Atleetamenorröa? Minu tegemised ja karamellikreemi retsept.

Küll see aeg ikka lendab. Viimasest jutuajamisest on juba tükk maad möödas ning nii mõnigi on huvi tundnud, kuidas mul läinud on.

Kõigepealt tahaksin ära mainida, et mul õnnestuski jalapäeva nautida ja ülejärgmine päev tundsin seda magusat valu, mida polnud ammu tundnud. Jalad on mul aga üsna kiire taastumisega, seega midagi väga hullu ei olnud. 

Kuidas enesetunne? Eelmine nädal, kui mul oli mahukuu mahunädal ja trennid olid pikad ning intensiivsed, oli ka enesetunne minu õnneks väga hea. Üle pika aja sain ebamugavustundeta/kõhuvaluta trenni teha. Ei olnud seda paistes tunnet. Tõesti sain trennidest võtta maksimumi. Tuju oli hea, energiat küllaga ja juba olingi positiivselt meelestatud, et ehk hakkab asi järjest paremuse poole minema. Selle nädala algusest on aga need samad sümptomid jälle tagasi. 

Sain arstilt ka vastused. Verepilt oli igatepidi vastuoluline ja ta ei osanud väga midagi muud öelda kui et pöörduksin endokrinoloogi poole. Sain õnneks väga ruttu aja. Arst vaatas näitajaid ja kuulas mind ära ning sain vastuseks, et tüüpiline atleetamenorröa. Lisaks vaatas hormoonide vahelisi suhteid ja selle järgi ütles, et põhjustajaks pole mitte tsüstid ja pillide ärajätmine vaid siiski see ekstreemne dieet ja suur treeningkoormus. Kõige tipuks mainis mulle peenelt, et ise olen selle probleemi endale tekitanud, andis mulle vereanalüüsiks paberid kätte, lahkus kabinetist ja jättis mu sinna üksinda. Ühesõnaga ei olnud kõige meeldivam arstivisiit. Võtsin siis paberid ja läksin üle tee verd andma. Ka seal sain väga ebameeldiva kogemuse osaliseks ning lõpuks ma lihtsalt plahvatasin nutma. Ma olen üldse üks emotsionaalne inimene ja see hormoonide düsbalanss on asja veelgi hullemaks teinud. Samas ju pole nutmine tegelikult mingi häbiasi, palju lihtsam on kõik välja valada, kui enda sees hoida. Kergem hakkab. 

Ja ega siis arst midagi valesti öelnud, olengi ise endale selle probleemi tekitanud, tõsi. Kedagi teist siin ei saagi süüdistada. Ma ise otsustasin, et hakkan selle alaga tegelema, ise läksin dieedile, ise tegin trenni. Muidugi - minu otsused. Aga minu arvates oli see siiski arsti poolt vägagi ebaprofesionaalne käitumine. Jah, tal pea valutas ja ilmselt oli kehva olemine, aga seda ei tohiks patsiendi peale välja elada. Pealegi, kes oleks osanud arvata, et minu keha nii halvasti sellele kõigele reageerib. 

Ülejärgmine päev pidin siis tagasi minema, et vaadata vereanalüüsi vastused üle. Seekord oli arst palju mõistlikum ja ilmselt verepildist sai aru, et ma ei läinud sinna nalja tegema (eelmine kord ma lihtsalt ütlesin talle näitajaid, kuna digiloos neid veel polnud). Tuleb välja, et ka üks kilpnäärme hormoon on madal - ilmselt seotud teiste hormoonidega, sest kilpnäärmest tehti ultraheli ja seal mingit patoloogiat polnud. Siiski igal juhul on üks paras segasummasuvila. Käin veel mõnel uuringul ja olen lihtsalt jälgimise all.

SIIN on üks hea artikkel, mida soovitan lugeda kõikidel naistel, eelkõige neil, kes selle alaga tegelevad. Ning SIIN on üks lugu, kuidas üks naine sai sellest jagu täiesti naturaalselt, ravimiteta. Kaks aastat võttis aega!

Ma usun, et kindlasti on veel naisi, kes on selle läbi elanud, kuid see on ilmselt siiski teema, millest räägitakse vähe. Mina olen just palju infot ja positiivseid mõtteid ja tuge saanud teiste lugudest ning leian, et tegelikult on see väga oluline teema millest rääkida. Seetõttu ma Teiega seda kõike siin ka jagan ja kindlasti hoian Teid ka edaspidi kursis. Hiljuti kuulsin, kuidas üks treener käskis naisel kaloraaži viia 600 peale, kuna kaal ei tahtnud soovitud tempos langeda. Hullumeelsus! Mulle tõesti meeldib see ala, aga tervis on siiski minu jaoks tähtsam. Hetkel ongi minu eesmärk tervis korda saada ja alles siis mõtlen, kas lähen veel millalgi ka lavale. Trennis käin ma muidugi edasi, sest seda ma naudin. Samuti teen treeneriga endiselt koostööd, sest õnneks on mul treener - Taavi Truija, kelle jaoks on tõesti tervis esimesel kohal!

Aga mis siis vahepeal veel on toimunud?

Olen uues töökohas sisse elanud ja igatepidi rahul. Taaskord väga meeldiv kollektiiv ja head töötingimused. Väga palju töötan lastega, mis tähendab seda, et olen ka tööl üsna liikuv. Kui algul tundus harjumatu nii hilja tööle minna (tööpäevad algavad tavaliselt 11, mõnikord kell 10, harva kell 9), siis nüüd ma lihtsalt naudin neid rahulikke hommikuid. Tavaliselt panen ikka endale äratuse 7:30-8:00. Esimese asjana teen umbes 30 minutit joogat - hetkel on kavas Yogawithadriene revolution. Tal on nii mõnusad rahulikud joogarutiinid, mis sobivad ideaalselt päeva alustamiseks. Ma tunnen, et nendel päevadel, kui olen saanud joogat teha, on terve päev kuidagi palju positiivsem. Joogat tehes püüan ma keskenduda oma kehale, hingamisele ja mitte mõelda muid mõtteid. Alguses oli see raske, kuid tunnen, et järjest enam suudan olla hetkes ja seda nautida. Olen seda püüdnud kanda ka oma igapäevaellu. Varem tabasin end tihtipeale mõtlemast 101 mõtet, selle asemel et keskenduda hetkele ja tegevusele, mida parasjagu teen. Pärast joogat teen putru ja teed (mõnikord ka kohvi) ning naudin maitsvat hommikusööki. Tööpäevad lähevad kiirelt, sest enamjaolt on need üsna tegusad. Ma tõesti tunnen, kuidas need võidetud kaks tundi (mis varem kulusid tööle ja töölt tagasi sõitmise peale) on elutempo pisut rahulikumaks teinud ja just seda ma vajasingi. Pärast tööd lippan tavaliselt otse trenni. 

Lisaks tööle ja trennile olen nautinud ka muid tegevusi. Kunagi ammu juba mõtlesime sõbrannaga hakata tegema ühiseid kokkamisõhtuid ja võtta läbi erinevad rahvusköögid. Oleme teinud Ameerika (home-made burger ikka), Prantsuse, Itaalia, Hispaania kööki. Viimane kord aga oli teemaks Indoneesia. Mul oli ammu juba mõttes seda kööki proovida, kuna UMAMI lehel olid niivõrd ahvatlevad retseptid. Hommikut alustasime aga V-Spas. Vägaväga mõnus lõõgastus oli, eriti pärast minu eelmise päeva intensiivset jalatrenni. Pärast Spad tegime väikese jalutuskäigu, käisime ostsime ülejäänud vajamineva toidukraami ja siis juba oligi aeg kokkama hakata. Toit sai mõnusalt vürtsikas ja väga maitseküllane. Järgmiseks korraks on siis plaanis Mehhiko, kuna sõbranna mees otsustas nii. 

Ühel ilusal pühapäeval sain ka lõpuks oma lumelaualt tolmu maha pühkida. Käisime Kuutsemäel sõitmas. Kolm tundi järjest, alla-üles. Põhinõlv oli rahvast täis, seetõttu olime enamjaolt teistel nõlvadel, sest siis ei pidanud mäest ülessaamiseks järjekorras passima. Lõpus andis väsimus tunda küll ning õhtul kinos olles kiskus reie lähendaja valulikult krampi. Järgmine päev andsid kõik lihased endast märku - seda oli ka muidugi arvata. Kõigele lisaks oli esmaspäeval saalis jalapäev - minu õnneks oli puhkenädal.

Sõbrapäev möödus üllatusterohkelt. Kes jälgivad mind ka instas, siis need ilmselt juba teavad. Sõbrapäevast järgmine päev oli mul vaba ja otsustasime minna sõbrannadega õhtust sööma. Kuna Vapiano naistekale jäime laua broneerimisega hiljaks, siis läksime hoopis restorani Chez Andre'. Võtsime kolmekäigulise Maitsev Tartu erimenüü (Liisu pidi valima tavamenüüst, kuna ei söö liha). Palju erinevaid maitseid ja tekstuure ning korralik kõhutäis - soovitan!

Sõbrapäeval küpsetasin endale ka kooki. Juba ammu jäi silma paljasporgandi kõrvitsa-kodujuustukoogi retsept. Kuna mul oli kapis üks peagi aegumas kodujuustutops, siis otsisin retsepti uuesti välja ja käiku ta läks. 

Märkan, et taaskord saab vist üks ülemäära pikk postitus. Aga mis seal ikka. Peab vist hakkama tihedamini kirjutama. Nüüd aga siis insta story's lubatud karamellikastme retsept. Ülilihtne, aga maitsev!

KARAMELLIKREEM

50g Rimi datleid (juicy dates)

10g Maapähklivõid

40g Rammusat kookospiima

Näpuotsatäis soola

Eemalda datlitelt kivid, lisa köögikombaini (mina kasutasin oma tupperware chopperit) koos maapähklivõiga. Sega ühtlaseks pastaks. Seejärel lisa kookospiim ja sool, töötle veel veidi. Tulemuseks on mõnusalt karamelline, natukese pähklise mekiga kreem, mida mina olen pannud hommikupudru peale. Täna aga tegin sooja grillvõiku. Kasutasin Fazeri maakodusepikut, vahele läks seesama kreem ja banaaniviilud. Yamm!

100g kreemis on 287kcal
SV: 30,9g
R: 13,7g
V: 3,8g

Praegu mulle süsivesikud sobivad. Langetasin jälle valgu osakaalu oma menüüs. Raske on valku nii madalal hoida, kuna mulle meeldivad kodujuustud, kohupiimad ja MUNA. Rohkem püüan menüüsse lisada taimseid rasvu. Hetkel tundub, et nii toimib paremini. Kaloraaž on 2000 peal, sellest 50-55% süsivesikud, 25-30% rasvad ja 20% valgud. Kehakaal kõigub meeletult. Eks millalgi räägin lähemalt ka toitumisest ja ehk jagan veel mõningaid retsepte, sest nagu te juba teate, siis köögis toimetada mulle meeldib. 

Nüüd lõpetan oma pika jutu ja lähengi taaskord kööki. Vaatan kas peedid on ahjus pehmeks küpsenud ja hakkan tatrahautist tegema. Teen jällegi suurema portsu valmis, et oleks hea ka töö juurde lõunaks kaasa võtta. Järgmine nädalavahetus on mõnusalt pikk ja plaanin minna maale. Perega koosolemine mõjub alati positiivselt.

Olge mõnusad ja ilusat pühapäeva õhtut! :)