Tere taas üle pika aja! Olen viimasel ajal siin kirjutamise üsna unarusse jätnud. Kuidagi pole seda head tuhinat peale tulnud, kuigi mõtteid samas nagu on. Päeval tegemisi jagub - töö ning trenn. Õhtuti olen üsna tihti lihtsalt mõtteid mõlgutanud, jalutamas käinud või jalgrattaga väljas tiirutanud. Kui on hea ilm, siis püüan ikka võimalikult palju väljas olla, sest päikesega meil ilmataat kipub koonerdama.
Tänane postitus pole aga taaskord seotud fitnessiga. Küll aga leiab siit nii mõnegi retseptisoovituse. Tahaksin hoopiski jagada Teiega üht ilusat üritust - õe tüdrukuteõhtu. Jah, justnimelt, minu armas õeke läheb mehele! Pulmad ei ole enam kaugel - 15. juuli. Väike elevus on juba sees. Ükspäev lugesin kokku mitmes pulmas olen käinud ning tuleb välja, et õe pulmad on 8ndad. Niivõrd lähedase inimese pulm aga on kindlasti midagi muud. Rõõmupisaraid saab palju valatud, juba tüdrukuteõhtul poetasin need esimesed. Eks ma olengi üsna emotsionaalne inimene. Reeglina näitan emotsioone välja, ei hoia enda sees.
Meil oli nii tore punt tüdrukuid. Ülesanded olid kõik ilusasti ära jagatud ja kõik sujus peaaegu et ideaalselt (jäime alguses pisut ajahätta). Pärnus oli meil üüritud ridaelamu boks. Superilus elamine oli, kuid miinuseks oli see, et asus kesklinnast üsna kaugel. Tänu osavatele tüdrukutele sai tuba nii ilusasti ära kaunistatud, kõik nägi lihtsalt superhea välja! Kui kõik sai valmis sätitud, jäime ootama. Selline kummaline elevus oli sees.
Ja siis saabus tulevane pruut. Üliilus! Ja siis tulid pisarad, rõõmupisarad. Ja siis oli vaikus. Korraks olime kõik sõnatud, aga rõõm oli suur. Avasime šampused, lõime kokku ja pidu võiski alata.
Nautisime jooki-sööki, imetlesime tulevast pruuti. Loomulikult toimus ka fotosessioon, sest nii ilusat päeva lihtsalt peab jäädvustama. Nende kaunite piltide autor on Janeli Järvelill. Tema töid saab piiluda ka FB lehelt - Janeli Järvelill Photography.
Pruudile tegime mälestuseks tüdrukute poolt ka paberile ühed ilusad musid ja raamisime need ära. Minu arvates igati armas idee ja teostus näeb ka ju hea välja! :)
Igal juhul väga palju meil polnudki aega istuda, sest broneerisime aja põgenemistuppa. Aeg lippas kiirelt ja üks hetke avastasime, et oligi kiire käes. Tellisime taksod, võtsime asjad kaasa ja suundusime kesklinna. Põgenemistoas oli kaks erinevat tuba - Infected Cellar ja Hangover Hostel. Minu mõlemad õed olid varem Tartus taolises kohas käinud, aga minu jaoks oli täiesti esimene kogemus. Põnev oli. Mina olin putukatetoa pundis, mis pidi olema ka raskem. Me küsisime tegelikult päris palju vihjeid, kuigi koguaeg olime üsna õigel teel. Nalja sai ka ikka. Päris välja me lõpuks ei saanud, aga väga palju puudu ka ei jäänud. Igal juhul mõtlesin, et võiks isegi tihedamini käia nii väiksema seltskonnaga ajusid ragistamas. Mulle sellised mõistatused täitsa meeldivad.
Edasi suundusime linna peale. Tulevasel pruudil oli korv täidetud muffinite, küpsiste ja kondoomidega. Enamus korvi sisu läks kaubaks. Lisaks läks loosi ka ilus punane sukapael. Minu üheks ülesandeks oligi tegeleda korvi sisuga - just küpsetised. Mõtlesin, et ühed ŠOKOLAADIKÜPSISED võiksid ikka hästi minna ja hapukad SIDRUNIMUFFINID peaksid enamustele maitsema. Pole just tervislikud retseptid, aga maitsvad!
Muidugi olid ka traditsioonilised ülesanded - igal trepiastmel nimetama põhjuse, miks armastab oma meest; kividele ekspeikade nimede kirjutamine ja merre viskamine (kuna kivisid ei leidnud, siis pidi käbidele nimed kirjutama); perekonnanime ärasaatmine.
Lisaks mõtlesime õele hunniku ülesandeid, mida ta pidi õhtu jooksul täitma, et saada kätte tunnistus! Algul kui õde neid nägi, siis ta ehmus vist pisut ära ja kahtles, kas saab nendega hakkama. Aga Kristin oli nii tubli ja julge, nautis päeva täiel rinnal ja peaaegu kõik ülesanded said täidetud. Ainukesena ei leidnud me kusagilt tulevase abikaasa nimekaimu. Selle andsime andeks, sest vaeva sai selle nime ju nähtud. Isegi klubis DJ hõikas nime, aga ei midagi. Ülesannete juures oli ka üks varukaart - nimelt sai ta ühe kõige vähem meelepärasema ülesande edasi anda. Ja see tuli mulle - lase endale abieluettepanek teha ja postita sellest video oma insta storysse. Selle ülesande tegi ka tegelikult poolenisti õde. Ma ise ei pidanudki kedagi otsima, õde ise leidis. Aga see abieluettepanek oli küll äge! Julge poiss oli, peaks ütlema. Täispikka videot ei saanud storysse panna, aga mõned ehk nägid väikest klippi.
Vahepeal hakkas väljas päris külm ja meil kõigil olid kõhud ka tühjad. Tegime vahepeatuse ja käisime burgerit söömas. Söögikoha nime ei mäletagi, aga burger oli täitsa hea! Edasi suundusime juba tantsima, Sugarisse.
Kokkuvõtteks oli üks ütlemata ilus ja lõbus, emotsioone täis päev! Mina jäin rahule, tüdrukud jäid rahule ning mis kõige tähtsam - tulevane pruut nautis päeva!!! See oligi ju tema päev. Veelgi ilusam päev aga ootab veel ees.
Kokkuvõtteks oli üks ütlemata ilus ja lõbus, emotsioone täis päev! Mina jäin rahule, tüdrukud jäid rahule ning mis kõige tähtsam - tulevane pruut nautis päeva!!! See oligi ju tema päev. Veelgi ilusam päev aga ootab veel ees.
Lõpetuseks jagan veel mõnda retsepti. Kuna mulle meeldib vaaritada ja uusi retsepte katsetada, siis pakkusin kohe välja, et võin teha lauale soolased snäkid. Seekord valisin järgnevad snäkid:
-Hummusega täidetud rukkileivakorvikesed, kaunistuseks paprika. Kasutasin seekord Jamie Oliveri hummuse retsepti.
-Must näkileib päevalilleseemnetega + saarema toorjuust karulauguga + kurgiviil + must meremari. Maitsed sobisid suurepäraselt kokku!
-Tortillakorvikesed - lõika tortiljad neljaks sektoriks, suru iga sektor muffinvormi põhja, nii et saad "korvikese"*. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 8-10 minutit, kuni tortiljad on servadest veidi kuldsed. Tõsta tortiljakorvikesed ettevaatlikult metallrestile jahtuma. Täidiseks tegin multikeetjas aasiapärast rebitud kanaliha, mille retsepti leiab SIIT. Ülihea mahlane kana saab! Segasin kanaliha paprika ja hakitud beebispinatiga ja täitsin korvikesed. Peale puistasin röstitud seesamiseemneid.
-Antipasto Skewers. Idee sain siit - http://bakerbynature.com/antipasto-skewers/.
-Ning ilmselt minu lemmikuim katsetus - peedi-porgandi-tüümiani muffinid. Vegan soolased muffinid munata ja kookospiimaga. Kusjuures maitsesin neid eelmisel päeval ja minu arvates olid järgmisel päeval palju paremad! Maitsed olid kenasti segunenud ja muffinid ise olid ka kuidagi mahlasemad. Kindlasti teen neid veel. Tüdrukud ka kiitsid ja nii mõnigi küsis ka retsepti. Jagasin lahkelt ja jagan ka Teile - leiad retsepti SIIT. Endale olen selle kindlalt juba ära salvestanud ja peagi läheb kordamisele.
Ma loodan, et seekord tuleb veidi rutem uus kirjutamistuhin peale. Mitmed ideed postitusteks on olemas, aga need ideed tuleb kuidagi suuta ka kirja panna. Hetkel on pea igasugu muid mõtteid täis. Ootan juba puhkust, et saaks natukene pikemaks ajaks linnast eemale. Tunnen kuidagi, et seda oleks vaja. Puhkuseni on aga aega. Alles augusti teisest poolest. Loodan, et selleks ajaks on suvi kohale jõudnud. Enne seda aga pulmad ning seejärel joogafestival.
Nüüd aga peab küll lõpetama, sest ammu on juba tegelikult uneaeg.
Nüüd aga peab küll lõpetama, sest ammu on juba tegelikult uneaeg.
Headööd!
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar