt pidid seisma ühes rivis, et kätte saada eelnevalt täidetud ja meilile saadetud ankeet. Siis pidid minema teise rivvi, et oodata järjekorda pikkuse mõõtmiseks. Oleks ju võinud kaks asja kokku panna, kuna enamjaolt tegi mõlemat tegevust üks ja sama inimene. Järjekord liikus aeglaselt. Esialgu mõõdeti minu pikkuseks 170cm. Palusin siis uuesti mõõta, sest alati olen olnud alla 169cm. Teise korraga mõõdetigi 169cm ja jäin ikka oma pikkuskategooriasse -169cm. Ma olen pikkuselt nii piiri peal, aga alati on parem olla oma pikkuskategooria pikemate seas. 

Pärast registreerimist läksime korterisse tagasi. Võistlus algas kell kaks ning ajakava järgi pidin mina lavale pääsema alles pool seitse. Meil oli piisavat aega, et meikida, grimmida ja juukseid sättida. Aeg aga lendas ja üks hetk oli ikka vaja kiiresti tegutseda, sest Alice pidi valmis olema poole viieks. Pakkisime kõik asjad kokku, sest korterisse tagasi ei plaaninud enam tulla. Meil ikka vedas, et saime korteris sättida ja olen väga tänulik Reginale, kes ise seekord ei võistelnud, kuid kelle kaudu me üldse selle korteri saime ning kes oli nii super armas abiline, meie tugi!!! Anna andeks, et Sind nii ära väsitasime. Muidugi ka tänud Annikale ja Alice-le. Nii armsad ja heasüdamlikud inimesed. Mul on hea meel, et sain Teid paremini tundma õppida. Annikaga koos õnnestus pilti ka teha. 




Nüüd aga uuesti jutuga võistluste juurde. Võistluspaikka saabudes otsisime endale ühe nurga, kuhu oma asjad sättida. Otsisime Annikaga koha kus saaks juuksed korda teha ja meiki kohendada. Igal pool oli ikka üsna pime ja külm. Mingi aeg pidin lihtsalt pleedi endale peale tõmbama. Selle eest oli mind ka hoiatatud ja seda enam on mul hea meel, et me ei pidanud võistluspaigas end valmis sättima. Käisin natukene ringi, tegin mõned pildid ja siis otsustasin jalga puhata.


Üllataval kombel läks aeg ikkagi üsna kiiresti. Vahepeal sai käia ka võistlust vaatamas ja teistele kaasa elamas. Arvasin, et Riias on lava palju suurem, kuid üsna pisikene oli teine. Publikut oli samuti vähevõitu ja muusika tundus eriti vaikne olevat. Lisaks mind hoiatati, et suure tõenäosusega Riias ajagraafikust kinni ei peeta ja see nihkub palju edasi. Mingi aeg vist oli graafik tund aega nihkes, kuid kuidagi õnnestus neil kiiremini teha ja üsna pea kutstutigi kokku minu pikkuskategooria tüdrukud. 

Saime lavale vist umbes seitsme paiku. Tagumised ruumid olid lihtsalt nii külmad, et soojaks tegemine võttis omajagu aega ja ikkagi tundsin enne lava, et kerge külm on sees. Olin number 93 ning ühtlasi viimane kes lavale pääses. Meid oli kokku 10 ja lootsin et olen tagapool, kuid päris viimane olla pole ka kuigi hea. Riias on korraldus veidi teistsugune kui mujal. Poolfinaali eraldi pole. Kõik lähevad I-kõnniga lavale. Seejärel teeb terve rivi kohustuslikud pöörded, seejärel tehakse mitmes osas kohustuslikud pöörded. Siia minnakse tagasi rivi peale ja on väljakutsed. Mina olin teises väljakutses. See aeg, mis pidi lava peal olema, oli üsna pikk, eriti nende tüdrukute jaoks, kes läksid lavale esimesena. Kogu see aeg pead ju pingutama ja hoidma nägu naerul, julgelt 20-25 minutit. Vähemalt oli laval mõnusalt soe. 

Kui ma lavale astusin siis tundsin natukene puudu muusikast, sest see tõesti oli väga vaikselt ja ei andnud seda head powerit sisse. See power peaks ju tegelikult seestpoolt tulema, kuid kui ma päris aus olen, siis päev oli juba üsna pikk olnud ja väsimus oli peal. See aga ei tähenda, et ma poleks nautinud. Nautisin küll ja andsin endast parima. 


Lava pealt maha tulles olid lihased päris väsinud ja võtsin kingad üsna ruttu jalast ära. Säär oli korralikult pinges. Tunne oli hea. Jäin ka seekord grimmiga väga rahule, seega tänud grimmimeistritele - Annika ja Regina! Grimm sai seekord kõige tumedam, aga siiski ühtlane. Nahk oli vist nii kuiv juba et grimm imendus superhästi. Seda on tunda ka praegu, sest maha tuleb ka seekord ikka väga halvasti. Siiamaani on grimmijäljed naha peal. Õnneks enam kaua ootama ei pidanud, üsna pea oligi autasustamine. Kogu rivi läks jälle lavale ja hakati tagantpoolt ette kutsuma. 



Mina jäin seekord viiendaks. Ma olen ausalt väga rahul ja ei tundnud mingit pettumust! See ala lihtsalt ongi niivõrd subjektiivne. Ühe hooaja jooksul võid Sa väga mitmeid erinevaid kohti saada.  Väga palju oleneb kohtunike paneelist ning kellega koos lava jagad. Mina olen selle hooajaga 100% rahul. Ma ei kahetse mitte midagi. Olen küll mõelnud, et võib-olla oleks pidanud veel kuivema vormi tegema, sest tegelikult oli mul ruumi ka kaloreid langetada ja see oleks täiesti reaalne olnud. Treener aga ei tahtnud seda seekord teha arvestades minu eelmist võistluskogemust. Usaldan oma treenerit. 



Pärast võistlusi tegime pilti ka sellel kuulsal trepil, kus vist kõik võistlejad on pilti teinud. Mine tea, võib-olla siia enam ei satu. Vaatmata hirmujuttudele, jäin mina Riia võistlusega rahule ja leian, et see oli super kogemus. Lisaks sain lähemalt tuttavaks niivõrd armsate inimestega.


Kuna bussipiletid Tartu olid välja müüdud, siis otsustasin, et lähen Tallinna tagasi sugulasega, kes samuti võistles ja veel minuga samas pikkuskategoorias. Sain tema pool ööbida, et siis hommikul Tallinnast bussiga tagasi Tartu tulla. Pärast võistlusi oli kõht kohutavalt tühi, aga kell oli ka juba nii palju, et enamus kohtades hakati kööke sulgema. Kuhu siis sööma minna? Ikka McDonalds. Ma tükk aega mõtlesin, et mida ma tahaksin. Siis meenus mulle, kuidas me sõbrannaga suve algul läksime pärast trenni mäkki sööma, sest mul tuli järsku mõte, et peaks selle enne dieeti ära tegema. Mis siis, et tegelikult mind need toidud üldse ei isuta ja käin seal väga harva. Tookord sai võetud Sofia burger, mis maitses täitsa hästi. Oligi otsustatud - loosi läks Sofia eine ja kõrvale loomulikult ka jäätis. Autos nosisin veel ka pirukaid ning batoone. 


Uskumatu, et võistlushooaeg saigi minu jaoks juba läbi. Alles nagu sain hoo sisse. Pühapäeval vaatasin Maailmameistrivõistlusi ja elasin eestlastele kaasa. No meil Eestis on ikka ilusad ja tublid naised! Ma niiväga kibelen juba lavale tagasi, aga tuleb veidi kannatust varuda.

Varsti kirjutan väikese kokkuvõtte dieedist. Käisin kolm päeva pärast Riia võistlust ka uuesti DEXAs, et natukene numbreid jälle analüüsida. Mis minust saanud on ning edasistest plaanidest räägin ka järgmine kord. Senikaua võite julgelt küsida ja anda mõtteid, mis teemasid võiksin puudutada. Endal on pea mõtteid täis, aga sooviksin teada, mis teid just rohkem huvitab. 

Ilusat nädala jätku! :) 


reede, 19. oktoober 2018

50. Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis - hõbemedal!

Möödunud laupäeval, 13.oktoobril, toimusid 50. Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Uhke tunne oli sellel pidulikul üritusel võistlusest osa võtta. Seekord astusin lavale palju enesekindlamalt ja nautisin lava sadakümme protsenti! Pingutus oli kõike seda väärt - hõbemedal pikkuskategoorias -169cm. Ülimalt rõõmus ja uhke selle tulemuse üle!



Enne kui võistluspäeva kirjeldan, alustan algusest.

Pärast Soome võistlusi tegin esmaspäeval korraliku jalatrenni, mida tõsiselt nautisin. Teisipäev oli tööl üsna intensiivne ning päeva esimeses pooles juba tundsin ennast kehvasti ning mida lähemale õhtu saabus, seda kehvemaks enesetunne ka läks. Kolmapäeva hommikul oli palavik, mis järjest tõusis ja otsustasin, et võtan haiguslehe. Nii ma siis saingi kolm päeva puhata, ravida. Sõin palju jõhvikaid, jõin sidruni ja ingveriga teed, palju C-vitamiini ja lootsin parimat, et nädalavahetuseks enamvähem heas vormis olla. Päris raske oli kodus istuda. Trenni ei saanud teha ning päris suur jõuetus ja nõrkus oli peal. Reedel võtsin end kokku ja käisin veel koos Marisega poseerimas. See andis mulle kindlust juurde ja nägin, et selle mõne trenni ärajätmisega pole vorm kannatanud. Pigem tegi see puhkus mulle ilmselt head. 




Reede õhtul jõudsin Tallinna. Minu armas sõbranna Liisu tuli mulle seltsiks ja abiliseks. Õhtul käisin pesus, koorisin ja raseerisin keha ning Liisu pani mulle ühe kihi grimmi peale. See oli tema esimene kord, aga ta sai super hästi hakkama. Õhtusöögiks tegin maitsva pudru ja üsna pea oligi aeg magama minna. Nii kummaline on see, et mina magan võistluspäeva eelsel ööl alati super hästi. Nii ka seekord. Uni oli magus, kuigi pidin üsna mitu korda tualettruumi külastama. Sõbranna Liisu aga pabistas nii palju grimmi õnnestumise pärast, et tema uni oli üsna rahutu olnud. 

Hommikul käisin jälle pesus, seejärel sõime ühe korraliku portsu putru ära ning siis seadsime sammud Alexela kontserdimaja poole registreerimisele. Algul mõõdeti minu pikkuseks 169,5cm. Ütlesin, et see ei saa õige olla ning mõõtsime uuesti. Teine kord tuli juba reaalsem number  - 168,6cm. Pea ei olnud esimesel mõõtmisel korralikult vastas. Endiselt pikkuskategoorias -169cm. Registreerimisel läks kiiresti ja läksime ööbimiskohta tagasi. Ööbisin sugulaste juures. Asukoht oli ju super - kõiges 15 minuti jalutuskäigu kaugusel. 

Nüüd oligi juba aeg hakata sättima. Lavameigi tegi mulle seekord superarmas Liina. Liina tegi mulle meigi ka minu eelmisel hooajal ja ta on mind ka välja õpetanud, et oskaksin vajadusel ise seda teha. Soomes ju pidin ise hakkama saama ja jäin üsna rahule, aga seekord oli ikka aru saada, et oskuslikum tegija, sest meik sai üliüliilus! Lisaks aitas Liina ka minu juuksed korda sättida - sirgendada ja pisut juurele kohevust lisada. 

Aeg läks kiirelt ja juba pidigi jälle kiirustama. Pidin kella üheks tagasi võistluspaigas olema. Kuigi oli lühike maa, võtsime takso, sest asju oli ka omajagu käe otsas tassida. Kohale jõudes leidsin endale riietusruumis vaba koha ja üsna pea tuli tiimikaaslane Liis mulle teist kihti grimmi peale panema. Liis ju ise ka võistles ja ma olen talle ikka ülimalt tänulik, et ta leidis aega ka minuga tegeleda. Grimmimeistritele veel kord suurimad tänud - Liisu, Liis, Keit. Sain tagasisidet, et minu grimm oli olnud ideaalne ja no ma jäin ise ka väga rahule!




Seekord ma võtsin lavaks valmistumiseks rohkem aega. Panin oma vaimu varakult valmis, tegin oma keha soojaks, kõndisin kingad soojaks. Mõtlesin mõttes läbi lavalise liikumise, tegin läbi kohustuslikud poosid ja juba pidigi lava taha rivistuma. Minu pikkuskategoorias oli kõige rohkem võistlejaid - 14 imeilusat naist. Ma astusin lavale ja keskendusin täielikult endale. Naeratasin ja nautisin. Sellel võistlusel tuli laval olles tõsiselt hea tunne sisse. Laval pidime olema üsna kaua ning lõpus tundsin, kuidas jalad väsimusest värisevad, aga püüdsin neid ikka maksimaalselt pingutada. Minu jaoks ongi poseerimisel kõige raskem panna jalad korralikult tööle. Olin esimeses väljakutses, mis tähendas seda, et oli suur võimalus pääseda finaali (TOP6).  Lavalt maha tulles olid emotsioonid suurepärased. Publik oli samuti super - palju kaasaelajaid - aitähh teile! Kaasaelajate seast sain ka veidi tagasisidet ja üks tüdruk kirjutas mulle, et olin olnud ainuke, kes naeratas kogu laval oldud aja. Minu naeratus pidi olema minu üheks trumbiks. Ise ei oska kommenteerida, sest tegelikult olen alati oma naeratust pisut häbenenud. Foto: Raimond Roopärg




Pärast esimest tiiru laval võtsin kingad kohe jalast. Veidi aega vaatasime lava tagant üritust, kuid siis otsustasime koos Liisiga, et peaks veidi puhkama. Läksime garderoobi, viskasime jalad üles seinale ja jäime tulemusi ootama. Mõne aja pärast tuli treener ja teatas, et saime mõlemad finaali. Ma olin üliõnnelik, sest lõpuks sain võimaluse teha laval I-kõndi, mida olen pikalt kokku pannud (mitmeid kordi ümber teinud) ja harjutanud ning millega lõpuks olen ka rahule jäänud. 




Finaal oligi käes. Asutsin lavale ja ma pean ütlema, et ma tõsiselt nautisin seda. Tundsin end rahulikult, enesekindlalt, kaunina. Suur töö on tehtud ja nüüd tuli seda nautida ja mul on nii hea meel, et seekord see õnnestus - nautida lava sadakümme protsenti ja rohkemgi veel. Publik elas veelgi rohkem kaasa ja seda enam oli põhjust naeratada ja tunda rõõmu. Treenerilt sain tagasisidet, et olin tubli. Foto: Raimond Roopärg




Tehtud oligi! Enam ei saanud midagi muuta. Tundsin, et andsin endast parima ja see tunne oli hea. Mul ei olnud ausalt mingeid ootusi koha suhtes, sest olin niigi juba õnnelik, et sain finaali. Ma ei osanud isegi ennustada mitte. Saime kuuekesi uuesti lavale minna, seekord siis autasustamiseks. Minu number oli 44. Kui hõigati välja neljas koht ja see polnud minu number,  jättis süda juba lööke vahele, sest teadsin, et saan medali. Teine koht tuli suure üllatusena ning seda suurem rõõm on mul selle saavutuse üle! Esikoha sai Agne Kiviselg, kelle vorm ja lavaline liikumine on alati imetlusväärne ja olin ammu juba kindel, et võit kuulub talle. Nagu ka treener ütles, siis sain maksimumi, mis seekord võtta andis.



Pärast autasustamist tegime koos tiimikaaslaste ja treeneriga lava taga veel pilte. Ma oleksin tahtnud pisaraid valada ja hõigata rõõmust, aga meik oleks laiali läinud. Ega päris kohale mulle see teine koht kohe ei jõudnud, alles järgmisel päeval oli reaalsusehetk. Algusest peale oli sügaval sisimas minu suurim soov ja eesmärk seekord esikolmikusse tulla. Kui sain teada, et meid nii palju on, siis suuri lootusi ei seadnud, kuid nagu armas Jana Teder ütles, siis ma pean endasse rohkem uskuma. Nii ilmselt ongi. Ma olen tohutult tänulik oma treenerile - Taavi Truijale - kelleta ma poleks nii kaugele jõudnud. Tema teadmiste pagas ja kogemus on tohutu. Ta julgustab ja innustab, toetab ja aitab. Suurimad tänud ka armsale tiimikaaslasele ja sõbrannale Liisile, kes sai oma pikkuskategoorias tugevas konkurentsis tubli viienda koha. Liis on mulle suureks eeskujuks - pisike ja armas, heasüdamlik ja siiras naine, aga vot jõusaalis jään jõu poolest temale ikka korralikult veel alla. Tema on Taavi all juba pikemalt treeninud ja ma ikka vaikselt loodan, et kunagi olen sama tugev.


Liisu ja Maris kuuluvad ka meie tiimi ja nemad on ilmselt sõbrannade seast minu suurimad fännid. Maris on terve dieediperiood mulle toeks olnud, käinud koos minuga poseerimist harjutamas, oleme mitmeid trenne koos teinud ja kui mina nutsin et vorm pole kiita, siis Maris ikka suuris mul tuju paremaks teha. Liisu on ka lõpuks ometi Eestis tagasi ja tema närveeris võistluste eel isegi vist rohkem kui ma ise. Ma olen ülimalt tänulik, et mul nii head sõbrannad on!



Pärast võistlusi läksime tähistama. Panin meile restoranis ÜLO laua kinni. Suured tänud, kes seda kohta soovitasid. Teenindus oli tasemel ja selle pärast läheks juba tagasi. Toidud olid ka ülimaitsvad. Mina võtsin bataadifriikad ja hiidkrevetid. Võtsin ka väikese pokaali veini ning magustoiduks šokolaadikoogi, mis maitses tõesti suurepäraselt! Sõin ja mõmisesin.


Kõht sai mõnusalt täis ja seadsime sammud klubi Teater suunas, kus oli ametlik afterparty. Ma pole ikka väga pikalt klubis käinud ja kuigi oli väsitav päev, siis tahtsin seekord tähistada ja natukene ka tantsida. Pidu oli super! Lõpuks leidsime ka VIP ruumi üles, kuhu pääsesime sisse ning seal oli juba ka ruumi tantsida. Liisu läks koos treeneriga varem ära, kuid meie Marisega jäime pikemaks. Tantsitud sai nelja-viieni. Lõpuks kui ööbimiskohas teki alla sain, siis ega und kohe ei tulnudki. Magasin paar tundi ehk korralikult ja ülejäänud aja lihtsalt siplesin teki all. Ilmselt oli elevus veel sees.



Hommikul käisin pesus, pakkisin rahulikult asjad kokku ja läksime kõik koos Oivalisse hommikust sööma. Võtsin lõherösti ja kohvi. Teenindus oli super ja isegi makrod arvutati mulle välja. Selliseid toidukohti võiks rohkem olla, et saaks dieediperioodil ka mõnikord käia väljas söömas. Ülimalt maitsev oli taaskord ja igal juhul soovitan ka teistele! Tartusse jõudes tegi väikese jalutuskäigu, sest ilm oli super. Läksin varakult magama, et korralikult välja puhata.

Täna tuli fitness.ee lehele ka üles suur pildigalerii.



Buduaar küsis minult minu ilusa keha 5 saladust. Tegelikult ju polegi mingit saladust. Oma keha tuleb lihtsalt armastada ja anda talle parim. Midagi ma aga kirja panin ja kui pole veel lugenud, siis artikkel on SIIN.

Nüüd ongi ainult üks võistlus veel jäänud. Juba sellel pühapäeval - Riga Pearl. Sõidan sinna koos Tallinna tüdrukutega - Regina, Alice ja Annika. Ootan põnevusega, kuigi sellel nädalal olen oma vormi osas väga kriitiline. Tundub, et keha hoiab pisut rohkem vett kinni ja pilt pole nii terav. Loodan, et võistluspäevaks läheb paremaks. Täna sain puhata, tegin pika jalutuskäigu ja pärast seda magusa lõunauinaku.

Täna harjutan veel poseerimist ja pakin asju kokku. Homme tuleb toidu osas ilmselt laadimine, ehk siis saab korralikult süüa. Uskumatu, et hooaeg hakkabki läbi saama. Natukene on kahju, kuid samas ma tunnen, et keha on juba väsinud, vaim pisut ehk ka. Igal juhul, novembrikuus tähistame! :)


Aitähh ja ilusat nädalavahetuse algust! :)




kolmapäev, 10. oktoober 2018

Hooaeg on avatud! IFBB Nordic Cup Lahtis

Hooaeg on avatud ja esimene võistlus on seljataga. Mõtlesin küll, et kuna ma selle aja leian, et siia oma värsked emotsioonid ja muljed kirja panna ja näedsasiis. Iga asi juhtub mingi põhjusega ja iga asi on millekski hea. Nimelt otsustas mu keha anda mulle märku, et peaksin puhkama ja nii ma olengi terve päeva kodus istunud, kerges palavikus, puhanud ja andnud endast parima, et end võimalikult hästi tunneksin. Ja nüüd siis ongi mul ka pisut aega, et teha siia üks väike kokkuvõte möödunud nädalavahetusest.



Alles läksin dieedile ja juba oligi käes aeg asjad kokku pakkida ja Soome teele asuda. Meeletult kiiresti on see aeg läinud. Millalgi teen kindlasti ka üldise kokkuvõtte dieediperioodist aga täna räägiksin lähemalt võistlustest. 

Asjade kokkupakkimine võttis seekord ikka omajagu aega. Mitu korda mõtlesin üle, kas ikka sai kõik vajalik kaasa. Mul on asjadest olemas algeline nimekiri, kuid nüüd sai see täiendatud. Õnneks midagi maha ei jäänud. Startisime tiimikaaslaste ja treeneriga Tartust reedel kell seitse hommikul. Plaanis oli sõidu ajal teha väike uinak, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Ilmselt oli ootusärevus nii suur ja jututeemasid, mida tee peal arutada piisavalt palju. Sõit läks meeletult kiiresti. Ööbisime Lahtis ühes väga armsas korteris. Tuba, kus mina magasin, oli lihtsalt nii minulik - palju lillat ja roosat tooni, voodi kohal oli unenäopüüdja (kusjuures mõlemad ööd magasin nagu beebi, uni oli magus). Viisime asjad ööbimiskohta, panime Liisiga bikiinid selga ja läksime võistluspaika registreerimisele. Pikkuseks mõõdeti 168,9cm, ehk siis mahtusin pikkuskategooriasse -169cm. 

Läksime korterisse tagasi, sõime pisut ja nautisime sooja teed. Õige pea oligi aeg kätte võtta see üsnagi tüütu protseduur - kogu keha raseerimine. Pärast pesu kuivasin natukene ja siis läks juba grimmimiseks - see tuttav grimmi lõhn ja reaalsus jõudis kohale - kohe varsti astun lavale! Grimmi pani mulle peale Liis, kes on seda teinud ka eelmine hooaeg. Olen alati väga rahule jäänud ja usaldan Liisi, sest tean, et ta on vähemalt grimmi koha peal perfektsionist ja olen väga tänulik talle abi eest. 


Kes ei tea, siis pärast grimmi pealekandmist peab umbes 30 minutit paljalt, käed-jalad laiali kuivama. Muidu võivad jääda inetud jäljed, mida hiljem ei pruugi saada korrigeerida. Kui olin piisavalt kuiv, viskasin hommikumantli selga ja nokitsesin natukene bikiinide kallal - mõned kivikesed oli vaja tagasi kleepida. Pugesin oma kaasa võetud tumeda lina sisse ja lõpuks sai magama minna ja nagu juba mainisin, siis uni oli üllatavalt magus. 

Hommikul oli äratus 6:45. Minu telefonil oli aku tühjaks saanud ja Liis pidi mind üles äratama. Läksin kohe pessu - grimm maha (täielikult see ju maha ei tule) ja juuksed puhtaks. Tahaksin tänada oma sõbrannat ja juuksur Liisat sasipea salongist, kes pakkis mulle kaasa juuksehooldustooted, millega hooldades püsiks salongis tehtud hoolduse tulemus kauem. Mu juuksed olid tõesti super mõnusad. 

Pidin esimest korda tegema ise lavameigi. Tume silmameik ja näo kontuurimine on minu jaoks ikka päris võõras ja kõik need erinevad vahendid, nimetusedki ei jää meelde. Käisin enne võistlusi armsa Liina juures harjutamas, tegin isegi samm-sammult endale juhised. Plaan oli hea - proovin enne võistlusi kodus paar korda veel läbi. Kahjuks ei leidnud seda aega. Sellegipoolest jäin ma lõpptulemusega rahule. 


Liisi elukaaslane tegi meile kaasa ülimaitsva pudru. Söömiseks nagu väga aega polnudki, aga teadsin, et see on vajalik. Võistluspaika jõudes pani Liis mulle kohe teise kihi grimmi peale. Veidi imelik oli küll seal seista poolpaljalt, kuna lava taga olid mehed ja naised koos, aga mis vaja see vaja. Pealegi ajas seal igaüks niikuinii oma asja. 

Saime mõlemad Liisiga end ilusasti õigeks ajaks valmis ja aega jäi ülegi. Hommikumantlis ja pehmetes sussides oli täitsa mõnus seal lava taga ringi liikuda. Üsna pea aga pidi kingad jalga panema ja end soojaks võimlema. Siin on minu õppetund. Minu jaoks tuli lavale minek kuidagi nii äkki. Tundsin, et oleksin pidanud võtma rohkem aega, et end soojaks võimelda ning vaimselt valmis panna. Koguda enesekindlust, mõelda läbi poosid ja lavaline liikumine. Nagu ma juba ka oma instagrami postituses mainisin, siis seekord tundsin, et mul ei tulnud lavale astudes seda powerit ja energiat sisse, et nautida 110%. Võib-olla ma tean miks see nii oli, aga võib-olla ka mitte. Midagi mind häiris ja kripeldas, aga kas see oli ka põhjuseks, ei tea. Järgmine kord olen igal juhul targem. 


Kingad vs Sussid

Ma ei saa öelda, et ma lava ei nautinud. Nautisin küll! See oli minu esimene kogemus suurel võistlusel, suurel laval. Minu kategoorias oli 24 naist, kes kõik on näinud ränka vaeva, et anda laval endast parim. Lava oli kitsas ja me ei mahtunud kõik ilusasti rivi peale ära. Ma jäin kahe tüdruku küünarnukkide vahele ja ei osanud mida teha. Tagasihoidliku eestlasena hoidsin tagasi ja tegin oma asja, mis ilmselt oli ka õige. Trügimine pole just väga naiselik. Lavaline liikumine oli minu jaoks veidi segane ja seetõttu ehk ka kohmetusin pisut ja tundsin, et ka poseerimine kannatas. Ma tundsin, et ei suutnud maksimaalselt keskenduda. Pealtvaatajate seast sain aga tagasisidet, et polnud midagi nii hull - ilus oli, aga samas oli aimatav, et olen esimest korda suurel võistlusel. Nii lahe kuidas publik elas kaasa, eestlased, omad inimesed. Eriti suured tänud Jana Tederile, kes karjus oma hääle võistlustel ära, aga kellest oli nii palju kasu. Kui tagantjärgi mõelda, siis võib-olla ei tulnud ka seda õiget lavavaimu sisse seetõttu, et Soomes oli lava nii valge ja kogu messi oli näha. Kuidagi harjumatu oli. Eestis võisteldes astud lavale ja Sa tunned end laval - lava on valge, aga publik hämaras. Publikut peaaegu ei näegi ja tunne on hoopis teine.

Pildid tegi gymshark_lifestyle: http://www.digital.planet.ee/

Poolfinaali pääses meist 10, nimekiri tuli lava taha üsna kiirelt. Kohtunikud peavad oma valiku ikka väga kiiresti tegema. Olen kuulud, et igal võistlusel hinnatakse erinevalt. Mõnel võistlusel vaadatakse rohkem proportsiooni, teisel aga keha kuivust. Sain tagasisidet, et sellel võistlusel oli vähemalt meie kategoorias indikaatoriks kuivus. Mina selleks võistluseks end piisavalt kuivaks ei saanud. Ehk eestikateks saab natukene kuivemaks, kuid arutasime ka treeneriga, et kaloraaži ei kärbi - tervis ennekõike. Ma ei tunne, et oleksin feilinud, sest tean, et olen saavutanud parema vormi kui eelmine hooaeg ja edasiminek on silmaga märgatav. See on spordiala, kus kohe ei saagi alati parimaks. Muidugi, alati on erandeid. On ka tüdrukuid/naisi, kes tulevad ja juba esimesel hooajal saavad karikaid. Sellel alal on tähtsam see, et iga hooaeg oleks märgata arengut. Seetõttu ei ole ka mõistlik mitu hooaega järjest teha, vaid võtta aega ka arenemiseks. Lihase kasvatamine ja ideaalse proportsiooni vormimine ei ole nii kerge. Mõnel võtab aastaid aega, enne kui saavutab vormi, millega on lootust võita medaleid. Mina näiteks ootan juba põnevusega järgmist niiöelda improvement seasonit. Muidugi enne tuleb see hooaeg vapralt lõpuni teha ja nautida!!! Kuid nagu aimata võite, siis suure tõenöosusega ei jää see minu viimaseks hooajaks.



Meil oli lava taga super tiim ja meie armas tiimikaaslane Liis (pisike kullatükk, kes on mind alati nii palju aidanud) sai oma kategoorias kuuenda koha. Mul tuli tibutagi täitsa naha peale, kui ma nägin TOP6 nimekirja, mis lava taha toodi. Kiirelt tormasin Liisile edasi ütlema, sest mul oli tema üle siiralt ja tohutult hea meel. Muidugi on mul ka hea meel, et meie treener sai meiega kaasa tulla. Kes on minult küsinud, siis nüüd saate vastuse - minu ja ka Liisi treeneriks on Taavi Truija. Pildi peal on ka meie tiimiliige Keit, kes on Liisi elukaaslane ja kes valmistas meile maitsva pudru, kohendas grimmi, patsutas meid läikima, aitas alati kui abi oli vaja ning kes valmistas meile ka maitsva õhtusöögi. 

Keit, Liis, Mina, treener Taavi

Sama tiimiga oleme kohal ka laupäeval Eesti meistrivõistlustel. Tulge kindlasti kaasa elama - pileti saad osta SIIT!  Tegemist on Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud 50. Eesti meistrivõistlustega kulturismis ja fitnessis. Tuleb pidulik üritus, kust saab kindlasti palju motivatsiooni ja inspiratsiooni. 

Reporter koos armsa Marianiga oli ka Soomes kohal ja pärast absoluudi autasustamist tehti väike intervjuu eestlastega. Kui Sa pole veel näinud, ja tahad teada kuidas üldiselt eestlastel läks, siis saad järgi vaadata SIIN  ning SIIN.

Eestlasi oli võistlustel väga palju ning mitte ainult võistlejaid, vaid uskumatult paljud olid ka tulnud lihtsalt kaasa elama ja messist osa saama. Ats tegi ka ägeda video, mida saate vaadata SIIT. Isegi mina olen korraks pildis. Ka The Aesthetic Project tegi üritusest väikese ülevaate, mida saab vaadata SIIN.

Veidi aega käisime ka messil ringi, aga kuna ise väga suur batoonide ja muidu toidulisandite fänn pole, siis suuremaks ostmiseks ei läinud. Ühed batoonid olid päris head ja soodsa hinnaga, need läksid loosi. Muidugi ostsin ka hea hinnaga maapähklivõid - kilone purk oli vaid 6€. Pigem olid aga mõtted õhtusöögi juures, sest kõht oli juba päris tühi.

Nii rõõmsad, sest ees ootab maitsev õhtusöök - krevetid, salat, muhu leib, lohilo jäätis

Päev oli tohutult väsitav ja pärast õhtusööki, mida nautisime üsna pikalt, tuli uni üsna ruttu peale. Nii läksimegi ära magama. Pühapäeval enam messile ei läinud, vaid kolasime veidi aega Prismas ringi. Soomes on igasugu valgukohupiimade ja -pudingute valik üsna hea ja muid tooteid oli ka põnev uurida. Ühtteist ostsin endale kaasa ka. Laeva peal sai ka veidi poes ringi käidud ja leidsin enda ühed lemmikmaiustused - Smash - soolane ja magus, krõmpsuv ja suussulav. Muidugi haarasin kaasa ka toblerone šokolaadi ja reeses mini cupid. Päris kõike endale ei jäta, aga kui võistlused läbi, siis luban endale natukene head ja paremat küll. Päris koju jõudsime üsna hilja - 21 ajal. Pakkisin asjad lahti, tegin õhtusöögi ja läksingi jälle magama.



Vist said kõik mõtted kirja pandud, aga kui Sul on küsimusi, siis küsi julgelt. Nüüd lähen tuttu, sest haigusevimm on kuidagi vaja välja saada. Eesti Meistrivõistlused ootavad. Olen kindlasti kohal ja annan endast parima!

Headööd!
:)


pühapäev, 23. september 2018

Kahe viimase nädala kokkuvõte, kaloraaž ja kardio. Vaid kaks nädalat veel!

Hei, armsad lugejad!

Alustasin seda postitust tükk aega tagasi ja kui tegelikult tahtsin nädalate kaupa teha kokkuvõtteid, siis nüüd on kujunenud välja, et ühes postituses võtan kokku kaks nädalat. Nii ka seekord. Alustame aga kohe pihta. 

13. NÄDALA KOKKUVÕTE

Keskmine kehaline aktiivsus (Level 3) - 94% (kõrgeim oli 132%).
Nädalas kulutasin 15 825 kcal, keskmine 2261 kcal (kõrgeim 2454 kcal).
Samme tegin kokku 86 206, keskmine 12 315 (kõrgeim (kõrgeim 15 350 sammu).
Magasin keskmiselt 6 tundi ja 50 minutit.
Tegin kokku 8 trenni, millega kulutasin 2538 kcal, keskmiselt 317 kcal (kõrgeima kulutusega trenn 713 kcal).

Nädala lõpus keskmine kaal endiselt 59,4, kaalulangus kokkuvõttes 0. Siiski nägin sellel nädalal seekordse ettevalmistuse madalaimat kaalunumbrit - 58,6. Käisin kohe viis korda järjest kaalu peal, et kindel olla. Kaal kõigub ikka päris palju ja õnneks suudan ma siinkohal jääda rahulikuks ja usaldan rohkem peegelpilti ja ümbermõõte. 




Nagu näha siis nädala keskmine kehaline aktiivsus on järjest madalam. Kindlasti võib siin mängida rolli ka asjaolu, et tööl massaaži tehes ma ei saa kella käe peal kanda ja mõnikord on neid massaaže mitme tunni jagu kokku. Aga ega ma neid numbreid nii tõsiselt ei võtagi ja nendele ei toetu, lihtsalt huvitav on jälgida, võrrelda ning analüüsida. 

Sellel nädalal keskendusin rohkem iseendale ja võtsin aega ka enda eest hoolitsemiseks. Mitmel korral tegi põhjaliku kehahoolituse, kus koorisin nahka ja hiljem kreemitasin mõnusa eeterliku õliga rikastatud kehavõiga sisse. Nii koorija kui kehavõi teen endale ise ning panen sisse just sellist eeterlikku õli, mille tuju parasjagu on. Minu puhul aroomiteraapia mõjub ning hea eeterlik õli tõstab tuju, rahustab. 

Laupäeval käisin Elvas, kus viisin läbi õpitoa. Kui Sa veel ei tea, siis minu suureks hobiks on ka käsitöö. Avastasin enda jaoks juba üsna ammu makramee tehnika ja pikka aega olen vahelduva eduga selles tehnikas ehteid meisterdanud. Minu töödega on võimalik tutvuda SIIN. Elvas on selline vahva koht nagu Pillapalla peotuba, kus korraldatakse erinevaid õpitubasid. Väga armas ja hubane koht, kus on võimalik ka ise üritusi korraldada või sünnipäeva pidada. Minu ehted jäid ühele armsale inimesele silma ja uuris minult, kas oleksin huvitatud tulema Elvasse õpetama. Olen juba päris mitu õpituba teinud ja kui kutsutakse, siis võtan kutse alati vastu, sest ma naudi seda! Ka sellel laupäeval. Nii tore oli vahelduseks oma mõtted ettevalmistusest eemale saada, teha hoopis midagi muud. Osalejaid oli omajagu ja nende seas nii täiskasvanuid kui ka noori tüdrukuid. Aeg läks nii kiirelt ja mul on alati nii ülihea meel õpitubade ajal näha, kui osalejad satuvad hasarti ja on oma tööst nii vaimustuses. Õpituba kestis peaaegu neli tundi ja kõik läksid koju ühe ilusa käevõruga. Suure tõenäosusega lähen sinna veel õpetama kuid siis juba pisut uute mõtetega. 


Laupäeval tuli ka minu armas sõbranna Tartusse, kellega koos plaanisime teha ühe mõnusa trenni. Siin mainiksin ära, et see trenn lõppes pisut nukralt. Juba soojenduse ajal käis põlv korra vales asendis ja oligi valu platsis. Tegin neid harjutusi, mis valu ei tekitanud ja teistele leidsin alternatiivi. Sain tuhara küll põlema, kuid HIIT jäi selleks korraks ära. Õhtul tegi üks väga hea füsioterapeut mulle korraliku lihashoolduse. Selgus, et reie lähendajad on väga pinges ning selle kinnituskoht võiski järgi anda ja valu põhjuseks olla. Väike tuharalihas oli ka ikka korralikult valus. Pärast oli aga hea olla ja lihased olid kohe märksa elastsemad. Kui Sa seda loed, siis aitähh Sulle veelkord! Ma olen väga tänulik! Treener ütles, et vigastused ongi praegu kerged tulema, sest olgem ausad, jalad saavad korralikult koormust (kolm korda nädalas + HIIT erinevate hüpete ja spurtidega). Põlveliigesed on tegelikult juba tükk aega olnud tundlikumad kui muidu. Edasi peab lihtsalt ettevaatlik olema. HIIT trennid tuleb ilmselt edaspidi teha sõude- või ski ergomeetril. 

Aga ma olen tugev ja ei lase sellel väikesel vigastusel end rajalt maha tõmmata. Ikka juhtub. Tahtsin veel rääkida oma uutest trenniriietest. Nimelt enne trenni käisime sõbrannaga läbi buduaari turult. Mina läksin sinna kindla eesmärgiga - tahtsin endale ka soetada uue Eesti brändi trenniriided - Luminescence. Esiteks tahan toetada Eesti tegijaid kui vähegi saan ja trenniriideid pole ju kunagi liiga palju. Teiseks on need riided lihtsalt niiiii megailusad! Kolmandaks on Meeli niivõrd armas inimene. Ilus ja tohutult naiselik ja no temale sobivad need riided nagu valatult. Ja neljandaks leidsin ma, et olen olnud piisavalt tubli, et end ilusate riietega premeerida ja seeläbi pisut motivatsiooni tõsta (pealegi on varsti varsti tulemas jõusaali fotosessioon). Alguses ma olin üsna kindel et võtan ühevärvilised retuusid ja siis selle imeilusa spordirinnahoidja. Leidsin nad buduaari turult üsna ruttu üles ning proovisin siiski mõlemaid pükse. Ja no need heledamad, mis on spordirinnahoidjaga sama materjali, olid niii ülimugavad jalas ja ma päriselt armusin neisse ära. Lisaks tundus mulle, et heledamad on tugevamast materjalist ja kui ühevärvilised kumasid natukene läbi, siis heledad kohe üldse mitte. Retuusid võtsin S suuruse ja spordirinnahoidja M. Praegu on see M mulle natukene suurevõitu, kuid eks ma ju varsti kosun jälle. Olen nendes riietes juba ka mõned trennid teinud ja ütleme nii, et rahvast täis saalis need tähelepanuta ei jää. Riiete materjal on supermõnus ja trenni teha on ääretult mugav. Mina igal juhul ootan juba põnevusega järgmist kollektsiooni. 



Pühapäeval oli üliilus ilm ja me otsustasime Liisuga minna Meenikunno rabasse hommikust sööma ja loodust nautima. Võtsin ka kaamera kaasa ja pistsin uued trenniriided kotti, et nendes ilusas looduses mõned klõpsud teha. Natukene pildimaterjali ka siis. 



Värskes õhus maitseb toit ikka palju paremini. Tegin hommikul endale pudru ja kohvi valmis ning panin kotti kaasa. Rabas kõndisime järveni, panime piknikuteki maha ja nautisime. Sain natukene ka paljajalu rabas ringi tatsata (pilte tehes) ja nii mõnus oli. Pikalt muidugi ei teinud seda, sest lõpuks hakkas veidi külm. Ilm oli igal juhul super ja selline tunne oli, et terve päev võiks seal olla. Aeg läks kiirelt. Tundsin, et see rabas käik andis uueks nädalaks uue energia. Rahustas, maandas stressi, võttis muremõtteid vähemaks ja uni oli õhtul üsna magus. Olen Liisule nii tänulik selle päeva eest! 


14. NÄDALA KOKKUVÕTE

Keskmine kehaline aktiivsus (Level 3) - 75% (kõrgeim oli 121%)
Nädalas kulutasin 13 485 kcal, keskmine 1926 kcal (kõrgeim 2393 kcal).
Samme tegin kokku 69 891, keskmine 9984 (kõrgeim (kõrgeim 13 908 sammu).
Magasin keskmiselt 7 tundi ja 47 minutit
Tegin kokku 7 trenni, millega kulutasin 2194 kcal, keskmiselt 313 kcal (kõrgeima kulutusega trenn 627 kcal).

Nädala lõpus keskmine kaal 58,64, kaalulangus 740g.

Sellel nädalal pidin kella korduvalt käe pealt ära võtma ja see võib keskmist kehalist aktiivsust ka mõjutada. Trennides ei kuluta ka enam nii palju energiat kuna pulss püsib madalam. HIIT trennid parandavad ikka tohutult hästi aeroobset võimekust ja üsna ruttu on pulss kohanenud ja ei tõuse koormusel enam nii kõrgele. Siiski tunnistan, et olen püüdnud rohkem leida aega ka lihtsalt olemiseks ja puhkamiseks kuna energiat jääb järjest vähemaks ning kui korraks saangi seda kusagilt ammutada, siis üks trenn võtab üsna ruttu jälle tühjaks. Teisipäev oli mul ka päris mitu pikka massaaži ja ma tundsin, et andsin sellega vist oma energia ära, sest alates kolmapäevast tundsin end väga kehvasti. 




Trenni ma kolmapäeval ei teinud. Käisin pärast tööd rullmassaažis ja see oli päris mõnus lõõgastav. Avastasin aga, et mul tekivad järjest kergemini sinikad ning reie välisküljel on sinised täpid täpselt selle rulli mustriga. Otsustasin, et igaks juhuks ma enam rullima ei lähe ja jätan viimased korrad võistlushooaja lõpetamiseks. Siis ju kulub ka lõõgastus ära. Rullmassaažist räägin natukene lähemalt eraldi postituses, sest muidu läheb see siin juba liiga pikale. Olen saanud seal käia ka regulaarselt diagnostilise kaalu peal ning Figuraline on nii armas, et lubab mul ka edaspidi seal kord nädalas käia. Viimati näitas seal kaal rasvaprotsediks 13,5%. 

Kolmapäeva õhtul käisime veel koos Marisega poseerimist harjutamas. Seekord panin ka võistlusbikiinid selga. Tuju oli kuidagi kehv ja juba tekkisid pähe igasugu negatiivsed mõtted - mul pole ju jalalihast ollagi, tuhar on ka väike, poseerimine ei tule välja, vormi pole, kõndida ei oska jne. Tegin järelduse, et poseerimine võiks jääda ikkagi päeva esimesse poolde, eriti nüüd kui pea iga õhtu tunnen, et olen energiast tühjaks imetud. Kui nüüd tagantjärgi pilte ja videosid vaatasin, siis mõtlen, et tegelikult pole ju asi nii hull midagi. 



Neljapäeval vedasin end õhtul kuidagi trenni kuigi enesetunde poolest oleks hea meelega läinud otse koju magama. Ma kõndisin kõikudes, külm higi oli peal ja kogu keha valdas tohutu jõuetus. Pulss oli ka kuidagi väga madal võrreldes teiste päevadega. Tegin trenni ära ja läksin koju puhkama.

Õnneks oli reedel mul töölt vaba päev. Püüdsin hommikul kauem magada. Siis läksime Marisega trenni. Soojenduseks tegime koos poseerimist. Taaskord mõned pildid ja videod, et oleks analüüsimiseks materjali. Minul oli üsna mõnus ja intensiivne seljatrenn. Pärast trenni vedelesin pool tunnikest saunas. Lihtsalt silm kinni ja isegi ei mõelnud midagi vaid nautisin sooja. Keha rasvaprotsent on juba omajagu madal, mistõttu on ka pidevalt külm. Sain kokku ka Happy Emotions Photography fotograafiga ning vaatasime septembri alguse fotosessiooni pilte. Sorteerisime veidi, valisime paremad pildid välja. Varsti peaksin kogu materjali enda kätte saama. Igal juhul mõjus ka see tujutõstvalt, sest ilusaid pilte oli. Niivõrd ilusas looduses sai ju pildistatud. 


Eile käisin pärast tööpäeva lõppu trennis ära. Tuhar sai jälle mõnusalt tuliseks ja lõpetasin sõudeergomeetri HIIT-ga. Ükspäev vaatasin veel youtube-st videosid, kuidas õige tehnikaga tõmmata. Sain 500m aja veidi paremaks küll, kuid siiski eelistaksin HIIT-i teha trepil või skillmills trenažööril koos vaheharjutustega. Pärast trenni käisin kodus söömas ja suundusin kohe Aura terviseklubisse, et nautida veeprotseduure ja sauna. Treener oli ka seal, tegime vees erinevaid venitusi ja võimlesime. Peaaegu kolm tundi olin ja nautisin. Õhtuks oli mul veel omajagu toitu süüa, sest laupäeviti on kaloraaž ka kõrgem. Vaatasin filmi, tõmbasin pleedi peale, sõin maitsvat toitu ja nautisin teed. Ammu pole suutnud end nii vabaks lasta. Täna on siis puhkepäev. Püüdsin kauem magada, aga ikka olin 8 paiku hommikul juba üleval. Lõuna paiku käisime treeneri ja tiimikaaslastega koos poseerimist harjutamas. Veidi nagu andis kindlust juurde, et päris lootusetu juhtum polegi. Tuju ongi parem ja saan pühapäeva õhtut nautida. Jälgin siin vaikselt ka teiste tegemisi, sest mitmed tuttavad on juba täna lavale astunud. Kes Poolas, kes Eestis. 

KALORAAŽ JA KARDIO

Enne veel kui lõpetan, siis tahaksin rääkida natukene kaloraažist ja kardiost, sest paljud on küsinud nende numbrite kohta. Ma pole väga pikka aega midagi pidanud muutma. Kaloraaž on endiselt 1800kcal, jalapäevadel 2000kcal ja laupäeviti annab veel rohkem peale, ehk siis 2200kcal. Mõnel nädalal oleme teinud vaid kaks kõrgema kaloraažiga päeva ning mõnel nädalal on kõik kolm päeva olnud kaloraaž 2000. Süüa saab tegelikult veel korralikult, aga nagu ma ka varem olen maininud, siis minu keha nõuab ikkagi rohkem ja tühja kõhu tunne on üsna tihti. Või on siis asi hormoonides. Mõnikord on selline tunne, et sööks terve külmkapi tühjaks. Mis ma aga olen märganud, et minu puhul aitavad, on seedeensüümid. Vahepeal võtsin enzymedica seedeensüüme ühe suurema toidukorra ajal, kuna niikuinii koosnes toidulaud palju värskest kraamist. Nüüd olen neid jälle võtnud enne igat toidukorda ja olen tähele pannud, et täiskõhu tunne tekib rutem ja kõht püsib kauem täis. Samuti ei ole pikka aega enam olnud mingeid imelikke isusid. Kui varem oli mul päevas kaks toidukorda vähemalt magusad, siis nüüd ma tegelikult pigem eelistan süüa soolast - köögiviljad munaga, kana, riis jne. 

Kardiot ma tegelikult väga palju ei tee. Vist. Kolm korda nädalas on HIIT. See kestab tavaliselt 25-30 minutit koos soojenduse ja rahuliku lõpuga. Mõnikord kui teen kohe pärast põhitrenni, siis soojenduse peale nii kaua aega ei lähe ja saan isegi rutem tehtud. Kord nädalas olen teinud pikema jalutuskäigu, matka või rattasõidu. Üldiselt olen ka päeva jooksul üsna aktiivne. HIIT on selles mõttes hea, et ta võtab vähem aega, kuid mida lähemale võistlused saabuvad, seda raskem on seda teha ning tihti mõtlen, et rahulik pikem kardio oleks parem variant. HIIT nõuab lihtsalt palju suuremat pingutust, energiat ning sellest taastumine on samuti kehale raskem võrreldes tavalise pika ühtlases tempos tehtava kardioga. 

Tahaksingi küsida Teilt, armsad lugejad, et millist kardiot eelistad Sina? Milline on Sinu lemmik trenažöör kardio jaoks? Võid vastata kommentaaridesse.


Selleks korraks ma lõpetan ning arvatavasti kirjutan Teile nüüd alles pärast Soome võistlusi. Panen kogu oma energia hetkel võistlusteks valmistumisele, et tuua lavale võimalikult hea vorm. Jooksvalt püüan aga ikka oma tegemisi kajastada instagrami vahendusel, seega kui soovid ikka kursis olla, siis otsi mind sealt üles. 

Tahan veel kord tänada kõiki, kes elavad kaasa ja jälgivad minu teekonda! Suured tänud kõigi nende heade soovide ja sõnade eest! Armsad olete! :)